o Eraldi morfeem (nt possessivsufiks) et üks sõna jääb samaks, teine muutub nt poisi raamat, poisi raamatut, poisi raamatusse jne. · Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed(lauseliikmed, teema-reema(uus informatsioon) suhted jne) 06.11.12 Sõnajärje tüpoloogia: liigitatakse vastavalt sõna järjekorra reeglitele SOV 45% Poiss telekat vaatab. SVO 42% Poiss vaaab telekat. VSO 9% VOS 3% OVS 1% OSV ? Süntaktilisi teooriaid/lähenemisi 1. Generativism seotud Noam Chomsky rajatud koolkonnaga. Teoses ,,Süntaktilised struktuurid" esitati järgnev: generatiivsed hargmikud ja süntaktilised transformatsioonid, tihti samastatakse formaalse süntaksiga. Generatismi põhiteesid: a) keelt esitatagi rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised(õiged) laused
tingimustes või siis allub seisundile. o Teema viitab esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutustele. o Saaja väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti o Siht väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti o Asukoht o Tee o Instrument o Kogeja Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel): • SOV 45% • SVO 42% • VSO 9% • VOS 3% • OVS 1% • OSV ? 10. Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. Generativism Noam Chomsky rajatud koolkon(na)d: generatiivsed hargmikud ja süntaktilised transformatsioonid, tihti samastatav formaalse süntaksiga. Oluline nii eraldi suunana kui arvutilingvistika seisukohast. Noam Chomsky: • Keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab
basic word order? põhiprobleemid: keelte valik, on keeli milles polegi kindlat sõnajärge, võiks nii jagada: a) vaba sõnajärjega keeled b) määratud sõnajärjega keeled tüüpilise järje määramisel on abiks: sünnipärase kõneleja intuitsioon sagedus (kõige usaldusväärsem) markeeritus pragmaatiline neutraalsus 12. Sõnajärje korrelatsioonid. Sõnajärjetüübid: SOV 45% SVO 42% VSO 9% VOS 3% OVS 1% OSV 0 S ja O: SO 96%, OS 4% V ja O: V ja O on 91 % kõrvuti Sõnajärje korrelatsioonid: Lehmanni korrelatsioonid (1973) korrelatsioonide käsitlust nimetatakse ka head-dependant approach VO OV N+gen (raamat minu) gen+N (minu raamat) N+adj adj+N lausealguline Q (kas?) mitte-lausealg. Q prefiks sufiks
*Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed. Sõnajärje puhul võib otsustada lauseliikmete üle. teema vana info (esitatakse üldjuhul lause alguses); reema uus info (esitatakse lause lõpus) Sõnajärje tüpoloogia: võetakse transitiivne lause ja vaadatakse aluse, öeldise, sihitise järjekorda. Eesti keel on SVO-keel. SVO, kus S alus; V tegevus; O sihitis SVO Ema silitab jänest SOV Ema jänest silitab VSO vaatab tüdruk televiisorit VOS OVS OSV Universaalsed tendentsid: VO; PREP; NG; NA OV; PSP; GN; AN Nimisõna on tavaliselt enne tegusõna. Eesti keel ei järgi universaalset tendentsi, ta võita ühe ühest, teise teisest grupist. Soome-Ugri keeled on kunagi olnud OV-keeled. Sõnaliigid fraasid Nimisõna ehk substantiiv substantiivfraas ehk nimisõnafraas = NP Omadussõna ehk adjektiiv omadussõnafraas ehk adjektiivifraas = AP Tegusõna ehk verb (sh infinitiivid ja partitsiibid) tegusõnafraas ehk verbifraas = VP
LAIEND: Fiat, vana auto, hakkab lagunema. Süntaktilised seosed. Tasandiseosed: 1) rinnastav 2) alistav (väljenduvad näiteks sidesõnades) Morfoloogiliselt väljenduvad sosed: Ühildumine ehk kongurents: klassi-, definiitsus-, isikuühildumine (subjekti ja objektiühildumine); rektsioon Eraldi morfeem (näit possessiivsufiks) Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed (lauseliikmed, teema-reema suhted jne) Sõnajärje tüpoloogia: SOV-45% SVO - 42% VSO -9% VOS- 3% OVS-1% Muid parameetreid: PREP/POST; NG/GN; NA/AN; Universaalsed tendentsid: VO;PREP; NG; NA; OV;PSP;G;AN http://wals.info/feature/87 -AN Sõnajärg Agenti ja patsienti ( või alus ja sihitist) võidakse sihitislikus lauses eristada ka nende vastastikuse järjestuse alusel. Sõnajärg on eriti oluline neis keeltes, kus : Agenti ja patsienti aitab eristada ühildumine - verbile lisandub marker, mis märgib, kumb osaline sihitislikus lauses on alus ja kumb sihitis.
samaks talu-de-sse-gi · flekteeriv tüve muutumine, nt. saksa, eesti; muutused ei ole märgatavad: jõgi, jõe, jõge, jõkke · polüsünteetiline tüved koonduvad pikkadeks sõnadeks; · August Schleicher: keel on kui organism, mis arenev ühest liigist teise: isoleeriv aglutineeriv flekteeriv · Sõnajärje tüpoloogia: · Maailma keeltes SOV 45%, SVO 42%, VSO 9%, VOS 3%, OVS 1% · Universaalsed tendentsid · VO; PREP (eessõnad); NG (noun genitive atr kelle mis, nt poisi raamat NB! Inglise keele on nii NG kui GN.); NA (noun adjective nimisõna, omadussõna) · OV; PSP (järelsõnad); GN (genitive atr. noun) ; AN (adjective noun) · eesti keeles SVO, PSP, GN, AN · S subjekt e. alus, O objekt e. sihitis, V verb e. öeldis 14. Psühholingvistika
ühendamisvõimalused. On keeli (vaba sõnajärjega keeled), mille kohta isegi sellel tasandil pole võimalik öelda, mis on nende põhisõnajärg. Nendes keeltes ei ole süntaktiliselt domineerivat sõnajärjetüüpi, sõnade järjekord oleneb teksti- ja stiiliteguritest. Eesti keele transitiivlause neutraalne põhijärjestus on SVO. Rohkem kui 75% maailma keeltest kasutab SVO ja SOV sõnajärge. 10-15% keeltest on VSO-keeled VOS-keeled on haruldased, mõned üksikud keeled on ka OVS. Paljud keeled kasutavad erinevates lausestruktuurides erinevat sõnajärge. Fraasi tasandil on keeltes tavaliselt rangemad sõnajärjereeglid kui lausetasandil. Sõnajärjetüpoloogia seisukohalt on tähtis veel seotud morfeeme kasutavate keelte morfoloogiline tendents eelistada kas sufikseid või prefikseid. 38. Lausetüübid ja lausetevahelised seosed. Lause prototüüp on lihtlause. Süntaksi tähtsaim omadus on võime siduda põhilisi lausestruktuure teineteisega.
eessõna laiend, tagasõna laiend, lisand (vt näiteid vana auto) Süntaktilised seosed võivad ulatuda tuumlausetest edasi. Tasandiseosed rinnastavad ja alistavad seosed sidesõnade järgi enamasti. jagunevad adverbiaalsed, realtiivsed, kompaktilised`? morfosüntaktilised: ühildumine / eraldi morfeem sõnajärje kaudu : english - who was the killer? Sõnajärje tüpoloogia SOV 45% Ma õuna söön SVO 42% Ma söön õuna VSO 9% Söön ma õuna VOS 3 % Söön õuna ma OVS 1 % Õuna söön ma (objet markeeritud tavaliselt) muid parameetreid : PREP/POST; NG/GN. NA/AN; universaalsed tendentsid VO: PREP, NG, NA OV: PSP, GN; AN Sõnajärg ühildumine võib näidata tegijat/ sihitist; kui üldse keeles on marke, et objekt on markeeritud, võib seda otsida asesõnadest - he hit him (markeeritud); eesti keel os. kääne Ühildumine eesti keeles ühildub verbi ainult alus, ühildumine võib toimuda isikus ja arvus.
Tunnuste ja lõppude eristamine on seetõttu raske. Samal grammatilisel tähendusel võib olla mitmeid avaldumisvorme.Nt ladina keel). Süntaktiline tüpoloogia J. Greenberg Keele liigitamine sõnajärje alusel, keele omadused, mis tulenevad sõnajärjest. Öeldisverbi (V), aluse e subjekti (S), sihitise e objekti (O) järjestus on sõnajärg. ende kolme lauseliikme erinevaid järjestusi on kuus: SOV, SVO, VSO, VOS, OSV, OVS. Nendest kaks esimest on maailma keeltes kõige sagedasemad. Hiljem jõuti järeldusele, et oluliseimad on verbi ja objekti järjestus VO-keeled ja OV-keeled. Ajalooline keeletüpoloogia - keele tüüp pole muutumatu, vaid keeled arenevad ühelt tüübilt teisele. lgul arvati, et areng toimub ainult suunal isoleeriv aglutineeriv flekteeriv keeletüüp. Hiljem on leitud, et flekteeriv keel hakkab uuesti isoleeriva tüübi poole arenema
isikuühildumine (subjekti ja objektiühildumine); 2) rektsioon; 3) eraldi morfeem (nt possessiivsufiks) III. Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed (lauseliikmed, teema-reema (tuntud ja tundmatu sõnajärg) suhted jne) Sõnajärje tüpoloogia SOV 45% SVO 42% VSO 9% VOS 3% OVS 1% Teadaolevalt ei esine keelt, kus on sõnajärg: OSV. Muid parameetreid: PREP/POST eessõnu või tagasõnu. Eesti keeles on tavalisemad tagasõnad. NG/GN NA/AN Universaalsed tendentsid VO; PREP; NG; NA tavalises sõnajärjes on verb enne objekti. Tavalisemad on prepositsoonis. OV; PSP; GN; AN näiteks: http://wals.info/feature/87 - AN Süntaksi põhiüksused LAUSE
I. Tasandiseosed: 1) rinnastav; 2) alistav (väljenduvad näiteks sidesõnades) II. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: 1) ühildumine ehk kongruents: klassi, definiitsus, isikuühildumine (subjekti ja objektiühildumine); 2) rektsioon; 3) eraldi morfeem (nt possessiivsufiks) III. Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed (lauseliikmed, teemareema suhted jne) Sõnajärje tüpoloogia SOV 45% SVO 42% VSO 9% VOS 3% OVS 1% Muid parameetreid: PREP/POST NG/GN NA/AN Universaalsed tendentsid VO; PREP; NG; NA OV; PSP; GN; AN näiteks: http://wals.info/feature/87 AN Süntaksi põhiüksused LAUSE Kirjakeeles lause = üksus, mis algab suure tähega ja lõpeb punktiga. Lause on kõige suurem üksus, millega süntaks tekib. Lause väikseim üksus on osaluse ehk klaus, mis koosneb verbist ja selle juurde kuuluvast fraasist.
annaabi.ee 
