Efektiivsem on selle kasutamine vahetult järgneva kirjatöö eel. Ideedeskeem aitab uute ideede otsingul, nõupidamiste ettevalmistamisel, loengu ja raamatu konspekteerimisel jpm. Koostamise käik: · Lehele kirjutatakse teema v. probleemi nimetus ning ümbritsetakse see kas ovaali, ringi v. nelinurgaga. · Piiritletud kujundist tõmmatakse välja jooned, mis kujutavad edasise teemaarenduse suundi v. alaprobleeme. · Joonte otstesse tehakse uued kujundid (ovaalid, ringid jne), neisse kirjutatakse alateemad v. probleemi kirjeldavad märksõnad. · Alateemade juurest väljuvatele joontele märgitakse ideed ja mõtted, mis aitaksid vaatlusalust alaprobleemi määratleda v. lahendada (selgitused, täpsustused, eesmärgid, lähteülesanded, soovitavad tulemused, vahendid, sobivad tsitaadid, isikunimed, faktid jms). · Paberi kasutamata ossa kirjutage uitmõtteid, küsimusi jne. NB! Kasutage lühendeid ja sümboleid
Ta kasutas palju kollaseid, siniseid ja ka musti toone. Nagu Miro ise öelnud on, peab ta kõige geniaalsemaks just primitiivseid koopamaale. Sellist taotlus võib märgata ka tema töödes, kuna kohati jätavad need justkui koopamaali mulje. Sellele aitab ilmselt kaasa perspektiivi teisejärguliseks jätmine. Ka kompositsioonist Miro palju ei hoolinud, mis üldkokkuvõttes võibki tema teostesse süvenemata küllaltki primitiivse mulje neist jätta. Kujunditest hakkasid silma eelkõige ovaalid ja kõverad viisnurgad Tulles tagasi võlu juurde, siis Miro on kunstnik, kes lihtsalt ei saa külmaks jätta. Olen kuulnud, kuidas paljud inimesed on tema loomingut koledaks, igavaks ja mõttetuks nimetanud. Minu jaoks on Miro midagi muud. Ma ei näe tema töödes just ilu, kuid nendes on võime minuni jõuda. Tarbida Mirod mõjub mulle, kui päikesepaistel rannas lesida, merd ja sinist taevast imetleda ning eemale liuelda enda argipäevamuredest. Näiteks maale ,,Catalan
püstitamine ·otsiti oma käekirja STIILI KUJUNEMINE ja LEVIMINE · 16. saj. Itaalias, Roomas · Esimesed ilmingud Michelangelo viimastes töödes · Barokk avaldus esmalt kirikuehituses · Levis Saksamaale, Austriasse, Venemaale, Hispaaniasse, Ameerikasse; aga ka Lätti, Eestisse · Keerulised fassaadid, korintose stiilis poolsambad, lainjad jooned ja ovaalid · Laemaalid hõljuvate inglite, pühakute ja pilvedega · Oskuslik perspektiivi ja valguse maalimine · Kallis marmor · Lopsakad, maalilised skulptuurid Kuulsamad arhitektid · Francesco Borromini · Suurim tooniandja (ka skulptuuris) Lorenzo Bernini Santa Susanna kirik Barokk-kiriku fassaad San Carlo alle Quattro Fontane kirik Zwinger Talvepalee Bartolomeo Ratsrelli
Magnetosfäärist sadavate osakeste energia siirdub põrkumisel ionosfääri osakestele. Pisut hiljem vabastavad ionosfääri osakesed selle energia virmaliste valgusena. Piirkond, kus maakera magnetväli ohjab virmalisi ajendavaid magnetosfääri plasmakihi osakesi, moodustab kummagi magnetpooluse ümber ovaalse ala. Neid alasid kutsutakse virmaliste ovaalideks. Virmalised ilmuvadki ainult nende kohal. Olenevalt olukorrast muutuvad ovaali suurus ja asend tugevasti. Rahulikel perioodidel on ovaalid kitsad ja väikesed. Soome kohal asub rahuliku perioodi ovaal maa põhjaosas. Aktiivsusperioodil võib ovaal ulatuda Põhja-Soomest kaugele maa lõunaossa või tervenisti sinna nihkudagi. Kui aktiivsus palju ei muutu, püsivad ovaalid Päikese suhtes enam-vähem paigal. Et maakera pöörleb, muutub ovaalide asend maapinna suhtes ööpäeva jooksul. Näiteks Skandinaavias langeb rahuliku perioodi ovaal päeval Teravmägede kohale ja ööseks liigub Norra põhjarannikule
Laest jätkus ruum optiliselt kas taevast kujutades või ruumi suuremana lastes paista. Kiriku juures on olulised kuppel ja läänefassaad, mille keskosa on kahekorruseline ja teiste osadega fassaadil ühendavad seda voluudid (teokarp). Fassaad on rahutu, ohtra dekooriga ja ebapraktiline. Sageli mõni osa seinast ulatus ette või kaugenes ja terve sein võis ,,lainetada", lisandusid igasugused kaunistused: sambad, kaared, astmed, ovaalid... palju ebasümmeetriat ja kontraste. Siseruumides kasutati palju maale, peegleid, laemaale, mööbel oli kumerate raskete vormidega, kohati oli vihjeid eksootilikale. Rooma Peetri kirikut kujundati ümber: põhiplaan koosnes ovaalidest, saades ladina risti kuju, kõrge fassaadi planeeris arhitekt Carlo Maderna. Linnaplaneerimisel püüti kõike suurema ja illusoorsemana näidata. Ovaalse Peetri kiriku esise
BAROKKARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL Barokk-kirikute ülesehitus Esmajärguliseks kirikute püstitamine Kirikutüübiks pikergune hoone ° Kohane katoliiklikule ° Kirik ühelööviline saalkirikud ° Külglöövide asemel kabeliteread (põhja ja lõunaküljel) ° Valgusallikaks aknad kupli allosas ° Valgus koondus kiriku idaossa (kooriruumi) ° Vahel hoone põhiplaan üksteisesse põimunud ovaalid ° Kolossaalorder Barokk-kirikute eeskujuks jesuiitide ordu emakirik Il Gesù ° 16.saj lõpul ° Giacomo da Vignola ° Kõige olulisem arhitekt C.Maderna Barokk-kiriku siseruum Suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel Dekoratiivsem iseloom gooti stiili omadest Laemaalidel sageli arhitektuuridetailid tõeline + illusioonid Kirev mass peidab enda alla kiriku konstruktiivse süsteemi (nt taheti peita puitlagesid) Barokk-kiriku välisilme Kuppel
For-laused Harjutus "Ufod" Koos (ovaa muut Katke Soov Liigu NB! Liigu ainul "Ova Koostada kaks makrot, mis panevad liikuma ekraanil olevad "ufod" (ovaalid), muutes juhuslike arvude abil nende koordinaate. Võiks muuta ka kujundite värvusi. Liikumine võiks olla lõpmatu. Katkestamiseks eraldi nupp. Soovitav on teha lehest koopia. Liigu_1. Ei kontrollita mingeid tingimusi. NB! Etteavaatust! Liikuma hakavad kõik objektid, sh käsunupud. Liigu_2. Kontrollib objektide nime esimest nelja tähte ja muudab ainult nende kujundite asukohta, mille nimed algavad tähtedega "Oval". For-laused Harjutus "Ufod"
Harjutus "Ufod" Koost oleva nende Liikum Soovi Liigu NB! E käsun Liigu muud algav Koostada kaks makrot, mis panevad liikuma ekraanil olevad "ufod" (ovaalid), muutes juhuslike arvude abil nende koordinaate. Võiks muuta ka kujundite värvusi. Liikumine võiks olla lõpmatu. Katkestamiseks eraldi nupp. Soovitav on teha lehest koopia. Liigu_1. Ei kontrollita mingeid tingimusi. NB! Etteavaatust! Liikuma hakavad kõik objektid, sh käsunupud. Liigu_2. Kontrollib objektide nime esimest nelja tähte ja muudab ainult nende kujundite asukohta, mille nimed algavad tähtedega "Oval". For-laused Harjutus "Ufod"
Näita skeemi Näita proget Variant 2 ei ole veel * iga elemendi ente jaoks evused tegevused järgmine For-laused Harjutus "Ufod" stop LIIGU Koostada kaks makrot, mis paneva olevad "ufod" - ovaalid, muutes juh koordinaate. Võiks muuta ka kujun võiks olla lõpmatu. Katkestamiseks Soovitav on teha lehest koopia. Liigu_1. Ei kontrollita mingeid ting NB! Etteavaatust! Liikuma hakava käsunupud Liigu_2. Kontrollib objektide nime
vahet, kui vaadata tervet Akropoli, sest selle ajajooksul oli paljugi muutunud.Selleks, et õigesti hinnata Erechteioni ehituse arhitektuuri peensusi on vaja seda lähedalt ja hoolikalt vaadata. Sellel on kõik väga peenelt välja joonistatud ja sellist peensust ei kohta muudel Akropoli ehitistel. Marmorsed kreeka palmetid on samuti nagu ranges stiiliski üksteisega seotud voogavate joonte kaudu, aga lõpevad elegantselt vormitud väänlaga. Raamistuse moodustavad lehtedest kaetud ovaalid ning vahelduvad suurtest ja väikestest helmestest moodustuvad helmesnöörid. 3 Ateena Akropoli ehitamine toimus suhteliselt kiiresti, kuna tööjõudu oli piisavalt.Näiteks Parthenoni templit ehitati kõigest 16 aastat (447.-432. a. eKr).Akropoli peaväravad Propüleed ehitati 5 aastaga (437.-432. a. eKr.) ja väike tiivutu võidujumalanna Nike tempel ehitati valmis 29 aastaga (450.-421. a. eKr
siiski veel lõpuni nõus. Tekkis vajadus lisaprojekti järele, milleks korraldati uus konkurss. Seekord kogunes 6 võistlustööd, mille üle otsustamine anti tuntud Saksa teatriarhitekt Heinrich Seelingule. Seeling soovitas jällegi justnimelt Bubõri ja Vassiljevi projekti, tuues esile parimat ruumilahendust. Lõplik lahendus muutus kompositsiooniliselt veelgi paremaks ja kompaktsemaks. Kõrged kitsad aknad, venitatud ovaalid ja kupliga kaetud trepikodade katused külgfassaadidel muutsid hoone sihvakamaks ja elegantsemaks. Fassaadile planeeriti dekoratiivsed reljeefid ja suur Tallinna linna vapp. Projekti lõplik lahendus sarnanes väga 1907. aastal Berliinis valminud Hebbeli teatriga, sarnased olid nii reljeefid kui ka interjöörid. Teatri arhitektuur oli Tallinna jaoks suhteliselt uudne ja ebaharilik. TEATRIHOONE EHITAMINE Teatrit asus ehitama tol ajal tuntud ehitusmeister Friedrich Hübbe
veepinda, vett. Valguse ja varju mäng ning looduse rütmid annavad ainet mõtlemiseks ja eneseväljenduseks. Riley jälgib mustreid ja kujundeid, mis tekivad veepinnal valguse käes, päikese sädeluses ja valguse ning varju kokkupuutel. Kunstnik ise on öelnud, et tema pilte peaks vaatama nii nagu vaatad metsa, mägesid ja merd. 5 pilt 5 sebra Riley kasutab oma töödes lihtsaid kujundeid nagu ringid, ovaalid, jooned, kolmnurgad, triibud, täpid, mullid, kaared, spiraalid, ristkülikud, diagonaalid ja ruudud. Selleks, et kujundid hakkaksid elama, kunstnik väänab ja pöörab neid, venitab ja pingutab, paisutab ja ristab ning paneb nad omavahel suhtlema. Keeruline pind tekib lihtsate kujundite kordamisel ning Riley kasutab sellist võtet peaaegu kõikides oma töödes. Alati ei tähenda kordamine kujundi täpset kopeerimist. Element (nt joon,
Akropolile. Erechteionit tuleb vaadata võimalikult lähedalt, ainult siis võib õigesti hinnata tema arhitektuuri ornamentikat. Viimane on nii peenelt välja joonistatud, nagu seda ei kohta ühelgi varasemal kreeka ehitisel. Marmorsed kreeka palmetid on samuti nagu ranges stiiliski üksteisega seotud voogavate joonte kaudu, kuid lõpevad elegantselt vormitud väänlaga. Raamistuse moodustavad lehtedest kaetud ovaalid ning vahelduvad suurtest ja väikestest helmestest moodustuvad helmesnöörid. Nike tempel- Kallikrates Esimene mulje Akropolist oli erakordselt võimas. Vaheldusrikas kompositsioon mõjus kogu vabadusele vaatamata siiski tervikuna. Akropoli üksikuid osi sidus üksteisega ehitiste tõus suunaga keskkoha poole, kuid iga osa, eriti aga Nike tempel, oli terviklik nagu iseseisev organism. Juba ainuüksi selle poolest erineb Akropol põhiliselt kõigist
ruumi optiliselt taevast kujutades või ruumi suuremana lastes paista. Kiriku juures on olulised kuppel ja läänefassaad, mille keskosa on kahekorruseline ja teiste osadega fassaadil ühendavad seda voluudid (teokarp). Fassaad on rahutu, ohtra dekooriga ja ebapraktiline. Sageli ulatus mõni osa seinast ette või kaugenes ja terve sein võis ,,lainetada", lisandusid igasugused kaunistused: sambad, kaared, astmed, ovaalid, palju ebasümmeetriat ja kontraste. Siseruumides kasutati palju maale, peegleid, laemaale, mööbel oli kumerate raskete vormidega, kohati oli vihjeid eksootikale. Rooma Peetri kirikut kujundati ümber: põhiplaan koosnes ovaalidest, saades ladina risti kuju, kõrge fassaadi planeeris arhitekt Carlo Maderna. Linnaplaneerimisel püüti kõike suurema ja illusoorsemana näidata. Ovaalse Peetri kiriku esise väljaku sammaskaaristu ja selle peal olevate
1 Barokkstiili esmaseks lähtekohaks oli itaalia renessanss. Erinevalt viimase lineaarsusest ja tasakaalustatusest, hakkas uus stiil kasutama samu vorme üksteisest läbilõikuvatena, kokku- põimuvatena ja liikuvatena, luues nõnda dünaamilise ja maalilise kogupildi. Maalilis-dünaamilist barokk-arhitektuuri iseloomustab suurejooneline pidulikkus ja teatraalne monumentaalsus, iseloomulikud on tugevasti eenduvad ja taanduvad pinnad, - risaliidid, karniisid, frontoonid, pilastrid, ovaalid, orvad jõulised voluudid, rikkalik skulptuurne dekoor . Prantsusmaal arenenud vanaklassitsismis kujunes välja paleearhitektuur. kus pöörati erilist tähelepanu atraktiivsele siseruumile. Lossi juurde kuulus tingimata regulaarne e prantsuse park, mille aluseks oli range geomeetrilisus Hollandis arenes nn realistlik barokk, mille huvitavamaks arhitektuurimälestiseks on hollandi kodanikumaja. Kitsa fassaadiga linnamaja barokile omased jooned ilmnesid katuseviilude kujunduses
juugendajastust. Kusjuures üks hoone projekteerimise nõuetest oli fakt, et see pidi olema tehtud paekivist. Tugevalt liigendatud hoonekehand annab aimu paljudest ruumidest interjööris ning seestpoolt väljapoole hoone projekteerimisest. Ehitise muudavad elegantseks kõrgel asetsevad kitsad aknad, venitatud ovaalid ning siledad vertikaalsiilud. Juba eelmise sajandi algul olid arhitektid sunnitud tegelema olukorraga, kus teatri krunt asub kahe tänava vahel ja turuplatsi vastas.. Arhitektide poolt oli selle probleemi lahenduseks välja mõeldud nii öelda ,,riputatud" varikatus. Selle kinnitused ja valgustid ning madala paemüüriga ülejäänud tänavast veidi eraldatud peausteni juhtiv tee
Tema ehitistele on omane jõuline dünaamika ja maksimaalne pingestatus, puhuti isegi veidrus ja ekstravagantsus. San Carlo alle Quattro Fontane (1638-41, fassaad 1667 põhiplaanis domineerivad kõverjooned, ovaalile orienteeritud põhiplaan on üks barokile iseloomulikke võtteid ) jätkuvad fassaadi kujunduses, mis üleni voogab ja lainetab, haarates sellesse liikumisse kõik barokile iseloomulikud detailid - ovaalid, kartusid, poolsambad, kolmnurk- ja segmentviilud. St. Ivo kabeli põhiplaani ( 1642-60 ) moodustavad kaks ristamisi teineteisele asetatud ümardatud nurkadega kolmnurka, ehitise välisilmes domineerib nõgusate ja kumerate pinade vaheldumine, kabeli torn aga tõuseb keerdudena ülespoole. Kõrgbaroki ajal valminud lossidest on üks ilusamaid Palazzo Barberini ( 1625-63)), mida on ehitanud nii Maderna kui ka Bernini ja Borromini. Ehitise kompleksi kuulub tiibhoonete ees asuv paraadõu
annaabi.ee 
