kaemusest tulenevate mõistet ei lisanduks veel puhas arumõiste, mille alla need mõisted on subsumeeritud ja alles nõnda ühendatud objektiivselt kehtivaks otsustuseks. Printsiip sirgjoon on lühim tee kahe punkti vahel eeldab, et joon tuleb subsumeerida suuruse mõiste alla, kuid see pole lihtsalt kaemus, vaid tuleneb ainuüksi arust ja on selle teenistuses, et määratleda (joone) kaemust suhtes tema kohta käia võivate otsustustega.(§ 20) Aru on see, mis teeb otsustusi, mis põhjendab, et näimises pole süüdi mitte meeled, vaid aru. Kogemus koosneb kaemustest, mis kuuluvad meelelisuse juurde, ja otsustustest, mis on üksnes aru asi.(§ 21) Meelte asi on kaeda, aru asi mõelda. Mõtelda aga tähendab seostada kujutlusi teadvuses. Kujutluste seostamine teadvuses on otsustus. Seega on mõtlemine seesama mis teha otsustusi või suhestada kujutlusi otsustustega üldse. Niisiis on otsustused
Need mõjutavad pidevalt meie teadlikke mõtteid ning toovad endaga kaasa väliseid tagajärgi, mille tõttu hakkame neid hõlpsasti tõena võtma. Meie alateadvusse on peidetud krokodillid, kes püüavad hoida meid turvatsooni piirides. Selleks, et olla võimelised teadlikult oma elu kujundama ja ümber kujundama, peame olema valmis vaatama ennast kõrvalt ning kahtlema oma mõtetes ja kujutlustes. Oluline on ka, et teadvustaksime ja hajutaksime emotsioone, mis on seotud meie negatiivsete otsustustega. Kui ootame head ja kinnitame seda oma mõtetega, loome seda ka oma elus. Sama kehtib ka siis, kui meie mõtetesse mahuvad vihkamine, kiivus, ebakindlus ja nõrkus. Vägivald sünnitab vägivalda ja 9 armastus armastust. Elurõõm oleneb sellest, millega me täidame oma teadvust. Filmid, mida me vaatame, raamatud, mida loeme, inimesed, kellega suhtleme, vormivad meie mõtteid ja hoiakuid.
(A, E, I, O tüüpi otsustused). Lisaks kategoorilisele otsustusele tuntakse veel suhteotsustust ja modaalsust väljendavaid otsustusi. Suhteotsustused kuuluvad matemaatiliste lausete valdkonda ja seepärast jäävad formaalses loogikas tahaplaanile. Näiteks, Viljandi asub Tallinnast kolm korda kaugemal kui Rapla, või Ööpäevane temperatuuri kõikumine on sisemaal suurem kui rannikualadel. Komplitseeritum olukord on modaalsust väljendavate otsustustega. Probleem on tingitud sellest, et modaalsusest on loogikas hakatud kõnelema alles hiljuti - möödunud sajandi viimasel veerandil, ja teiseks sellest, et modaalses loogikas puudub ainuisikuline autoriteet, nagu on enamikes loogika haruteadustes: Aristoteles deduktiivses loogikas, J. Mill induktiivses loogikas, Hegel dialektilises loogikas. Samaga on seletatav ja vabandatav mõningane ebaselgus selle loogikaosa ülesehituses ja ebatäpsus terminoloogias. Seega, nimetatud
kus väärtust omavad dokumendid (arhivaalid) eraldatakse asjaajamisest ja säilitatakse pikema aja jooksul. Selline faaside eristamine lähtub eelkõige dokumentide haldamise eest vastutuse jaotumisest asjaajamisteenistuse ja arhiiviteenistuse vahel. Digitaalses dokumendihalduses on see vahe kadumas ja digitaaldokumendi eriomaduste tõttu tuleb dokumendi elukäiku hallata kui tervikut, kuna dokumendi säilitamine on otseselt seotud dokumendi loomisel tehtud otsustustega (nt. dokumendi failivorming). Digitaalne dokumendihaldus peab tagama, et dokumendi olulised omadused (autentsus, usaldusväärsus, terviklus) oleksid kontrollitud ja kaitstud kõigil dokumendi elukäigu etappidel. Dokumendi elukäigu kui tervikliku ja järjepideva protsessi haldamist kontrollitakse reeglina vastavalt asutuse või ettevõtte asjaajamiskorraga seatud reeglitele ja selle teostamiseks rakendatakse dokumendisüsteemi. DIGITAALSE DOKUMENDIHALDUSE VAJADUSED
teeb — väidab Gallie — on jutustus sündmustest. 3 4 3.1.2 White Teine jutustuse analüüs on pärit Morton White-lt. Ta on Ameerika filosoof, kes töötas tehnikaülikoolis. 5 Eristada tuleb kroonikaid ja ajalugu kuigi ka kroonikad on ju jutustus. Kroonika on õige, ta on rida tõeseid väiteid. Mingil ajahetkel oli antud asja suhtes tõeks üks, järgmisel ajahetkel oli tõeks teine asi. Morton White väitis, et ajaloolane teeb midagi enamat — ta seob neid otsustusi põhjuslike otsustustega. Kuna A oli esimesel hetkel tõeks, B aga teisel hetkel, siis osutus tõeks C järgmisel hetkel. Ajaloojutustuses on eri- nevalt kroonikast sees põhjuslikud väited. See on narratiiv koos põhjuslike otsustustega.6 2 Näiteks ka ajaloos. . . Eesti ärkamisaeg kas selle kohta on enam midagi nii palju uut ütelda? Doktoritööd Mahtra sõjast? — noh, seda ei saa vist ikka teha. Loomulikult võib 15 aastat uurida ja midagi uut ju ikka juurde tuleb, aga kuipalju? (EL) 3
tasandilt. Probleemiks: valiku- ja jaotusprobleem o Makromajandus-uurib kogu majanduse (riigi) tasandit (majapidamisesektorid, ettevõttesektorid) Positiivne majte- majprotsesside kirjeldamine ja modelleerimine. Maj kasvas jne Normatiivne majt- hindame maailmavaate, eetika jm lähtuvalt. Siin hakkame hindama. Mikroökonoomika lähtepunktis on üksik majandussubjekt oma kõikvõimalike otsustustega. Majandusmudeli koostamine üksikult üldisele. Makroökonoomia uurimussuund on üldiselt üksikult. UURIMISMEETODID Kirjeldamine Matemaatilised mudelid Ökonomeetria Statistika Mudelid Kvalitatiivne analüüs (ei tee mudeleid, kust tulevad inimeste arusaamad) Käitumise analüüs (miks nad nii käitusid, panid raha sinna, ostsid asju-rumal tegevus, aga samas teiselt poolt jne) Muud MAJANDUSTEOORIA METODOLOOGIA
Teatud valdkonnale ja seostele keskendudes tehakse hulk eeldusi ja lihtsustusi. Üks majandusteoorias kasutatav eeldus on homo oeconomicuse inimtüüp: majanduses tegutsevad täiesti ratsionaalsed, majanduslikult mõtlevad, sõltumatud, egoistlikud, tundetud, reklaamist ja muudest psühholoogilistest mõjuritest mitte mõjutatavad inimesed Mikroökonoomika lähtepunktiks on üksik majandussubjekt oma kõikvõimalike otsustustega. Üksikotsustustest tulenevad majandussubjektide vastastikused suhted, nende seaduspärasuste selgitamise alusel on võimalik tuletada majandusprotsesside kulgemise üldised seaduspärasused. Seega suundutakse mikroökonoomilise majandusmudeli koostamisel üksikult üldisele, näiteks tuletatakse mingi kauba turunõudlus üksikute majapidamiste otsustustest lähtudes. Mikroökonoomika keskseteks probleemideks on valiku- (parima tegutsemisalternatiivi valik) ja
kasutamise faas, mille käigus eraldatakse väärtust omavad dokumendid (arhivaalid) asjaajamisest ja säilitatakse neid pikema aja jooksul. Selline faaside eristamine lähtub eelkõige dokumentide haldamise eest vastutuse jaotumisest asjaajamisteenistuse ja arhiiviteenistuse vahel, kuid digitaalses dokumendihalduses on see vahe kadumas ja digitaaldokumendi eriomaduste tõttu tuleb dokumendi elukäiku hallata kui tervikut, kuna dokumendi säilitamine on otseselt seotud dokumendi loomisel tehtud otsustustega (nt dokumendi failivorming) [8, lk 7]. Digitaaldokumendi sõltuvus riist- ja tarkvarast, mis ühelt poolt lihtsustab dokumendi loomist, vahetamist ja kasutamist, on omadus, mis teiselt poolt seab uusi nõudmisi 56 dokumendihaldusele. Kui paberdokumendi puhul tähendab dokumendi säilimine eelkõige tema füüsiliste omaduste püsimist, siis elektroonilises keskkonnas on
Ei laienda meie teadmisi, vaid täpsustab. 23 Sünteetilise otsustuse predikaat ei sisaldu subjekti mõistes, vaid lisab sellele midagi uut, nt. Kõigil kehadel on kaal; Mõned roosid on punased. Sünteetiline otsustus laiendab meie teadmisi. Kindlasti on olemas sünteetilised aposterioorsed otsustused. Kindlasti on olemas analüütilised aprioorsed otsustused. Kindlasti ei ole olemas analüütilisi aposterioorsed otsustusi. Kuidas on aga lood sünteetilised otsustustega a priori? Need oleks kõige väärtuslikumad otsustused, nad lisavad uut meie teadmistele ja on ka apodiktilised. Hume väitel selliseid otsustusi pole. Kanti järgi on aistimisprotsessis aru aktiivselt tegutsev faktor. Aistingu ümbertöötamise protsessis kaks astet. Esimeseks astmeks on aistingute koordineerimine taju vormide, aja ja ruumi rakendamise kaudu neile. Teiseks astmeks on nii saadud tajumite koordineerimine mõtlemise vormide, mõtlemise kategooriate rakendamise kaudu.
rakendamine üksikjuhtumil nõuab hindamist ja sageli ka tuleviku prognoosimist. Seda ähmastab kõikvõimalikud väärtushinnangud. Määratlemata õigusmõisted võivad viidata ka metajuriidilistele väärtustele, nt `head kombed'. Siin võivad kohtud muuta ametniku arvamust, mitte nagu diskretsioonikorral Hindamise ruum piiratud kohtuliku kontrolliga valdkonnad: 1. Eksamitel tehtud otsustused ja otsustused, mis sarnanevad eksamitel tehtud otsustustega tuleb vahet teha kahesuguste otsustuste vahel: a. Otsustused, MIS ON SEOTUD PÕHIÕIGUSTEGA nt bakalaureus seotud töökoha valikuga jne. Need eksamid on ülekontrollitavad. b. TEISI EKSAMEID KOHTUD EI KONTROLLI (kohtud on kontrollinud, kas menetlusreeglitest kinni peeti põhjendatud võrdsete võimaluste tagamisega). 2. Avalikust teenistusest tulenevad hinnangulised otsused nt ametnike sobivuse, võimekuse ja
3) veel õigus sõlmida lepinguid seaduses sätestatud alustel ja korras, millega saadakse õigusi ja võetakse kohustusi. Normivaba ehk täitev-korraldava tegevuse (organiseerimistegevuse) raames vabadus ise valida optimaalseim ja otstarbekaim tegevuse vorm ja viis soovitud eesmärgi saavutamiseks. Vastutus on demokraatlikes riikides personaalne, kusjuures omavalitsusüksuse esinduskogu liikme suhtes võidakse kohaldada ka varalist vastutust, kui esinduskogu otsustustega tekitati kellelegi varalist kahju. P.5. STRUKTUUR Struktuuri osas tuleb teha vahet omavalitsusliku halduse struktuuri ning omavalitsusüksuse organisatsiooni struktuuri vahel. Omavalitsusliku halduse struktuuri osas on Euroopas levinud kolm põhimudelit: 1) puhtalt ühetasandiline omavalitsussüsteem - st omavalitsuslikud on üksnes lokaalsed territooriumi haldusjaotuse üksused: vald ja linn (nt Eesti, Soome);
annaabi.ee 
