Eesmärkide hajumine (ingl k Goal Dilution) pakkudes palju erinevaid funktsioone võidakse kaotada neile, kes keskenduvad vaid ühele Defitsiidi lisandväärtus (ingl k Scarcity Value) Valikute ülesehitus (ingl k Choice Architecture) Kohesus (ingl k Immediacy) Hinnataju (price perception) Kahte tüüpi mõtlemise lühikirjeldus (D. Kahnemani järgi), näited? süsteem 1 kiire ja automaatsete skeemidega. Tavaliselt ei allu inimese teadlikule kontrollile, otsusetegemine toimub ülikiirelt ja väikse energeetilise ressursiga süsteem 2 aeglane ja põhjalik. On rohkem kontrollitud ja neutraalsem. Sellise otsuse tegemine nõuab ka oluliselt suuremat pingutust Süsteem 1 töötab hästi igapäevaste ja tavapäraste ülesannete puhul, aga tekitab rohkelt eksimusi ebatavaliste ning konksuga küsimuste puhul. Enamike iganädalaselt ostetavate toodete puhul kasutab tarbija lihtsustatud otsustamist e
rahvusüleste institutsioonide poolt kujundatud poliitikate tulem? See küsimus on olnud kesksel kohal debattides integratsiooni ja EL-i olemuse üle. Euroopa Liidus on alates integratsiooni algusest eksisteerinud paralleelselt mõlemad integratsioonitüübid. Valitsustevahelisus (intergovernmentalism) rahvusriikide koostöö ühiste huvide nimel, mis toimub tingimustes, mis ei õõnesta riikide suveräänsust. Otsusetegemine on valdavalt konsensuslik, säilib valitsustepoolne kontroll ning õigus otsustada koostöö vormi ja ulatuse üle (veto, kõrvalejäämine). 7 Rahvusülesus (supranationalism) riikidevaheline koostöö ja integratsioon, mis ei ole enam üksnes valitsuste poolt juhitud ning kontrollitud. Integratsiooni tulemusena võivad riigid olla sunnitud toimima vastuolus oma eelistuste ja huvidega. Otsusetegemine toimub enamushääletuse
allutatud Coreperile. COREPER koosneb: Alaliste Esindajate Komiteest ehk liikmesriikide alalistest esindajatest. Ülesanded: nõukogu töö ettevalmistamine. Informatsiooni vahendamine nõukogu ja liikmesriikide vahel. Koordineerib nõukogu poliitikat ja liikmesriikide Euroopa-poliitikat. Ministrite kohtumised Koosseis: liikmesriikide volitatud esindajad ministrite tasemel + Euroopa Komisjoni esindaja. Koosseisud võivad olla erinevad ja eesistujariik vahetub iga teatud aja tagant. Otsusetegemine EL Nõukogus: ühehäälsus ja kvalifitseeritud häälteenamus Erinevalt muudest rahvusvahelistest organisatsioonidest tehakse EL Nõukogus enamasti otsuseis kvalifitseeritud häälteenamusega. Vaid kõige olulisemates valdkondades, kus liikmesriigid ei soovi oma vetoõiguset loobuda, kasutatakse ühehäälsust.Enamushääletuse kasutamine on EL edasiarendamiseks paratamatu - vajadus saavutada alati kõigi riikide nõusolek muudaks otsusetegemise protsessi liiga kohmakaks.
Need on väiksemad seetõttu, et spetsialistid paiknevad püsivates funktsioonidevahelistes meeskondades. Kuna otsustamine on delegeeritud, tehakse otused kiiresti : seeläbi on reafeerimine uuendustele ning klinetide vajadustele ja ootustele kiirem kui kõigi eelpool vaadeldud struktuuride puhul. 10. LihtnestruktuurLihtsatele struktuuridele on omane madal komplekssus, vähene formaliseeritus ja kontrolli koondumine ühe inimese kätte. Lihtsad struktuurid on madalad organisatsioonid, kus otsusetegemine on tavaliselt informaalne - kõik tähtis informatsioon on tsentraliseeritud ühe juhi kätte, kes on madala komplekssuse tõttu võimeline omandama informatsiooni vahetult ning toimima vajadusel viivitamata. Lihtne struktuur võib olla diferentseeritud või diferentseerimata. Lihtsa diferentseerimata struktuuriga organisatsioonides teevad osad (üksused) koos ühte asja. Selline struk tuur on omane noortele organisatsioonidele, milles pole tööjaotus veel välja arenenud. Tihti on
Tehnoloogia mõju on väiksem suures organisatsioonis. Organisatsiooni suurus mõjutab omakorda tugevalt sturktuuri. Töötajate arvu kasvades rühmitatakse töötajad enamasti valdkonna järgi, nii saab juhtkond parema kontrolli ning töötajad ligipääsu teadmusele ja ideedele. 17. Lihtne struktuur Lihtsatele struktuuridele on omane madal komplekssus, vähene formaliseeritus ja kontrolli koondumine ühe inimese kätte. Lihtsad struktuurid on madalad organisatsioonid, kus otsusetegemine on tavaliselt informaalne - kõik tähtis informatsioon on tsentraliseeritud ühe juhi kätte, kes on madala komplekssuse tõttu võimeline omandama informatsiooni vahetult ning toimima vajadusel viivitamata. Lihtsa struktuuri tugevus peitub tema lihtsuses. Ta on paindlik ning nõuab vähe kulutusi ülalpidamisele. Vastutus ning ülesanded on selged, kuna organisatsiooni liikmed on kergesti võimelised end identifitseerima
Tehnoloogia mõju on väiksem suures organisatsioonis. Organisatsiooni suurus mõjutab omakorda tugevalt sturktuuri. Töötajate arvu kasvades rühmitatakse töötajad enamasti valdkonna järgi, nii saab juhtkond parema kontrolli ning töötajad ligipääsu teadmusele ja ideedele. 17. Lihtne struktuur Lihtsatele struktuuridele on omane madal komplekssus, vähene formaliseeritus ja kontrolli koondumine ühe inimese kätte. Lihtsad struktuurid on madalad organisatsioonid, kus otsusetegemine on tavaliselt informaalne - kõik tähtis informatsioon on tsentraliseeritud ühe juhi kätte, kes on madala komplekssuse tõttu võimeline omandama informatsiooni vahetult ning toimima vajadusel viivitamata. Lihtsa struktuuri tugevus peitub tema lihtsuses. Ta on paindlik ning nõuab vähe kulutusi ülalpidamisele. Vastutus ning ülesanded on selged, kuna organisatsiooni liikmed on kergesti võimelised end identifitseerima organisatsiooni missiooniga, samuti nagu on võimalik hinnata
tervis ja inimõigused, sotsiaalsed teemad. Koolile suurem rõhk kui kasvatusasutusele, mitte tarkuse pähepanemise kohale. Et õppekavas oleks rohkem rõhk elus vajaminevatel oskustel. See on kaudselt nii HIV-i teema kui ka kõigi muude sotsiaalsete probleemide, mis me siin oleme rääkinud, teema. Suhteliselt elementaarne need eluks vajaminevad oskused on suhtlemisoskus, kuulamisoskus, läbirääkimisoskus, keeldumisoskus (ei ütlemine, enesekehtestamine), otsusetegemine, probleemilahendus, toimetuleku- ja enesejuhtimisoskus (enesehinnang, stressiga ja emotsioonidega toimetulek). Põhimõtteliselt peaks üle vaatama, kuidas õppemeetodid ja tunnitegevused neid arendavad. Ja võiksid olla ka praktilised treeningud. See eeldaks, et on inimesi, kes oskavad seda teha. Ja loomulikult praktilised oskused seoses AIDSi jms ennetamisega. Seda suunda nimetatakse life-skills based education elus toimetuleku oskuste arendamisele põhinev haridus. Kirjandus
aitavad selle teooria järgi tõsta kolm psühholoogiliselt olulist näitajat: töötaja tunneb oma tööd olulisena, töötaja tunnetab vastutust oma töö tulemuste eest; töötaja teab oma pingutuste tulemust. Meeskond jagab töö omavahel, kontrollib ja teeb tööplaani. 4. Lihtne struktuur Lihtsatele struktuuridele on omane madal kompleksus, vähene formaliseeritus ja kontrolli koondumine ühe inimese kätte. Lihtsad struktuurid on madalad organisatsioonid, kus otsusetegemine on tavaliselt informaalne - kõik tähtis informatsioon on tsentraliseeritud ühe juhi kätte, kes on madala komplekssuse tõttu võimeline omandama informatsiooni vahetult ning toimima vajadusel viivitamata. Lihtne struktuur võib olla diferentseeritud või diferentseerimata. Lihtsa diferentseerimata struktuuriga organisatsioonides teevad osad (üksused) koos ühte asja. Selline strukuur on omane noortele organisatsioonidele, milles pole tööjaotus veel välja arenenud
_ Erinevad koosseisud _ Eesistujariik Nõukogu töögrupid (Council Work Groups) liikmesriikide eksperdid (ametnikud) + Komisjoni ametnikud Eelnõude menetlemine toimub töögruppides ning tihti jõutaksegi töögrupis eelnõu sisu ja sõnastuse suhtes lõplikule otsusele. Eelnõu vastuvõtmine. COREPER koosneb: Alaliste Esindajate Komitee 13 45. Otsusetegemine EL Nõukogus: ühehäälsus ja kvalifitseeritud häälteenamus 46.EL Nõukogu roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis Peamine seadusandlik institutsioon 47.EL Nõukogu muud (põhi)ülesanded _ EL õigusaktide vastuvõtmine _ Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine _ Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine _ Eelarvelised volitused (koos Parlamendiga) _ Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (II samba poliitika)
_ Erinevad koosseisud _ Eesistujariik Nõukogu töögrupid (Council Work Groups) – liikmesriikide eksperdid (ametnikud) + Komisjoni ametnikud Eelnõude menetlemine toimub töögruppides ning tihti jõutaksegi töögrupis eelnõu sisu ja sõnastuse suhtes lõplikule otsusele. Eelnõu vastuvõtmine. COREPER koosneb: Alaliste Esindajate Komitee 13 45. Otsusetegemine EL Nõukogus: ühehäälsus ja kvalifitseeritud häälteenamus 46.EL Nõukogu roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis Peamine seadusandlik institutsioon 47.EL Nõukogu muud (põhi)ülesanded _ EL õigusaktide vastuvõtmine _ Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine _ Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine _ Eelarvelised volitused (koos Parlamendiga) _ Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (II samba poliitika)
_ Erinevad koosseisud _ Eesistujariik Nõukogu töögrupid (Council Work Groups) liikmesriikide eksperdid (ametnikud) + Komisjoni ametnikud Eelnõude menetlemine toimub töögruppides ning tihti jõutaksegi töögrupis eelnõu sisu ja sõnastuse suhtes lõplikule otsusele. Eelnõu vastuvõtmine. COREPER koosneb: Alaliste Esindajate Komitee 13 45. Otsusetegemine EL Nõukogus: ühehäälsus ja kvalifitseeritud häälteenamus 46.EL Nõukogu roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis Peamine seadusandlik institutsioon 47.EL Nõukogu muud (põhi)ülesanded _ EL õigusaktide vastuvõtmine _ Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine _ Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine _ Eelarvelised volitused (koos Parlamendiga) _ Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (II samba poliitika)
_ Erinevad koosseisud _ Eesistujariik Nõukogu töögrupid (Council Work Groups) liikmesriikide eksperdid (ametnikud) + Komisjoni ametnikud Eelnõude menetlemine toimub töögruppides ning tihti jõutaksegi töögrupis eelnõu sisu ja sõnastuse suhtes lõplikule otsusele. Eelnõu vastuvõtmine. COREPER koosneb: Alaliste Esindajate Komitee 13 45. Otsusetegemine EL Nõukogus: ühehäälsus ja kvalifitseeritud häälteenamus 46.EL Nõukogu roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis Peamine seadusandlik institutsioon 47.EL Nõukogu muud (põhi)ülesanded _ EL õigusaktide vastuvõtmine _ Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine _ Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine _ Eelarvelised volitused (koos Parlamendiga) _ Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (II samba poliitika)
44. EL Nõukogu tasandid: töögrupid, COREPER, ministrite kohtumised; nende koosseis ja põhiülesanded · Nõukogu töögrupi: liikmesriikide eksperdid (ametnikud) + Komisjoni ametnikud · COREPER: Alaliste Esindajate Komitee o liikmesriikide alaliste esinduste juhid o välis ja siseturg; välis-julgeolekupoliitika, viisad · Ministrite kohtumised: o liikmesriikide volitatud esindajad ministrite tasemel + Euroopa Komisjoni esindaja 45. Otsusetegemine EL Nõukogus: ühehäälsus ja kvalifitseeritud häälteenamus · Ühehäälsus: Igal liikmestriigil üks hääl ning kõik pidid nõus olema · Kvalifitseeritud häälteenamus: vastavalt lepingutele igale riigi esindajale erinev arv hääli ja hääletamisel summeeritakse need kokku ja peavad ületama kindla lävendi 46. EL Nõukogu roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis · Peamine seadusandlik institutsioon
tegemist. ministeeriumist, alalisest esindusest või ka näiteks mõnest valitsusvälisest organisatsioonist, ülikoolist või täidab nõukogu poliitika kujundamise ja teadusasutusest. Üldjuhul saadavad liikmesriigid koordineerimise ülesandeid. töögrupi koosolekule ühe esindaja. Suhteliselt levinud on, et samad inimesed, kes komisjoni komiteedes või 45. Otsusetegemine EL Nõukogus: ühehäälsus ja töögruppides osalesid nö EL kui terviku nimel eelnõu kvalifitseeritud häälteenamus väljatöötamisel, osalevad (nüüd juba eelkõige konkreetse liikmesriigi huve kaitstes) ka sama eelnõud Erinevalt muudest rahvusvahelistest organisatsioonidest arutavas nõukogu töögrupis. tehakse EL Nõukogus otsused enamasti Eelnõude menetlemine toimub töögruppides ning tihti kvalifitseeritud häälteenamusega
seaduse sisu. Räägivad vaid asjast; 2) kohus ei ole kohustatud võtma vastu informatsiooni õiguskorra sisust; 3) kohus peab tundma õigust professionalselt, ka vastuolulistel juhtumitel, ja tal on otsustamiskohustus. Kuid võib siiski vastu võtta ka asjaosalise pakutud selgitust õigusküsimuses. See punkt hõlmab ka juriidilise asjatundlikkuse. Kui juridiilise asjatundlikkuse kasutamist takistatakse, siis kasvab põhjendamiskohustus. Mida kinnisem on otsusetegemine ise, seda enam eeldab põhjamaine modernne demokraatia avalikku kontrolli. Protsessiõiguslikud seisukohad 1) edasikaebamine kohtuotsuste peale ei ole lubatud taotleda otsuse põhjenduste muutmiseks, kui samal ajal ei nõuta protsessi enda lõpptulemuse muutmist. S.t et kõrgeimalt kohtult võib edasikaebamist taotleda vaid apellatsioonikohtu lahenditele ja otsustele. 2) kohtuotsuse põhjenduste õigusjõud NB! Kohtuotsuse seadusjõud ja õigusjõud tuleb hoida teineteisest lahus. Esimene
võidab see millel on kõige väiksem summa. Rikub Arrow teoreemi 4.punkti. Amartya Sen: Arrow teoreem kehtib vaid siis, kui informatsiooniliseks aluseks individuaalsed eelistuste järjestused (A>B>C). AGA kollektiivsete otsuste tegemine ei pruugi tugineda vaid eelistuste järjestuse informatsioonile. See võib anda vähe kasulikku infot, mis meid tegelikult majandus- või sotsiaalpoliitiliste otsuste juures huvitab. Arrow teoreem ei tähenda, et kollektiivne otsusetegemine on võimatu. Võimalik ja võimatu sõltub sellest, millist infot me otsusetegemise alusena kasutame. Kui vaatame vaid eelistuste järjestust, ei pruugi lõpliku otsuseni jõuda. Teatud tingimustel - ka enamushääletus (mille aluseks on individuaalsed eelistusjärjestused) annab stabiilse tulemuse (ja ei vii tsüklilise hääletamiseni). Kui eelistused on ühetipulised (vaid üks lokaalne maksimumpunkt). Ühetipulised eelistused – inimene eelistab kõikidest valikutest rohkem vaid
annaabi.ee 
