osa. Paigalduste viis ja arv: I paigaldus detail kinnitatakse treipinki kolmepakilise isetsentreeruva padruni abil. Töödeldakse detaili sisepind (sisetreitera), 38mm diameeter, pinnakaredus 1,6 m. Samuti töödeldakse välispinda (nii 169 kui ka 80mm diameetriga osi) kui ka otspinda. Otspinna töötlemiseks kasutan otsatera, välispinna töötlemiseks aga astmetera. II paigaldus detaili kinnitan nüüd spetsiaalse torni abil. Otsateraga töötlen teise otspinna ja seni töötlemata jäänud välispinna (80mm) Välispinna töötlemiseks on vaja kasutada välistreitera ja soonetera (R5 raadiuse andmiseks üleminekul). Siseava töötlemiseks on vaja kasutada siseastmetera ja kui I paigaldusega ei
a. Limbiga (jaotuskettaga): b. vahetu jagamisega; c. lihtjagamisega; d. pooluniversaalsed; e. universaalsed; 4. Limbita ( jaotuskettata) - planetaarmehhanismiga ja vahetatavate hammasratastega. 5. Optilised - täpseks jagamiseks ja kontrolloperatsiooniks. 6. Jagamispeade abil tehakse järgmisi freesimistöid: - hulktahukate freesimine; - sirgete soonte freesimine silindrilisele pinnale; - soonte freesimine otspinda; - tooriku jaotamine mööda ringjoont mittevõrdseteks osadeks; - sirghammastega silinder - ja koonushammasrataste freesimine; - kruvisoonte ja spiraalide freesimine jne.
Sisetreiteraga töödeldakse detaili sisepinda 5 (Ø 40 ; H29) ja 6 (H10). Pinna 6 töötlemiseks on vaja treitera suruda alla ning treida 4mm süvend sama treiteraga, milleg pinda 5 töödeldi. Otsteraga töödeldakse pinda 2 (Ø62 ; H14). Töö etapp 2 Detail paigaldatakse ümber treipingis ning kinnitakse jälle isetsentreeruva padruni abil. Töö etappis kasutatakse sisetrei-, ots- ja välistreitera. Sisetreiteraga töödeldakse pinda 3(Ø40 ; H32). Otspinda 8 (Ø86; H10) ja välispinda 1 (Ø62 ; H10) töödeldakse otstreiteraga ja astmeteraga. Töö etapp 3 Detail kinnitatakse puurpinki. Puuritera ISO 513 järgi kasutatakse P10 kõvasulamit WC, sest detailile on vaja puurida keere M6. Töö etapp 4 Detail paigaldatakse ümber puurpingis. Puurida on vaja 6 auku, millel on 2 erinevat laiust. Seega kokku tuleb 2 siiret, aga 12 läbimit. Puurimist tasub alustada 6mm läbimõõduga puurteraga. Puurida täielikult läbi (14mm)
sest minu detaili peab kinnitama siseavale torni ja tsentrite abi. Joonis 1 Universaalne treipink Joonis 2 Esimene paigutus Ül 2 Antud ülesandes on mõistlik kasutada kahte paigaldust, kasutades nii kolmepakulist padrunit (1. Paigaldus(joonis 2)) kui ka paigaldust siseavale torni tsentrite abil (2. Paigaldus(joonis 3)). Kahte paigaldust peab kasutama, sest on vajalik töödelda otspinda ja detaili ainukest välist silinder pinda, millega tuleb esimeses paigalduses kinnitada detail kolmepakilisse padrunisse. Selleks et oleks võimalik kinnitada detail siseavale tuleb siseava 1. paigutuses see esmalt treipingis läbipuurida,
Enamasti kuulub lükkelati juurde ka piiraja ühepikkuste detailide saagimiseks. Viltu ja kaldu saagimine Viltuse otsa saagimiseks seadista lükkelatt nõutava nurga alla ning sae seejärel tavapärasel viisil. Suru detail kõvasti vastu lükkelatti, et saeketas seda tagasi ei lükkaks. Õppematerjal ,,Puidutöötlemis masinad" A. Roos 1 Kui tahad korraga saagida nii viltust kui ka kaldus otspinda, seadista lükkelatt ning sea saeketas õige nurga alla (2). Kui tahad sirget otsa kaldu saagida, kalluta ainult saagi (3). Paljudes projektides on vaja mitut ühesugust detaili. Selle asemel, et neid kõiki ükshaaval märkida ja saagida, kinnitatakse lükkelati külge piiraja, mille vastu toetades saab kiiresti ja täpselt ühepikkusi detaile saagida Ühepikkuste juppide mahasaagimine Tõenäoliselt tekib kiusatus kasutada ärasaetava osa pikkuse määramisel juhtpinnana pikisaagimise
Võõrlisandid ja defektid Võõrlisandid- ebaloomulike võõraste kehade esinemine puidus( kivid, liiv, traat). Raskendavad puidu töötlemist, sageli tekkinud avariide põhjuseks. Mehaanilised vigastused metsavarumisel, vaigutamisel, trantsportimisel jne tekkinud puidu vigastused Koorerebend pindmine koore vigastamine Saelõige, sälk sügavast saelõikest põhjustatud rike Karr puude vaigutamisel lõikeinstrumentidega tüve vigastamine Killu lahtimurre- metsamaterjali otspinda ulatuv küljelõhe või puidu kadu. Söestumine- põlemise tagajärjel tekkinud pindmise osa kahjustus Lainelisus- sortimendi ebatasane läbisaagimine Rõmelisus- väokeste süvendite esinemine spooni pinnal piki kiude 8 Puidukaitse Puidukaitse eesmärgiks on rakendada abinõusid, mis kaitseksid puidu kvaliteeti seda kahjustavate tegurite vastu nagu vesi, kemikaalid, tuli või putukad eest. Peamine puidukaitse
peab sel juhul olema risti tooriku teljega. Serva asendit kontrollitakse nurgikuga. Otsa saab treida ka astmeteraga. Sellisel juhul seatakse tera lõikeserv otspinna suhtes väikese (5...10" ) nurga alla ja treitakse ristettenihkega tooriku telje poole. Sellisel juhul lõikab metalli tera abilõikeserv. On aga töötlusvaru suur, siis tekib telje poole suunatud ettenihkel jõud, mis püüab tera suruda tooriku otspinda ning see võib tulla nõgus. Puhastöötlemisel treitakse otspinda nõgususe vältimiseks ristettenihkega teljest eemale. Otspinna tasasust kontrollitakse joonlaua või nurgikuga. Kui toorik kinnitatakse padrunisse, siis peab ta sellest välja ulatuma võimalikult vähe. Välissoonte treimine ja mahalõikamine. Soonte ülesanne ja kuju:
lõikamisel või kruvihammastega hammasrataste freesimisel. Jagamispead võivad olla: 1.Limbiga (jaotuskettaga) a) vahetu jagamisega. b) lihtjagamisega. c) pooluniversaalsed. d) universaalsed. 2.Limbita (abikettata) a) planetaarmehhanismiga ja vahetatavate hammasratastega. 3.Optilised - täpseteks jaotamiseks ja kontrolloperatsioonideks. Jagamispeade abil tehakse järgmisi freesimistöid: 1.Hulktahukate freesimine. 2.Sirgete soonte freesimine silindrilisele pinnale. 3.Soonte freesimine otspinda. 4.Tooriku jaotamine mööda ringjoont mittevõrdseteks osadeks. 5.Sirghammastega silinder - ja koonushammasrataste freesimine. 6.Kruvisoonte ja spiraalide freesimine. Freesimismeetodid. Freesimisel võib töölauale kinnitada kas ainult ühe tooriku või mitu toorikut (grupiviisiline töötlemine).Lisaks sellele kasutatakse positsioonfreesimist, pidevat freesimist, freeside komplektiga freesimist, tooriku freesimist üheaegselt mitme freesiga.
ebanormaalsed värvused. Seenkahjustused esinevad kõikidel puuliikidel. Puidu mädanemine seisneb rakeu kestade lagundamises. Tõugurikked puidus putukate poolt tekitatud käigud ja avad. Võõrlisandid kivid, traat, metallikillud. Mehaanilised vigasused metsavarumisel, vaigutamisel, transpotimisel, sorteerimisel ja töötlemisel tekitatud vigastused. Koorerebend koore vigastamine. Karr puude vaigutamisel lõikeinstrumendiga tüve vigastamine. Killu lahtimurre materjali otspinda ulatuv küljalõhe või puidukadu. Söestumine tulekahju tulemusena. Poomkant palgi läbisaagimata külgpind materjali servkantidel. Töötlusdefektid: rõmed, lainelisus, karvasus, pinnalisus, rõmelisus, kurrud ja õnarad, narmad, põletus. Deformatsioonid: kõmmeldumine saematerjali kõverdumine saagimisel, kuivatamisel ja säilitamisel.
Ka kukaldamisel (hamba tagapindade kujundamisel tea-tud joonte, sagedamini Arhimedese spiraali, harvem logaritmilise spiraali või sirge järgi) tuleb tagada nõutavad taganurgad 82. Mis kujundavad hammaste esipinnad tigufreesimisel? Freesi saamiseks on teole lõigatud kruvijoonsed laastusooned, mis kujundavad hammaste esipinnad 83. Milline peab olema lõikeservanurk, et vältida kumerat otspinda otspinna treimisel? Otspinna treimisel mõjutab selle kuju riista lõikeservanurk r. Sõltuvalt viimasest võib otspind kujuneda tasapinnaliseks, nõgusaks või kumeraks. Kumera otspinna vältimiseks valitakse r > 90o 84. Sõltuvalt lõikeservanurgast võib otspind kujuneda kolmeks erinevaks otspinna tüübiks, milliseks? Tasapinnaliseks, nõgusaks või kumeraks 85. Mis kontuuri mööda kulgeb kontuurettenihkeliikumine?
_____________________________A. Roos______________________________ 36 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Lõhede tekkimine kuivamisel on põhjustatud väliskihtide kiiremast kuivamisest materjalis tekivad sisepinged ja puit lõheneb. Lõhed kulgevad radiaalsuunas, kus paiknevad mehhaaniliselt nõrgad rakud, säsikiired. Lõhenemine on seda tugevam, mida paksem on materjal ja kiiremini kuivatatakse. Otslõhed on materjali otspinda tekkinud praod. Niiskus eemaldub kõigepealt materjali pinnalt, jäädes seestpoolt esialgu muutumatuks. Suurest niiskuse erinevusest puidu sise- ja väliskihtides ning kiirest kuivamisest (nt saematerjal, mis on päikese käes), tekivad materjali sisepinged, mille tulemusena tekivad puitu praod (joonis 51). Et palkide otspinda ei tekiks lõhesid, tuleb vältida otspinna kuivamist päikese käes. Saematerjali kuivatamisel tuleb võõbata materjali otspind niiskust mitteläbilaskva ainega.
n= = = 6369 /" $ 4 56 4 7 Leian masinaaja ilma faasita : 9 2A,7 Tm = = = 0,9 s :; < ; 3,27 @=@B Kuna on vaja töödelda kooriva töötlusega kaks otspinda siis: Tm = 0,8 x 2 = 1,6 s Varre otspinna puhas töötlemine Tööriistahoidja: CoroTurn rigid clamp desigin DCLNR- 1616H09 [4: A112] Teriku tüüp: CNMG 09 03 08 [4: A112] Terik: CNMG 09 03 08 PF GC4215 [4: A19]
annaabi.ee 
