ajategurit on vaja arvestada. Kulu-tulu analüüsides KULUDE MÕISTE JA LIIGID. Kuluobjektile kirjendamine Otsekulud ja kaudkulud Selline liigitamine omab tähendust siis, kui on määratletud objekt või tegevussektor, mille suhtes kulusid vaadeldakse. Otsekulud saab määrata konkreetsele toodangule või tegevusele, konkreetsele kuluobjektile. Kaudkulul puudub vahetu seos objektiga või neid pole mingil põhjusel (nt arvestuse suur töömahukus) otstarbekas liigitada otsekuludeks; Otse- ja kaudkulude eristamine ei ole ühene. See sõltub vaadeldavast objektist (toode, toodete grupp, tegevus jne.). 6 KULUDE MÕISTE JA LIIGID Seos juhtimisotsustega Mõjutatavad ja mittemõjutatavad kulud · Juhitavad kulud on sellised, mille suurust juht saab oma tegevusega kujundada. Juhitamatud kulud ei ole antud juhi võimkonnas kontrollitavad. Olulised ja ebaolulised kulud
Kulu (expense, cost) on eesmärgi saavutamiseks ärakasutatud või loovutatud ressursside maksumus. Hoolde- ja käidukulusid loetakse kas kõik muutuvkuludeks, kas osa muutuvkuludeks Otsekulud (direct costs) on kulud, mida saab vahetult seostada tootega. ja osa püsivkuludeks või kõik püsivkuludeks. Nii on otsekuludeks toote valmistamiseks vajalik materjal või elektri tootmisel kütus. Kapital on vara või varaline õigus, millest saab rahas väljendatavat tulu ning mida Kaudsed kulud (indirect costs) on kulud, millel puudub otsene seos tootega või mida saab kasutada lisavara loomiseks. ei soovita lugeda otsekuludeks Vara jaotatakse järgmiselt:
*Kõrvaltoode on toode, mis tekib põhitoodete tootmise tulemusena ning millel on põhitoodetega võrreldes väheoluline või väike väärtus. Nt slakk raua ja terase tootmises, kondid, rasv ja teatud rupskid lihatööstuses 8. Traditsioonilise ja tegevuspõhise kuluarvestuse olemus ja erinevused Traditsiooniline kuluarvestus on kulude arvestuse meetod, mille kasutamisel liigitatakse kulud otsekuludeks ja kaudkuludeks ning arvestatakse kõik kulud kuluobjektidele, kasutades mahupõhiseid kulukäitureid. Tegevuspõhine kuluarvestus on kulude arvestuse meetod, mille abil arvestatakse kulud kuluobjektidele (toodetele, teenustele), lähtuvalt nende kulude seosest ühe või teise tegevusega, kasutades tegevuspõhiseid kulukäitureid. Erinevused: TRADITSIOONILINE TEGEVUSPÕHINE
saab vahetult seostada kindla kuluobjektiga. Kuluobjektiks võib olla toiming, funktsioon, protsess, struktuurne allüksus või füüsiline ühik, mis pakub huvi juhtidele ja eeldab kulu eraldi välja toomist. Toote omahinna leidmisel on kuluobjektiks toode. (Alver & Reinberg, 2002, lk 52) Otsekulusid kokku nimetatakse ka esmakuludeks. Otsekuludel on vahetu seos kuluobjektiga ja neid arvestatakse otse kuluobjektile. (Karu, 2008, lk 110) Tootmisettevõttes (kui kuluobjektiks on toode) on otsekuludeks põhikulud- toorme ja põhimatejali maksumus ning põhitööliste töötasu koos maksude ja erisoodustusega (Alver & Reinberg, 2002, lk 52). 9 Kaudkulud on kulud, millel puudub vahetu seos objektiga ja mida pole mingil põhjusel otstarbekas liigitada otsekuludeks (Alver & Reinberg, 2002, lk 53). Kaudkulusid nimetatakse ka üldkuludeks. Kaudkulud on tehtud enamasti rohkem kui
Kapitaliseeritavad kulud enne kasumiaruandes kajastamist on bilansis varana Mittekapitaliseeritavad kulud kasumiaruandes tekkemomendist Otsekulud: saab seostada vahetult kindla kuluobjektiga (kuluefektiivselt). Kaudkulud: puudub vahetu seos objektiga või pole otstarbekas liigitada otsekuludeks Kontrollitav kulu – igasugune kulu, mille suurust saab juht oma tegevusega mõjutada; Mittekontrollitav kulu - kulu, mille suurust juht ei saa oma tegevusega mõjutada; Diferentsiaalkulu ehk inkrementaalkulu on alternatiivide võrdlemisel leitav erinevus kuludes Loobumiskulu ehk alternatiivkulu on potensiaalne tulu, mis jääb saamata, kui ühte otsuse alternatiivvarianti eelistatakse teisele.
Ühtse kuluarvestussüsteemi tunnused (eeldused): võrreldavad kuluaruanded, kehtestatud arvestusperioodid, kulude liigitamise alused, kulude jaotamise alused, varade hindamise alused. Traditsiooniline kuluarvestus- kulude arvestuse meetod, mille kasutamisel liigitatakse kulud otsekuludeks ja kaudkuludeks ning arvestatakse kõik kulud kuluobjektidele, kasutades mahupõhiseid kulukäitureid. Traditsioonilises kuluarvestuses paigutatakse kuluobjektidele kõigepealt otsekulud. Kaudkulud paigutatakse kulukohtadele ning pärast seda jaotatakse traditsiooniliste kulukäiturite abil kuluobjektidele. Traditsioonilise kuluarvestuse eelised: Otsekulud on olulised; Kaudkulud on suhteliselt väikesed;
48 Kuluarvestuse põhimõtted · Olenevalt juhtkonna infovajadusest jagatakse kuluarvestuse põhimõtted täis- ja osakuluarvestuseks KULUARVESTUSE PÕHIMÕTTED TÄISKULU ARVESTUS OSAKULUARVESTUS 49 Täiskuluarvestus · Täiskuluarvestus (absorption costing) (lihtkuluarvestus, traditsiooniline kuluarvestus) toodete vahel jaotatakse kõik kulud. Kulud jaotatakse otsekuludeks ja kaudseteks kuludeks. Otsekulud jaotatakse otse toodetele. Kaudsed kulud kogutakse kulukeskustesse ning pärast seda jaotatakse valitud meetodi abil tooteühikule. 50 Osakuluarvestus · Osakuluarvestus (marginal costing) eesti keeles kasutatakse ka jääktuluarvestus, piirkuluarvestus, kattearvestus kuluarvestustehnika, mille kasutamisel jaotatakse tooteühikule ainult muutuvkulud, saades jääktulu e
On aga olemas veel ebaregulaarsed ehk irregulaarsed kulud, sellisteks on näiteks hindade suure kõikumise tingimustes soetatud materjalidega seonduvad väljaminekud. --- Kulude kirjendamine kuluobjektile: Otsekulud on kulud, mida saab vahetult seostada teatud kindla kuluobjektiga. Kaudkulud on kulud, millel puudub vahetu seos objektiga või mida pole mingil põhjusel (näiteks arvestuse suur töömahukus) otstarbekas liigitada otsekuludeks. Näide: Kulu liigitamine otse- või kaudkuluks sõltub neljast tegurist: ● vaadeldava kulu olulisusest - mida suurem on kulu, seda tõenäolisem, et teda saab majanduslikult otstarbekal moel seostada konkreetse objektiga; ● infotöötlustehnoloogiast - viimane võib lihtsustada otsekuludeks klassifitseerimist; ● toimingute tehnoloogilised iseärasused - kui mingit toimingut või seadet kasutatakse kindla objekti (toote) tarvis;
2.3 Kulude arvestus Kuluarvestus ettevõttes peab olema: · ajaliselt täpselt piiritletud; · kohaldatud ettevõtte suurusele ja majandustegevuse omapärale; · ülevaatlik, võimaldama saada kõik vajalikud andmed; · võrreldav. Raamatupidamisarvestuse seisukohalt jaotatakse kulud tootmiskuludeks ja perioodikuludeks. Tootmiskulud on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega ning hõlmavad otseseid materjali- ja tööjõukulusid ning tootmise üldkulusid. tootmise otsekuludeks on vahetult toodetele kulutatud tooraine, materjal, pooltooted, kütus, elekter, vesi, tööliste palgakulu koos sotsiaalmaksuga jm. tootmise üldkulud on kõik muud tootmisega seotud kulud, kaudsed materjalikulud, tootmishoonete rent, kindlustus, hooldus, remont, tootmises töötavate inseneride, meistrite, koristajate, laohoidjate jne. palga- ja sotsiaalmaksukulu jm. Perioodikuludeks on: - turustuskulud (kõik müügiga seotud kulud);
Müüdud kauba kulud 2 375 000,00 95 128 250 2 503 250 Kokku 2 500 000,00 100 135 000 2 635 000 3. üldkulu üle/alakulu mahakirjutamine müüdud kauba kulu kontole. Antud juhul uus saldo oleks: 2 375 000 + 135 000 = 2510 000€. Kuluarvestuse täpsemaks viimise võimalused Vii võimalikult rohkem kaudkulusid otsekuludeks Kasuta rohkem erinevaid kulukogumeid, kus kulude suurus sõltub sarnasest käiturist Kasuta erinevaid kulukäitureid kaudkulude jagamisel, mis paremini iseloomustavad kulude tekkimist. 19 Kulude jaotamine Kulude jagamise eesmärgid Kaudsed kulud võivad sageli moodustada olulise osa kogukuludest, mis jaotatakse kuluobjektidele nagu näiteks toodetele, klientidele jne
vähenemisega, näiteks tooraine kulu, kütusekulu, tulemuspalk jne. Lisaks eelnimetatutele võib esineda ka segakulusid, mis sisaldavad nii püsi- kui muutuvkulu komponenti. Niisugusteks kuludeks on näiteks telefonikulu, milles sisaldub püsiv kuutasu püsikuluna ja minutitasu muutuvkuluna. Otse- ja kaudkulud Kulusid võib liigitada otsesteks ja kaudseteks kuludeks: · otsekulu on kulu, mida saab seostada kulukandjaga (tootega, kliendiga, piirkonnaga jne). Otsekuludeks võib olla näiteks tootega seotud materjalikulu, kliendiga seotud reklaamikulu; · kaudkulu on kulu, mida ei saa otseselt seostada kulukandjaga. Kaudkuludeks võivad olla näiteks ettevõtte juhtimisega seotud kulud, arvutivõrgu haldamisega seotud kulud. Kuigi võib tunduda, et otsekulusid saab samastada muutuvkuludega ja kaudkulusid püsikuludega, ei ole see siiski täpselt nii. Mõlemad liigitused toimuvad erinevate kriteeriumide alusel
Lähtudes arvestusobjektist jaotatakse kulusid: otsesteks kuludeks (otsekulud), kaudseteks kuludeks (kaudkulud). ASis Piimatööstus on toote otsekuludena primaarselt vaadeldavad vaid tooraine- ja materjalikulud järgmiste elementide lõikes: põhimaterjalid (nt piim, lõss, või jt); lisandmaterjalid (nt keedised, rosinad jt); pakendmaterjalid. Tootegruppidele jaotuvad kulud suuremas osas kulukohtade arvestuse kaudu. Tootegrupi otsekuludeks (kaasates ka toodete otsekulud) on eelkõige: tootematerjal, mis sisaldab eraldi nii toote tooraineid (nt piim, muu tooraine) kui lisandmaterjale (nt keedised, rosinad jt, mis hetkel kajastuvad nimetuse põhi- materjal all); pakkematerjal, mis läheb vastava toote või tootegrupi pakendamiseks; abimaterjalid (pesuained, muu abimaterjal), mida kasutatakse vastava tootegrupi teenindamiseks; tehnoloogiline elekter, mis on seotud teatud tootegrupi tootmisega teatavas
annaabi.ee 
