8. INDIVIDUAALNE TÖÖLEPING-valimata, siis riigi õigus kus ta teeb harilikult tööd. 9. TARBIJALEPINGUD-reguleeritud selle riigi õigusega, kus on tarbija harilik viibimiskoht, tingimusel et kutseala esindaja teostab oma majandus- või kutsetegevust riigis, kus on tarbija harilik viibimiskoht. Konfliktide ärahoidmine – REÕ-se Europaniseerumisest-milline on ühtlustamise , erinevate riigide argumatiseerimine euroopa liidus. Määrus- otsekohaldatav ja siduv liikmesriikidele (va kui pole otse vastu väitnud nagu Taani mõnel juhul) . Direktiivid-Direktiiv on saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud, kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi ametiasutustele." Lepinguõiguse alal on Euroopa Liidus alates 1970. A astatest vastu võetud mitmeid tarbijaõigusi käsitlevaid õigusakte (peamiselt direktiive), millega on ühtlustatud liikmesriikide siseriiklikku õigust
valitsemisprotseduurid ning osaliste pädevus kardinaalselt. Esimese samba Euroopa Ühenduse samba raames on Euroopa Liidu institutsioonide pädevus kas absoluutne (tolli-, konkurentsipoliitika, ühtne turg jne) või jagatud (sotsiaalpoliitika, keskkonnapoliitika). Jagatud pädevuse raames sätestab liit teatud standardid ja nõuded, kuid jätab detailsema poliitika kujundamise ja osalise finantseerimise liikmesriikide kanda. Liidu seadusandlus on otsekohaldatav ja rahvuslike seadusloomete ees ülimuslik. Liidu institutsioonid saavad tegutseda piirides, mille liikmesriigid on lepingutega neile seadnud, nende piiride laiendamine nõuab uue lepingu sõlmimist ja liikmesriikide poolset ratifitseerimist. Väljaantud määrused ja otsused muutuvad automaatselt siseriikliku õiguse osaks, direktiivide osas on riikidel piiratud muutmisõigus. Teatud küsimustes on liikmesriikidele säilitatud nõukogu hääletamisel vetoõigus.
ELi 4 põhivabadust: Tööjõu vaba liikumine Kaupade Kapitali (investeerimine) Teenuste ELi õiguse aluspõhimõtted: 1. Otsekohalduvuse põhimõte hakkab kohe kehtima 2. Ülimuslikkuse põhimõte EL õigus on nr 1, alles siis siseriiklik 8 Ülimuslikkus Euroopa Liidu õigus ei ole lihtsalt otsekohaldatav vaid ülimuslik. St, et kohus võttis riikliku suveräänsuse ära, kui põhiõiguses midagi on, mis EL ei meeldi, siis peab riik selle ära muutma. Euroopa norm peab olema põhiseadusega kooskõlas. Euroopa Liidu õiguse vahetu kohaldatavus ja Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus riikliku õiguse ees. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte on Euroopa Liidu õiguse põhimõte, mille kohaselt vastuolu korral Euroopa õiguse ja liikmesriigi õiguse vahel kohaldatakse Euroopa õigust
kohustuse aluseks oleva normi otsekohaldatavuse“ tingimust. Liisi Norm on otsekohalduv siis, kui ta on selge, täpne ja tingimusteta ning sellele saab õiguste rikkumisel vahetult toetuda, st selle alusel saab kohtus midagi nõuda. Norm, mis annab vastustajale ulatusliku kaalutlusruumi (normi eesmärgi saavutamiseks tuleb teha keerukaid analüüse ja poliitilisi valikuid ning normi rakendamiseks on määratlemata hulk võimalikke alternatiive), ei ole otsekohaldatav RVastS mõttes. Pole aga välistatud, et põhiõiguste erakordse piirangu korral võib ka mitteotsekohaldatava normi rikkumine ületada isiku talumiskohustuse ja seadusandja peab isikule PS §-st 25 tulenevalt tagama kui mitte kogu kahju hüvitamise, siis vähemalt õiglase hüvitise. 24. Selgitage, milles nähakse õigusemõistmise käigus tekitatud kahju hüvitamise regulatsiooni (RVastS § 15) peamisi puudusi. MARI
väljaspool riigipiire. Eelkõige hõlmab see töötajate vaba liikumist, asutamisvabadust, teenuste, kaupade ja kapitali vaba liikumist. Need vabadused tagavad ettevõtjale vaba otsustamise, töötajale vaba töökohavaliku ja tarbijatele vaba valiku erinevate toodete vahel. Vaba konkurents võimaldab ettevõtetel saata oma pakkumine märksa suuremale tarbijaskonnale. Ülimuslikkus – Euroopa Liidu õigus ei ole lihtsalt otsekohaldatav vaid ülimuslik. St, et kohus võttis riikliku suveräänsuse ära, kui põhiõiguses midagi on, mis EL ei meeldi, siis peab riik selle ära muutma. Euroopa norm peab olema põhiseadusega kooskõlas. Euroopa Liidu õiguse vahetu kohaldatavus ja Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus riikliku õiguse ees. Otsekohalduvus – 3 nõuet, et uus norm peab olema 1) üheselt arusaadav 2) konkreetselt formuleeritud 3) eranditu - sellel normil ei tohi olla erandit – üheselt rakendatav Kompetents
õigusest. Riik ei saa siseriikliku õigusega vabaneda rahvusvahelise kohustuse täitmisest. Lisaks on riikidel üldine kohustus viia siseriiklik õigus vastavusse rahvusvahelise õigusega. Selleks on riigid üldiselt vabad valima transformatsiooni, inkorporatsiooni, adoptsiooni või retseptsiooni vahel, ent rahvusvaheline õigus võib selle mooduse ka ette kirjutada. Iserealiseerivus et rahvusvahelise õiguse norm oleks siseriiklikus õiguses otsekohaldatav, peab ta olema iserealiseeruv, st: reguleerimisesemelt ja kehtivusalalt sobiv ja sõnastatud piisavalt selgelt ning mittetingimuslikult. Otsene õiguslik mõju selline otsekohaldatav norm loob adressaadile õigusi ja kohustusi, mida kohtud peavad tagama. Otsekohaldatavus ehk otsene õiguslik mõju erineb vahetust kohaldatavusest. Viimane on kõikidel siduvatel õigusnormidel. Siseriikliku õiguse suhtestumine rahvusvahelise õigusega. Riikide õigussüsteemid erinevad
Euroopa Inimõiguste kohtu poole pöördumist vahetult lepingu alusel, dualistliku süsteemi on kasutanud ka mitmed demokraatlikud riigid, nt SB ja Rootsi. Tulenevalt Euroopa Inimõiguste kohtu olemasolust, on nad teinud erandi nende lepingute suhtes, mille rikkumise peale saab kaevata Euroopa Inimõiguste kohtusse, nende lepingute osas kasutavad need muidu dualistlikud riigid monistlikku süsteemi. Monistliku süsteemi puhul on välisleping siseriiklikult otsekohaldatav. Isik saab siseriiklikus kohtus tugineda vahetult välislepingule. Eesti kasutab monistlikku süsteemi. PS §123 lg 2 järgi kohaldatakse juhul kui vastuolus on RK-s ratifitseeritud välisleping ja eesti seadus välislepingut. See PS formuleering ei nõua lepinguga vastuolus oleva seaduse kehtetuks tunnistamist PS- likkuse järelevalve kohtumenetluse korras. Leping jääb lihtsalt kohaldamata. Eesti seadus jätab lahtiseks, mida kohaldada siis, kui vastuolus on eesti seadus ja nn
omavastutusele ja kirjutab talle ette, et lisaks kõigile õigusaktides (sh kklubades) sätestatud kknõuetele tuleb tal võtta ka kõik muud vajalikud meetmed selleks, et ära hoida ebakindlusega varjatud ohte (nt KKministri määrus prügila raj, kasutamise ja sulgemise kohta: ,,arvulise normi piiresse jääva häiringu vähend tuleb rakend kõiki asjakohaseid meetmeid"). Siiani rakendatakse evp tavaliselt strukturaalse e kaudse printsiibina, mis ei ole otsekohaldatav ja mis rakendub teiste kkalaste reguleerimisvahendite kaudu. Kaudne evp rakendub KMH kaudu, tõendamiskoormise saastajale ümberasetamise kaudu, keskkonnakvaliteedi normatiivide kaudu, turueelse teavitamise vahendite kaudu, kklubade mehhanismi kaudu jne. Evp VS vältimise printsiip: Sx õiguses rakendub vältimise printsiip siis, kui tegemist on teadaoleva ohuga; evp siis, kui tegu on ebakindlusega varjatud ohuga. Nende kahe eristamine on oluline
reguleerib regressinõuet ATS (avaliku teenistuse seadus) §89' ja 89''. Regressihüvitist võib nõuda 3 kuu jooksul pärast kannatanule kahju hüvitamise otsustamist või avaliku võimu kandjalt kannatanu kasuks hüvitise väljamõistmisest. §4 Vastutuse erijuhtumid haldusaktiga tekitatud kahju RVS §14. Kahju tekitati vahetult õigustloova aktiga või selle andmatajätmisega. Avaliku võimu kandja rikkus sellega oluliselt oma kohustusi. Kohustuse aluseks olev norm peab olema otsekohaldatav. Kannatanu kuulub eriliselt kannatanud isikute hulka. Isik võib esitada kahjunõude. EL direktiivide ülevõtmise venitamise korral on tegemist ka haldusakti andmatajätmisega. Õigusmõistmisel tekitatud kahju hüvitamine - Kui kahju tekitati kohtuvälisel lahendamisel seaduses ettenähtud organi poolt. Kohtuotsuse. Välistatud on vaidemenetluse käigus tekitatud kahju. - Menetleja, s.h ka kohtunik, pani toime kuriteo. Õiguspärase teo või aktiga tekitatud kahju
Kui kahju on tekitanud mitu avaliku võimu kandjat, vastutavad nad kannatanu ees solidaarselt. Avaliku võimu volitused võivad olla delegeeritud eraõiguslikele isikutele: haldusleping seadus (notarid, kohtutäiturid) haldusakt 1. Vastutuse erijuhtumid haldusaktiga tekitatud kahju RVS §14. Kahju tekitati vahetult õigustloova aktiga või selle andmatajätmisega. Avaliku võimu kandja rikkus sellega oluliselt oma kohustusi. Kohustuse aluseks olev norm peab olema otsekohaldatav. Kannatanu kuulub eriliselt kannatanud isikute hulka. Isik võib esitada kahjunõude. EL direktiivide ülevõtmise venitamise korral on tegemist ka haldusakti andmatajätmisega. Õigusmõistmisel tekitatud kahju hüvitamine Kui kahju tekitati kohtuvälisel lahendamisel seaduses ettenähtud organi poolt. Kohtuotsuse. Välistatud on vaidemenetluse käigus tekitatud kahju. Menetleja, s.h ka kohtunik, pani toime kuriteo. Õiguspärase teo või aktiga tekitatud kahju
reguleerib regressinõuet ATS (avaliku teenistuse seadus) §89' ja 89''. Regressihüvitist võib nõuda 3 kuu jooksul pärast kannatanule kahju hüvitamise otsustamist või avaliku võimu kandjalt kannatanu kasuks hüvitise väljamõistmisest. §4 Vastutuse erijuhtumid haldusaktiga tekitatud kahju RVS §14. Kahju tekitati vahetult õigustloova aktiga või selle andmatajätmisega. Avaliku võimu kandja rikkus sellega oluliselt oma kohustusi. Kohustuse aluseks olev norm peab olema otsekohaldatav. Kannatanu kuulub eriliselt kannatanud isikute hulka. Isik võib esitada kahjunõude. EL direktiivide ülevõtmise venitamise korral on tegemist ka haldusakti andmatajätmisega. Õigusmõistmisel tekitatud kahju hüvitamine - Kui kahju tekitati kohtuvälisel lahendamisel seaduses ettenähtud organi poolt. Kohtuotsuse. Välistatud on vaidemenetluse käigus tekitatud kahju. - Menetleja, s.h ka kohtunik, pani toime kuriteo. Õiguspärase teo või aktiga tekitatud kahju
Eur. Rahaliitu puudutavad lepingusätted puudutavad kõige otsesemalt PSte neid sätteid, mis annavad rahaemissiooni õiguse antud riigi riigipangale. Austria riigilepinguga, millega taastati Austria pärast II maailmasõda, käsitleti kodakondsust ja keelati taasühinemine Saks-ga. Tartu rahulepinguga reguleeriti kodakondsust. Versailles' lepinguga piirati Saksamaa suveräänsust relvastumisel,sama tehti Tokyo kapitulatsioonilepinguga. Kui rahvusvaheline leping on otsekohaldatav, peab riik oma seadusi muutma. 9 Dualistlik süsteem oli levinud eeskätt kuni II maailmasõjani. Peaaegu enda eksistentsi lõpuni välja rakendasid dualistlikku süsteemi endised sotsialismimaad. Seda põhjendati sellega, et riik on suveräänne ja on tema enda asi, kuidas toimida. Suurbritannia kasutab dualistlikku süsteemi Eur Inimõiguste
annaabi.ee 
