9. mis on atmosfääri massiarv? Arvu, mis näitab, mitu korda kiirte teele jäänud mass on nende kaldu langedes suurem kui vertikaalselt langedes- MASSIARV 10. millest oleneb atmosfääri läbipaistvus? Oleneb veeauru, tolmu, suitsu jt kiirgust nõrgendavate ainete hulgast atmosfääris 11. milliste näitajate alusel arvutatakse atmosfääri integraalse läbipaistvuse konfitsent? Päikese kõrgus, solaarkonstant ja otsekiirguse intensiivsus 1 12. mis on insolatsioon? Kiiritus, otsekiirguse hulk, mis langeb kiirtega kaldu asuvale pinnaühikule (cm2) ühe ajaühiku (min) jooksul Tavaliselt (kitsamas mõttes) mõistetakse insolatsiooni all horisontaalsele pinnaühikule (cm 2) langevat otsekiirguse voogu 1 minutis. 13. mida mõistetakse hajukiirgusena?
Kiirgusbilanss maale saabunud ja maalt lahkunud kiirguse vahe. Isoterm ehk samasoojusjoon ühendab ühesuguse temperatuuriga piirkondi. Mussoon püsivad tuuled, mis puhuvad kaks korda aastas suunda muutes, puhudes ühel poolaastal teisega võrreldes vastassuunaliselt. Eristatakse troopilisi ja mittetroopilisi mussoone, mida põhjustab maismaa ja mere temperatuuride erinevus. Kogukiirgus ehk summaarne kiirgus otsekiirguse ja hajuskiirguse summa. Briis suurte siseveekogude ja merede rannikul puhuv kohalik tuul. Temperatuuri ööpäevase muutumise tõttu puhuv briis päeval merelt maale, öösel vastupidi ja hõlmab 10-15km laiuse rannikuala. Tuul õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes, mida põhjustab õhutemperatuuri ja õhurõhu ebaühtlane jaotus. Boora külm tuul Musta Mere ääres. Õhumass ühesuguste omadustega suur õhu hulk, mis osaleb üldises õhuringluses
Absoluutselt musta keha kiirgamis- ja neelamisvõime on mõlemad võrdsed ühega. 25. Millisteks osadeks jagatakse kogu päikesekiirguse spekter? Gammakiirgus, röntgenkiirgus, ultraviolettkiirgus, nähtav kiirgus, infrapunakiirgus, Raadiolained. 26. Mis on solaarkonstant? Päikese kiirgusvoo võimsus, mis jõuab Maa atmosfääri ülapiirile kiirtega ristiolevale ühikpinnale Maa ja Päikese keskmisel kaugusel. 27. Millised tegurid mõjutavad Päikese otsekiirguse nõrgenemist atmosfääris? · nn ideaalne atmosfäär neelab ja hajutab kokku ca 18% (h = 30°) ... see on püsiv osa otsekiirguse nõrgenemisel · neeldumine veeaurus: 9-16% muutlik osa, sõltub atmosfääri veeaurusisaldusest · hajumine ja neeldumine aerosooliosakeste (tolm, suits, udu): 7-16% väga muutlik osa, kirjeldab atmosfääri saastumist · kogu otsekiirguse nõrgenemine massiarvul m=2 on 34-50% 28. Miks ja kuidas on põhjustatud taeva sinine värv ja loojuva päikese punane
Kahjustuste vältimine suitsukuhjad( suits vähendab maapinna ja taimede efektiivse soojuse kiirgamist, levitavad põledes soojust), udu tekitamine, õhu soojendamine; metsaribade rajamine põhjasuunda, valida kohad, kus öökülmadeta periood on kõige pikem, mitte kasutada põhjanõlvasid, saagi õigeaegne koristamine. Pilet nr 4. Insolatsioon, otsekiirgus, hajukiirgus, summaarne kiirgus. Aurumine ( potentsiaalne ja tegelik aurustumine) Insolatsioon otsekiirguse hulk, mis langeb kiirtega kaldu asuvale pinnaühikule ( 1 cm2) 1 minuti jooksul. Maksimaalne on juunis ja minimaalne detsembris. Otsekiirgus levib Päikese suunast tulnud paralleelsete kiirte kimbuna. Esineb sageli päikesepaistelisel päeval ja puudub öisel ajal. Hajukiirgus Päikesekiirgus, mis on hajutatud veeauru, tolmu-, õhu- ja teiste osakeste poolt. Esineb kõige rohkem pilves ilma puhul. Iseloomustab tema intensiivus ( D ), mis tähendab minuti jooksul cm2 langenud hajukiirgust
Atmosfääri läbides väheneb päikesekiirguse hulk. Osa kiirgusest neeldub tagasi kosmosesse pilvedelt, osa neeldub tänu osoonile, samuti veeaurule ning pilvedele ja muundub soojusenergiaks. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Otsekiirgus jõuab otse maapinnani, hajuskiirgus hajub pilvedes ning jõuab maapinnani ilma kindla suunata. Otsekiirguse osatähtsus on suurim päikesepaistelise ilma korral, hajuskiirgus pilves ilma ning lumekatte korral. Selle olemasolu korral kasvab otsese päikesekiirguse tagasipeegeldumine, mille hajumine atmosfääris kasvatab hajuskiirguse hulka. Suurem osa maapinnale jõudnud päikesekiirgusest hajub selles, mille tagajärjel aluspind soojeneb. Maapinnale jõudev kiirgus sõltub: · solaarkonstandist · Maa ja Päikese vahelisest kaugusest
Aasta läbi valitsevad siin arktilised õhumassid, mis põhjustavad madalaid õhutemperatuure. Seda põhjustab ka päikesekiirte väike langemisnurk, kuni poolaastani kestav polaaröö ja valge jää ja lumega kaetud pinnase tõttu suur albeedo ehk peegelduva kiirguse osa. Arktilise kliimaga piirkondadel on madalad õhutemperatuurid nii talvel (kuni -40°C) kui ka suvel (juuli keskmine õhutemperatuur kuni +5°C). Polaarpäeva jooksul otsekiirguse hulk on suur, aga on ka pilvine ilm ududega. Aastane sademetehulk 100200 mm. Lähisarktilise kliimale üleminekul areneb tsüklonaalne tegevus ja sademete hulk suureneb kuni 400 mm aastas. Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi vastab arktilisele kliimatüübile E polaarkliima kõige soojema kuu keskmise temperatuuriga alla +10°C, kus eraldatakse kaks kliimatüübiks: ET tundrakliimaks kõige soojema kuu keskmise temperatuuriga 0 °C ja +10 °C vahel
soe niiske õhk kandub ookeanilt mööda nõlvu kaugemale.Ülevla õhk jahtub ja tekivad pilved, sademed. Õhu liikumusele ette jääv nõlv on tuulepeale, bvastasnõlv aga tuulealune nõlv. Seda mööda hakkab õhk laskuma ja soojenema muutudes kuivemaks. Otsekiirgus on see osa päikesekiirgusest, mis jõuab päikeseketta suunast maapinnale praktiliselt paralleelsete kiirte kimbuna. Otsekiirgust mõõdetakse kiirtega risti asetseval pinnal. Otsekiirguse voog sõltub mitmest faktorist: o Maa ja Päikese vahelisest kaugusest; o päikese suunas pilvede olemasolust ja läbipaistvusest paksematest pilvedest nagu rünkpilved ja kihtpilved päikesekiirgus ilma hajumata läbi ei jõua; o atmosfääri läbipaistvusest, mida mõjutavad lisaks õhu püsikomponentidele kõige rohkem veeauru ja aerosooli hulk atmosfääris; o päikese seniitkaugusest, sest sellest oleneb päikesekiirte tee pikkus
19. Millisteks osadeks jagatakse kogu päikesekiirguse spekter Ultraviolettkiirgus (UV) u. 8%. Nähtav valgus u. 56%. Infrapunane kiirgus u. 36%. Tunneme soojuskiirgusena 20. Mis on solaarkonstant? Solaarkonstant on Maa atmosfääri ülakihile risti langeva päikesekiirguse intensiivsus Maa keskmisel kaugusel Päikesest. Solaarkonstandi väärtuseks on ligikaudu 1366 W/m² (vatti ruutmeetrile) 21. Millised tegurid mõjutavad Päikese otsekiirguse nõrgenemist atmosfääris? Otsekiirguse nõrgenemise põhjused - nn ideaalne atmosfäär (hüpoteetiline mudelatmosfäär, kus puuduvad veeaur ja aerosooliosakesed) neelab ja hajutab kokku ca 18%. - neeldumine veeaurus: 9-16%. Muutlik osa, sõltub atmosfääri veeaurusisaldusest. - hajumine ja neeldumine aerosooliosakestes (tolm, suits): 7-16%, väga muutlik osa, kirjeldab atmosfääri saastumist. 22. Mis on albeedo? Kui suur on ligikaudu looduslike pindade albeedo?
.C), õhurõhk langeb (0,01 - 0,0001C). 4. Päikesekiirguse jaotumine atmosfääris (õp. Lk. 84 joonis 5.5) Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Neelavateks aineteks on O3, veeaur, pilved ja aerosoolid. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt ja õhust tagasi kosmosesse (27%), osa neeldub atmosfääris (21%,muundub soojusenergiaks). Maapinnale jõuab ja neeldub u pool atmosfääri sisenud päikesekiirgustest. Osa hajub pilvedes ja jõuab maapinnani hajuskiirgusena. Otsekiirguse osakaal suur päikselise ilma korral, pilves ilmaga jõuab pinnale hajuskiirgus. 5. Kuidas sõltub albeedost aluspinna soojenemine? 6. Kiirgusbilanss (valem)? Kiirgusbilanss on (maapinnas neeldunud ja pinnalt lahkunud) kiirgusvoogude vahe: R = Q (1 - A) - E ehk Kiirgusbilanss = Kogukiirgus (1 - Albeedo) - Efektiivne kiirgus 7. Mis juhtub kui Maa soojuskiirgus oleks positiivne, negatiivne?
sõltub Päikese kõrgusest, õhu sumedusest, aluspinna albeedost). Mõõdetakse püranomeetriga. Otsekiirgus + hajukiirgus = summaarne kiirgus (Q = S´ + D). Päikesepaistelise ilmaga esineb nii otse kui ka hajuskiirgus. Pilves ilma korral hajutavad pilved kogu kiirguse ja esineb ainul hajuskiirgus. Öösel otsekiirgus puudub. Kiirguse nõrgenemine sõltub atmosfääri läbipaistvusest ja massiarvust. Kiirguseks e insolatsiooniks nim otsekiirguse hulka, mis langeb kiirtega kaldu asuvale pinnaühikule (cm 2) ühe ajaühku (min) jooksul. Tavaliselt mõistetakse insolatsiooni all horisontaalsese pinnaühikule (cm 2) langeva otsekiirguse voogu 1 minutis. Max intensiivsus nii kiirtega risti asuvale kui ka horisontaalpinnale on juunis ja min detsembris. Aurumise all mõeldatakse vee või jää üleminekut gaasilise olekusse so muutumist veeauruks. Looduses aurub vett
Vett satub atmosf kevad jahe ja kuiv. Suvel on meil keskmine temp 3 kraadi läbib atmosf ülemisel piiril kiirtega risti asetatud 1 m2 aurumise teel, veepinnalt, maismaalt või taimkattelt. kõrgem laiuskraadi keskmisest. Kõige külmem on suurust pinda 1 minutis (eeldusel, et maa asub Päikesest Veeaur läheb üle vedelasse või tahkesse faasi- veeauru veebruar ja kõige soojem juuli. Sademete keskmine 149 600 000 km kaugusel) ja otsekiirguse kondensatsioon. Võib toimuda vahetult maapinnal (kaste, summa läheneb eestis 550-600 mm. Sademete vaesem on intensiivsust(Sm). valemi järgi saame arvu, mis näitab, härmatis). Kondensatsiooni produktiks atmosf on pilved aprill ja juuni, rikkam juuli ja okt periood.sademed kui suure osa moodustab maapinnale jõudnud ja udu ning sademed. Kokku aurustub aastas ütlevad auramse. Eesti asub mõõdukalt liigniiskes
Tekkepõhjused : uurides nende tekkimist ja kujunemist antud kohas tuleks kõigepealt vaadelda üldklimaatilisi tingimusi. Öökülmasid mõjutavad pilvitus, õhuniiskus ja tuul. Hästi kaitsevad soojusekao eest maapinda ja taimi paksud ja tugevad pilved. Kaste tekkimine vähendab öökülma ohtu. Pilet nr. 4 Insolatsioon. Otsekiirgus. Hajukiirgus. Summaarne kiirgus. Aurumine (potentsiaalne ja tegelik aurumine). Insolatsioon ehk kiiritus nimetatakse otsekiirguse hulka, mis langeb kiirtega kaldu asuvale pinnaühikule (cm2) ühe ajaühiku (min) jooksul. Tavaliselt (kitsamas mõttes) mõistetakse insolatsiooni all horisontaalsele pinnaühikule (cm2) langevat otsekiirguse voogu 1 minutis. Insolatsiooni valemiks on S' = S sinh O, kus S on otsekiirguse intensiivsus ja h O on Päikese kõrgus. Otsekiirgus see on kiirgus, mis levib päikese suunast tulnud paralleelsete kiirte kimbuna. Esineb ainult siis kui paistab päike
Ülemist piiri on rakse määratleda, selleks on olemas kokkuleppelised kõrgused. Kõige Pilet nr. 4 Insolatsioon. Otsekiirgus. Hajukiirgus. Summaarne kiirgus. Aurumine (potentsiaalne ja tegelik aurumine). kõrgemal toimuv nähtus (1200km) on virmalised. Atmosfäär koosneb gaasidest ning põhikomponente on kolm : lämmastikku ~78%, hapnikku Insolatsioon ehk kiiritus – nimetatakse otsekiirguse hulka, mis langeb kiirtega kaldu asuvale pinnaühikule (cm 2) ühe ajaühiku (min) jooksul. ~21%, argooni ~0,9% - järgi jääb 0,1% kuhu kuuluvad igasugused gaasid. Veeauru leidub atmosfääris alati suuremal või väiksemal määral, Tavaliselt (kitsamas mõttes) mõistetakse insolatsiooni all horisontaalsele pinnaühikule (cm 2) langevat otsekiirguse voogu 1 minutis. selle hulk sõltub aurustumisest
mass suurem kui seniidisuunaline õhusamba mass. m=M/M0 Kiirguse nõrgenemine atmosfääris toimub hajumise ja neeldumise teel. Maa peale jõudev kiirguse maht sõltub päikese asendist maa suhtes . Bougueri seadus Sn=S0*p3, kus p on integraalne läbipaistvuskoefitsent 11. Insolatsioon- päikese kiirguse hulk horisontaalsele pinnale. Albeedo on pinna peegeldumis näitaja(pinnalt peegeldunud ja pinnale langenud kiirgusvoogude suhe) Summarne kiirgus-rõhtsale pinnale langeva otsekiirguse ja hajuskiirguse summa Q=S+D 12. Maa kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. 13. Atmosfääri koostis Lämmastik , Hapnik , Argoon, süsihappegaas Osoonikiht on keskmiselt 1555 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon. Osoon tekib kõige aktiivsemalt 50 km kõrgusel . Keskmine osooni tihedus on 300 DU(thompsoni ühik)
1. Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. 2. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. 3. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. 4. Osa kiirgust jõuab otse maapinnani, teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma kindla suunata hajuskiirgusena. 5. Otsekiirguse osakaal on suur päikesepaistelise ilma korral, pilves ilmaga aga jõuab maapinnale üksnes hajuskiirgus. 6. Otse- ja hajuskiirgus kokku moodustavad kogukiirguse. Kiirgusbilanss: Iga keha, mis soojeneb, kiirgab omakorda pikalainelist soojuskiirgust. Kui keha kiirgab, siis sellega annab ta soojust ära ning jahtub. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub.
Inimese silm ei näe, kuid inimese keha tunneb soojuskiirgusena. 6) Päikesekiirguse muutumine atmosfääris - atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääri ja muundub soojusenergiaks. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Osa kiirgust jõuab otse maapinnani, teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma kindla suunata hajuskiirgusena. Otsekiirguse osakaal on suur päikesepaistelise ilma korral, pilves ilmaga aga jõuab maapinnale üksnes hajuskiirgus. Otse- ja hajuskiirgus kokku moodustuvad kogukiirguse. Suurem osa maapinnale jõudnud päikesekiirgusest neeldub, mille tagajärjel aluspind soojeneb. Teine osa peegeldub atmosfääri tagasi. Mida tumedam ja niiskem on aluspind, seda suurem on neeldunud osa ja väiksem peegeldunud osa. Kõige enam kiirgust - üle 90% - peegeldub tagasi värske lume pinnalt
Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Osa kiirgust jõuab otse maapinnani, teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma kindla suunata hajuskiirgusena. Otsekiirguse osakaal on suur päikesepaistelise ilma korral, pilves ilmaga aga jõuab maapinnale üksnes hajuskiirgus. Otse- ja hajuskiirgus kokku moodustavad kogukiirguse. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirguse vahe. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg.
Otsekiirgus? Päikese suunast paralleelsete kiirtena leviv päikesekiirgus. Päikesekiirguse e. päikesevalguse all mõistetakse päikeselt lähtuvat otsekiirgust,mis on päevavalgusest oluliselt heledam. Kuna päikese asend taevas muutub oluliselt sõltuvalt kella ja aastaajast ning kiirguse intensiivsus ja hulk mingis punktis on tugevalt mõjutatud pilvedest, puudest, hoonetest ning teistest ümberkaudsetest objektidest, siis ei ole see valgustingimuste tagamisel usaldusväärne allikas. Otsekiirguse langemist tubadesse esemetele tuleks vältida ja lasta kiirgusel langeda hajuskiirgusena. 37. Hajuskiirgus Kiirgus, mis langeb vaatluskohale peale hajumist. Esineb molekulaarne ja aerosoolne hajumine. Hajuskiirgust mõjutavad päikese kõrgus, pilved, sademed. 38. Silma valgustundlikkuse kõver Iseloomustab sama energiaga kiirguse poolt tekitatud aistingu tugevuse sõltuvust valguse lainepikkusest. 39. Kandela Valgusallika valgustugevuse ühik
ülekuumenemises palaval suvepäeval ning ereda valguse pimestavas toimes. Ruumide ülekuumenemise vastu kasutatakse aknakatteid, samuti mittereguleeritavaid vahendeid: varikatted, rõdud, lodzad. Soojakadusid (öisel ajal) on võimalik samuti vähendada (ribi)kardinatega Korterelamute planeerimisel tuleb eelistada kahepoolsete korteritega lahendusi (aknad mõlemas välisseinas), mis võimaldab vabamalt päikese suhtes liikuda. Otsekiirgus e otsene päikesekiirgus Otsekiirguse all mõistetakse kiirgust, mis jõuab vaatluskohta paralleelsete kiirte kimbuna otse Päikeselt. Päikesekiirguse vood kiirtega risti olevale pinnale ( I ) ja horisontaalpinnale ( I '= I sin h ) sõltuvad järgmistest faktoritest: 1) solaarkonstandist; 2) Maa ja Päikese vahelisest kaugusest (jaanuaris on atmosfääri ülapinnale tulev kiirgusvoog 3.5 % suurem kui solaarkonstant, juulis vastavalt väiksem);
suurendavad hajukiirgust keskmised ja ülemised pilved, kuna alumised pilved vähendavad hajukiirgust 1 selge ilmaga võrreldes. Kui puuduks päikesekiirguse hajumine, oleksid valgustatud ainult need kohad, kuhu langevad päikesekiired, mujal valitseks täielik pimedus. Ka taevas oleks päeval süsimust, millel säraksid heledate punktidena tähed ja kettana Päike. *Otsekiirgus + hajukiirgus = summaarne kiirgus Insolatsioon ehk kiiritus otsekiirguse hulk, mis langeb kiirtega kaldu asuvale pinnaühikule (ruutsentimeetrile) 1 minuti jooksul. Insolatsioon on maksimaalne juunis ja minimaalne detsembris. 4) Päikesekiirguse nõrgenemine atmosfääris. Kiirguse nõrgenemine on tingitud hajumisest (kiirguste vastastikune mõjutamine) ja neeldumisest (kiirguse energia muundub edasi peamiselt soojusenergiaks). Päikesekiirgust hajutab tolm ja veeaur, neeldub osoonis. Kõrgete kiudpilvede olemasolu, samuti ka lumi tõstab hajukiirguse intensiivsust
· Atmosfäär kaitseb maad liigse päiksekiirguse ees. · Stratosfääris paikneb osoonikiht, kus neeldub suurem osa Päikselt saabunud ultraviolettkiirgusest. · Ilm on lühiajaline, kliima pikaajaline õhkkonna seisund. · Kliimat kujundavad tegurid on päikesekiirgus, üldine õhuringlus, koha asend ookeanide ja mandrite suhtes, pinnamood ja inimene. · Kliimakaartidel kasutatakse samajooni, värvusi, kliimadiagramme, leppemärke. · Päiksekiirgus saabub maapinnale otsekiirguse ja hajuskiirgusena, osa kiirgusest neeldub õhus, pilvedes, maapinnal, osa kiirgusest peegeldub tagasi. · Päikesekiirguse hulk maakeral sõltub koha geograafiliselt laiusest. Väiksematel laiustel asuvad alad saadavad päikesekiirgust rohkem, suurematel laiustel asuvad alad vähem. · Aastaaegade vaheldumine on tingitud Maa tiirlemisest ümber Päikese ja Maa kujutleva telje kallakusest. · Meri hoiab soojust rohkem kui maismaa. Rannikualadel kujuneb seetõttu välja
nimetatakse hajumiseks. Ning osa kiirgusest satub maapinnale hajusalt. Valgus jõuab maale kaht moodi: · Otsekiirgus paralleelsete kiirtena tuleb maapinnale. Mõõdetakse aktinomeetriga. Solaarkonstant (mõiste puudu) tähistatakse S0. Mõõdetakse siis kui Maa on Päikesest keskmisel kaugusel. Määramine on probleem, sest atmosfääri ülemisele kihile ei saa mõõtma minna lambist. Selle väärtuseks loetakse praegu S0= 1369 +- 6 W/m2. Otsekiirguse intensiivsus paneme pinna risti kiirtega, aga hajukiirgus sinna sattuda ei tohi. Tähistatakse S. mõõdetakse aktinomeetriga (seade näeb ainult päikeseketast, muud taevast ei näe). Nurka päikesekiirguse ja horisondi vahel märgime h0. Insolatsioon tähis S'. Määrab ära, kui palju saab otsekiirgusest energiat horisontaalne pindalaühik. Vaja horisonti ja kiire vahelist nurka. · Hajukiirgus tänu sellele näeme taevast. Kõik hajukiirgus ei jõua maapinnale.
valgussamba kujuga . Looduses tekivad halonähtused Päikese või Kuu ümber, linnades võivad need tekkida ka võimsate tänavalaternate ümber. ( Jürissaar, 1999) Halo tekib valguse ning jääkristallide koosmõjus. Halo kuju ning värvused ja nende paigutus sõltub eelkõige jääkristallide kujust ning paiknemisest ruumis. Lisaks on vaja, et jääkristallidest pilved või kogumid ei oleks nii tihedad, et neelaksid kogu või suurema osa valgusest. Oluline on otsekiirguse läbipääsemine. ( Kamenik, 2009 ) Kesk-Euroopa vaatluste andmeil esineb valepäikeseid 25,4%, ülemisi puutujakaari 22- kraadisele halole 6,7%, puutujakaari 46-kraadisele halole 4,0%,valgussambaid 2,5% ja rõhtringe 1,3%. Halod võivad tekkida ka jää-udus, selle kohta on andmeid tulnud Antarktikast ja Jakuutiast. Ajaloost on halodega seoses teada mitmeid huvitavaid ja naljakaid juhtumeid. On säilinud märkmed, et 1603. aasta 6. juunil kella 5–6 paiku oli ka Tallinna kohal kolm
kohta . Hakati kasutama raadiosondeerimist , saateti sond raadioga üles ja saadi teada näiteks temperatuur. Hakati kasutama ka radarsondeerimist . Orkaani tekkeks on vajalik 26 kraadi Celsiust. Hakati kasutama arvuteid prognoosimiseks. Esimene arvut arvutas ööpäeva prognoosi 33 ööpäevaga. Viimati hakati kasutama sateliite. AERONET Eestis (Aerosol Robotic NETwork, NASA suurprojekt), mis kujutab endast Päikese spektraalse otsekiirguse ja taevasfääri heleduse seiret fotomeetrite globaalses võrgustikus ning selle alusel järelduste tegemist kiirguslevi ja aerosooliosakeste omaduste kohta .AERONET võrgustiku fotomeetrid on töötanud kokku enam kui 400 asukohas;Eestis asub see Tõravere observatooriumis. Geofüüsika laiemas tähenduses kogu planeediga Maa seotud füüsika, planeedi ja selle Tegijapoiss 2010 osade füüsikaline kirjeldamine, kitsam tähendus Maa tahke osa füüsika . Jaguneb
Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Osa kiirgust jõuab otse maapinnani, teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma kindla suunata hajuskiirgusena. Otsekiirguse osakaal on suur päikesepaistelise ilma korral, pilves ilmaga aga jõuab maapinnale üksnes hajuskiirgus. Otse- ja hajuskiirgus kokku moodustavad kogukiirguse (summaarne kiirgus). 9. Kiirgusbilanss. Soojusbilanss, soojuse ülekanne aluspinna ja õhu vahel. Energia jaotub Päikese spektris järgnevalt : UV (ultraviolettkiirgus) ~ 9% Nähtav valgus ~ 47% IP (infrapunakiirgus) ~44%. Iga keha, mis soojeneb, kiirgab omakorda pikalainelist soojuskiirgust
moodustavaid gaase hoiab kinni Maa 1.01.1980 aga tuleb maapinnale pärast ühe või Meteoroloogia seos teiste gravitatsiooniväli, kui gaaside impulss on taandatakse meteojaamades, millede kõrgus mitmekordset distsipliinidega: piisavalt väike. Atmosfäär on väga liikuv, merepinnast on väiksem kui 1000 m, õhu hajumist atmosfääris. Otsekiirguse korral füüsikaline(uurimisobjektiks on optilised, alludes isegi väikestele rõhuerinevustele, rõhk annavad läbipaistmatud esemed varju, elektrilised, elektromagnetilised, mille tagajärjeks on tuulte tekkimine. merepinnale polütroopse atmosfääri hajuskiirguse akustilisd, termodünamilised nähtused Atmosfääri koostis ja vertikaalne baromeetrilise valemiga
annaabi.ee 
