Säästmine ja ostuhullus on kaks täiesti vastandlikku asja. Säästmine on oma vara säilitamine ja hoiustamine. Ostuhullus aga on inimestele, kes laristavad oma raha ka täiesti mõttetutele asjadele ning ostetakse seda mida neil vaja tegelikult ei lähe. Ühesõnaga, kui ei osata oma raha hoida. Ostuhullus - kas moetõbi? Kust jookseb piir? Nii mõnigi ameerika psühholoog arvab, et ostuhullusel on sarnaseid jooni söömishäirete ja kleptomaaniaga. Ostuhulluse küüsi jäänutest pihtisid mõned oma psühhiaatrile, et neile valmistab seksuaalset naudingut mündikolin poekassas või et
Referaat Säästmine ja ostuhullus Inimeste seas on üldlevinud arusaam, et säästmine on ainult raha kasvatamise viis. Tegelikult on säästmine raha kogumine lühiajaliselt. Meil on mõistlik säästa oma raha nii planeeritud väljaminekute jaoks, kui ka väiksemate ootamatute väljaminekute jaoks. Säästmine on kindlasti odavam, kui väikelaenu võtmine. Kui me laenu võtmise asemel kogume raha, siis me säästame laenuandjale makstava intressi. Seega, kui oleme võimelised väikelaenu tagasi maksma, oleme võimelised ka koguma. Viimasel ajal, kui laenude võtmine aina kasvanud on, ei ole ära unustatud ka säästmist. Laenamine ja krediitkaartide kasutamine on tänapäeva ühiskonnas enesestmõistetav, kuid meil on palju turvalisem elada, kui me teame, et meil on mõne kuu palk kõrvale pandud. Me ei tea kunagi ette, mis võib juhtuda ning vajadusel saame oma sääste alati kasutada. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon korraldas uuringu...
Referaat Säästmine ja ostuhullus. Majandus Koostaja: Raimond Ilves 10.12.08 Säästmine Säästmine on lühiajaline raha kogumine. Säästa on mõistlik nii ootamatute kui ka planeeritud väiksemate väljaminekute jaoks. Säästmine on oluliselt odavam kui väikelaenu võtmine. Kui oled suuteline väikelaenu tagasi maksma, siis oled sa suuteline ka koguma. Raha kogudes säästad laenuandjale makstava intressi. Sea endale eesmärgiks mitte võtta väikelaene
" Nii ütles SEB Ühispanga analüütik. Eesti kallilttootjad kaotavad oma positsioone odavamale impordile. Eriti on kallinenud piimatoodete hinnad, näiteks juustust on saanud hinna poolest delikatesstoode. Majandus- langus on kindlasti üheks oluliseimaks tarbimise ja säästmise näitajate mõjutajaks. On arvamus, et hinnatõus sunnib ostjaid odavama ja vähemkvaliteetse toidukauba juurde, enam ei uurita tootjamaad, vaid vaadatakse ainult kilohinda. Et ostuhullus hakkas vaibuma, näitas järjekordade kadumine suurtest kaubakeskustest. Ei aidanud ka jaanuari allahindlused, et ostjaid tarbimistemplitesse ohverdustele tagasi kutsuda. Rahandusminister Ivari Padar soovitab inimestel raha säästa ning mitte ära kulutatada kõike, mis palgapäeval kontole laekub. ,,Peame arvestama sellega, et sissetulekute kasv lähiajal enam niisuguses tempos ei jätku ning võetud laenud lähevad intresside tõusu tõttu kallimaks,"
Eestlased on kergesti mõjutatavad soodusmüükidest ja nendest hullult odavatest hindadest. Kasutatud kirjandus Lainsalu, E. (15.04.2010) Hinnaduell viib su viimse vere. http://ap3.ee/blog/2010/04/15/Hinnaduell_viib_su_viimse_vere Lainsalu, E. (05.08.2012) Mida kliendid tahavad peale odava hinna. http://www.ap3.ee/blog/2011/8/5/mida-kliendid-tahavad-peale-odava- hinna Loonet, T. (17.04.2010) Psühholoog: ostuhullus on eestlastel veres. http://www.tarbija24.ee/251322/psuhholoog-ostuhullustus-on-eestlastel- veres Paavo, V. (19.11.2011) Hullutavad odavmüügid ja ostupaanikas rumal rahvas. http://ohtuleht.ee/452610
oma tänapäevase maailmaga, kus tarbimine on suurem kui kunagi varem. Kuid Sokrates oli Antiik-Kreeka filosoof ning elas ligi 2400 aastat tagasi. Sel ajal polnud tarbimine kaugeltki nii suur kui tänapäeval ning ilmselt olid enamikul inimestel olemas vaid hädavajalikud asjad. Kuid kui juba Sokrates leidis, et antiikaja inimesel on ebavajalikke asju, siis tänapäeval on neid kohe kindlasti kordades rohkem. Ostuhullus on läänemaailmas üks levinuim ja populaarseim viis ebavajalikke ja kasutuid asju endale hankida. Sageli lähevad inimesed poodi oma tuju parandama, ostes mõne riidehilbu või muu vidina, mis nende tuju jälle mõneks ajaks rõõmsamaks teeb. Samuti tormatakse poodi allahindluste ajal, ostes kokku kõikvõimalikku kraami, tuues ettekäändeks ,,äkki läheb kunagi vaja". Kuid enamasti ei lähe ning hiljem
Kokkuvõte Niisiis on sõltuvus seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi siduvaks seisundiks. See halvab ajutegevust ja pärsib organismi tööd. Sõltuvused tekivad peamiselt stressist või mingi aine suurest vajadusest. Peamised kaks liiki on psüühilised ja füüsilised sõltuvused. Neist kõige raskemad füüsilised e. Keemilised sõltuvused. Kõige levinumad sõltuvused on alkoholism, nikotiinisõltuvus, toitumishäired, hasartmängusundus ja ostuhullus. Nendest vabanemiseks on inimesel vaja palju pühendumist, aega ja ka iseloomu. Mida tugevam on inimene, seda kergem on tal hakata vastu oma probleemidele. Alkoholism on haigus, mis vajab sõltuvuse rahuldamiseks etanooli ehk alkoholi. See kahjustab meie närvirakke, organismi ning võib tekitada vähki. Väga paljudel juhtudel on alkoholi liigtarvitamine lõppenud surmaga. Nagu ka teiste sõltuvuste puhul on selle põhjustajaks stress või mured.
kordamisetung " söömishäired (anoreksia ja buliimia) 4. võõrutusvaevused " töönarkomaania 5. annuse suurendamise vajadus " armastussõltuvus, ka armukadedus 6. huvide ahenemine ja koondumine " seksisõltuvus, kaasa arvatud perverssused ühele - oma tungi rahuldamisele " vargushullus ehk kleptomaania 7. seltskondlik (ühiskondlik) allakäik " ostuhullus 8. psüühiline ja kehaline mandumine " ekstreemolukorrasõltuvus (benji- hüpped, kaljuronimine jms) Seksuaalsõltuvus Sõltlased võivad purustada peresuhted ja abielu ning kaotada töö, seada paljude seksuaalkontaktide tõttu ohtu nii iseennast kui partnereid. Isegi juhul, kui nad mõistavad oma Click to edit Master text styles tegevuse tagajärgi, ei suuda nad Second level ennast kontrollida. Third level
kus kauplustes on kaupa rohkem kui suudetakse ringlusesse saata. Sellistel juhtudel valitakse kaupu hoolikalt. Ühelt inimeselt võetakse reeglina korraga vastu 2 kilekoti (klassikaline poekilekott, näiteks Selveri kilekott) jagu asju. Kui kodus on remonti tehtud või läbi viidud suurpuhastus ning kasutuskõlblikke esemeid on leidunud rohkem, võidakse seda piirangut erandkorras muuta. Kokkuvõte Tänu suurepärastele inimestele, kes tõeliselt hoolivad Eesti loodusest, võib suur ostuhullus Eestis ka lõppeda. Tore on näha, et Uuskasutuskeskuse töötajad ja vabatahtlikud tõesti tahavad nii öelda maailma parandada ja inimestesse süstida positiivset ja rohelisemat mõtlemist. Uuskasutuskeskuse töötajate sõnul tuleb neil iga korraga juurde kuni 3 vabatahtlikku, kes oma vaba aega sisustavad keskuse koristamise, asjade sorteerimise ja müügiga, mis keskusele tähendab vaid head. Loodetavasti, suudavad eestlased aastaks 2015 asju taaskasutada ja mõelda rohkem ja
Kokkuvõtte Niisiis on sõltuvus seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi siduvaks seisundiks. See halvab ajutegevust ja pärsib organismi tööd. Sõltuvused tekivad peamiselt stressist või mingi aine suurest vajadusest. Peamised kaks liiki on psüühilised ja füüsilised sõltuvused. Neist kõige raskemad füüsilised e. Keemilised sõltuvused. Kõige levinumad sõltuvused on alkoholism, nikotiinisõltuvus, toitumishäired, hasartmängusundus ja ostuhullus. Nendest vabanemiseks on inimesel vaja palju pühendumist, aega ja ka iseloomu. Mida tugevam on inimene, seda kergem on tal hakata vastu oma probleemidele. Alkoholism on haigus, mis vajab sõltuvuse rahuldamiseks etanooli ehk alkoholi. See kahjustab meie närvirakke, organismi ning võib tekitada vähki. Väga paljudel juhtudel on alkoholi liigtarvitamine lõppenud surmaga. Nagu ka teiste sõltuvuste puhul on selle põhjustajaks stress või mured.
inimest Eesti Päevaleht. Eesti Teabe Agentuur. (2002). Lükka telekas välja, hakka elama. www.delfi.ee. Keskkonnateadlikkuse programm. (s.a). Külastatud aadressil www.roheline.ee. Kuus suurt trendi määramatuses orienteerumiseks. (2012) Külastatud aadressil www.fututuba.ee. Prahalad, C.K., & Hart, S.L. (2004). The Fortune at the Bottom of the Pyramid. Wharton School Publishing. Soe-Surén, K. (2008). Ostuhullus tabab nii naisi kui mehi. Äripäev. Tarbimine (s.a) Külastatud aadressil www.bioneer.ee.
Frequncy - ostab sageli Monetary value - kulutab tootele kõige rohkem raha Kasumlik on selline klient, kes ostis hiljuti, ostab sageli ja kulutab tootele kõige rohkem raha. Mudeli probleemid: Raske mõõta tarbija lojaalsust (kõiki kaupu ei osteta sarnase sagedusega). Osa kaupu vajatakse tihedamini, teisi harvemini. Rahaline väärtus pole alati kõige tähtsam, kuna mudel ei arvesta kliendi kasumlikkust. 14.Hind turunduses ja ostuhullus HINNA OLEMUS Hind väljendab toote väärtust rahas. See on summa, mida ostja on nõus vahetama toote omamise ja tarbimise kasude vastu. Hinnast on tavaliselt erinev arusaam ettevõttes nii müüjatel, finantsinimestel, turustajatel kui ka juhtidel. (NT: Müüjad mõtlevad selle peale, et mida soodsam on hind seda rohkem ostetakse ja rohkem tekib tulu. Ettevõtjad mõtlevad, et parem oleks ühtne hind kehtestada - kasumimarginaal
Toote elutsükli mudel lk 140 Tootel on oma elu, nagu kõigil elusorganismidel, mis algab sünniga, läbib teatud etappe ja lõpeb surmaga. Elutsükli kontseptsiooni saab kasutada turu, toote ning brändi arengu analüüsimiseks. Toote elutsükkel on aeg toote kavandamisest kuni toote lõppemiseni. Neli faasi. Osad autorid toovad välja enne juurutusfaasi veel arendusfaasi Tunnus Juurutus Kasv Küpsus Langus Turunduse- Turu loomine, Turu hõlvamine, eeliste Turuosa kaitsmine, Saagikoristus, rentaabluse eesmärk tarbija teavitamine, rõhutamine brändi lojaalsuse tõstmine, toote poolehoiu võitmine säilitamine kõrvaldamine Käive Väike, kasvav Kiiresti kasvav Stabiliseeruv, kahanev Kahanev Kasum...
x suunav kliendiandmebaas klient esitab infot vabatahtlikult, kogutakse regulaarsete küsitlustega. Kliendiandmebaasidel põhineb kliendisuhete haldus. Kliendihaldussüsteemi loomine koosneb neljast põhietapist: planeerimine, arendamine, juurutamine, kasutamine. 26 8. OSTUSÕLTUVUS JA HULLUS NING PAANIKAD 8.1. Ostusõltuvus ja ostuhullus x Impulsive buying need on tarbija mitteplaneeritud ostud ja otsusele jõutakse ostukeskkonnas. Ostule viivad emotsioonid, tunded x Compulsive buying you can shop till you drop. Ostusõltuvus ja tunne, et enesetunne paraneb kui kõike endale kokku ajan ning surres kõige rohkem asju oman. Asju mida ostan vaja mul aga pole (ostusõltuvus,sundostmine), tegelikkuses langeb aga inimene veel suuremasse masendusse kui oli enne ostlemist (võlgade kasv, maksejõuetus jms)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
