KESKKONNAPROBLEEMID Sissejuhatus • Atmosfääri saastumine • Osoonkihi hõrenemine • kasvohooneefekt Atmsofääri saastumine • Mõned atmosfääri kogunevad gaasid on otseselt kahjulikud. Kütuse mittetäielikul põlemisel tekib aastas umbes 200 miljonit tonni mürgist CO- d. • SO2 ja NO2 on happelised oksiidid ning muudavad tavalised sademed (vihma ja lume) happesademeteks. • Aastas paiskub atmosfääri SO2, NO ja NO2 umbes niisama palju kui CO-d ehk üle 200 miljoni tonni. • Atmosfääri saastab ka tolm, mis on
Osooniaugud - On osoonkihi osa, millel on vähenenud kontsenrtratsioon. Osoonkiht on tähtis, sest see neelab ultraviolett- ja infapunakiirgust. 1970. Aastal saadeti satelliidid atmosfääri ning tänu nendele avastati osooniaugud. - Põhjused: Katalüsaatori sattumine atmosfääri, saasteained atmosfääris (freeonid) neid leidub vanades külmkappides, tulekustutites ja näiteks ka aerosoolides. - Tagajärjed: Teeb osoonkihi hõredamaks ning tänu sellele on UV- ja infrapunakiirgusel läbi tulla. See kahjustab meie nahka ning võib tekitada nahavähki. Sellest on võimalik ka pimedaks jääda. - Lahendused: Tuleks kasutada vähem autosi, majapidamises tuleks kasutada ökonoomseid majapidamisvahendeid, keelata pestitsiidide kasutamine, keelata dilämmastikoksiidi kasutamist.
Vanemad külmutusseadmed 3. Aerosoolid 4. Ehitusmaterjalide tööstus 5. Õhukonditsioneerid 6. Tööstuse ja autode heitgaasid Tagajärjed: 1. Muutused taimede keemilises koostises, nende kasvu pidurdamine 2. Fotosünteesi aeglustumine 3. Kahjustab inimese immuunsüsteemi ning võib põhjustada nahavähki ja silmahaiguseid 4. Mutatsioonide teke Lahendused: 1. Vähendada freoonide toomist ning kasutamist 2. Lämmastikväetiste õigeaegne kasutus 3. Riikidevahelised lepped, nt. Motreali leping osoonkihi kaitseks 1987. aastal 4. Tootjad peaksid tootma ainult "osoonisõbralikke tooteid" 5. Lastele tuleb juba noorelt õpetada keskkonnahoolivust 5. Tuleb viia vana külmkapp ainult selleks ettenähtud elektroonikaromude kogumispaika
Happesademete tagajärjed Hävitavad mulla koostisosi või muudavad neid. Kalad saavad mürgituse toitudes samas veekogus olevatest kaladest Linnud saavad mürgituse toitudes kaladest Taimestikku hävitavad Happesademete tagajärjed Happeline joogivesi Ajukahjustused inimestele Hingamisteede kahjustused inimestele Lahendused Piirata liiklust Ökonoomsed sõidukid Kasutada madala väävlisisaldusega kütust Osooniaugud Osoonkihi osa, vähenenud kontsentratsiooniga Osoonkiht neelab ultraviolett- ja infrapunakiirgust 1970. aastal leiti osooniauke http://www.youtube.com/watch? v=taTzqRHNIEc Põhjused Katalüsaatori sattumine atmosfääri Saasteained atmosfääris (freeonid) Külmkapid, õhuvärskendajad, tulekustutid Tagajärjed Hõrendab osoonkihti UV- ja infrapunakiirgus Naha kahjustamine Silmade kahjustamine
keemilisi ühendeid , tolmu ja eritavad ka kuuma õhku mis pole ka loodusele hea. Kindlasti loodust saab hoida veel kui kasutada loodussõbralikke materjale näiteks kilekoti asemel kasutada paberkotte ja hiljem viia need taastöötlusesse. Kindlasti aitab ka see, kui viia klaas-, metall ja plastpudelid nendesse automaatidesse , mitte visata neid prügikasti. Mina saan veel loodust hoida nii, et kasutan vähem juukselakki ja muid selliseid tooteid, sest juukselakid jms aitavad kaasa osoonkihi lagunemisele mis on väga halb. Kokkuvõttes mina saan kasulik olla loodusele nii et, ei viska prügi maha, sorteerin prügi ära, viin taara automaatidesse, hoian vett kokku, ja kindlasti ka elekrtit kasutada kokkuhoidlikumalt. Kodust lahkudes alati tuled ära kustutada ja mitte jätta laadjaid stepslitesse vaid tõmmata need välja.
Seetõttu sooritatakse ka kooliprogrammi järgi nendega läbitavad katsed töötava tõmbega tõmbekapis. Mõned halogeenalkaanid alluvad organismis mitmesugustele muundumistele ning põhjustavad raskeid kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi, mis võivad lõppeda isegi invaliidistumisega. Kui aga rääkida halogeenalkaanide poolt tekitatud keskkonnaprobleemidest, siis tuleb kindlasti kõne alla niisugune murekoht nagu meie Maa osoonkihi kurnatus. Kuulsad keemikud Mario Molina Mehhikost ja Hollandist pärit Paul Jozef Crutzen on koostöös uurinud osooniauke ning selle tulemusena saanud ka Nobeli preemia laureaatideks. Kõik see on tänu nende avastusele gaasiliste halogeenalkaanide alal. Selgus, et halogeenid reageerivad osooniga atmosfääris ja seetõttu väheneb selle konsentratsioon. Nende keemikute uuringud näitasid ja tõestasid halogeenalkaanide kurnava effekti stratosfääri
Fotokeemiline sudu tekib lämmastiku oksiidide ja lenduvate orgaaniliste ühendite vahelise reaktsiooni läbi. Saadusteks on aerosoolid ja osoon. Sellist tüüpi sudu tekib peamiselt suurlinnades, kus on palju mootorsõidukite heitgaase ja tööstuslikku atmosfäärisaastet. · Tagajärg Sudu võib põhjustada hingamisraskusi, mürgitust, silmade ärritust või surma. · Võimalik lahendus Sudu tekkimist saab takistada ja vähendada heitgaaside eraldumise vähendamisega. Osoonkihi hõrenemine · Probleemi olemus Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. See on hõrnemas. On osooniaugud · Põhjus Tõsine oht osoonikihile on keemilised ühendid, mille koondnimeks on freoonid. Freoonide toimel võib moodustuda niinimetatud osooniauk. · Tagajärg Osoonikihi hõrenedes satuvad Maale ultraviolettkiired, mis kahjustavad kõike elavat
sadestumine. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30% happesademete koguhulgast. Tagajärjed: Mulda (muutub mulla keemiline koostis) Metsi (eriti okasmetsi) Veekogude elustikku, Kultuurväärtuseid (hooned/kujud, mis on ehitatud hapetega kergelt reageerivatest kivimitest) Abinõud: Tööstuses korstnatele filtrid Vähendada fossiilsete kütuste kasutamist Transpordi ökonoomsuse tõstmine Osoonikihi hõrenemine O3 moodustab atmosfääri kaitsva osoonkihi, mille põhiline osa 90% asub stratosfääris. Osoonikiht takistab lühilainelise ultraviolettkiirguse jõudmist maapinnale Hõrenemise põhjused: Õhku satuvad osooni lagundavad ained: Freoonid ehk Cfc ühendid ehk klorofluorosüsivesikud Lämmastikoksiidid Tagajärjed: Fotosünteesi aeglustumine, muutused taimede keemilises koostises ja kasvu pidurdumine Kahjustab inimeste imuunsüsteemi Mutatsioonide teke Abinõud: Freoonide tootmise ja kasutamise vähendamine
tegureid. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu optimaalset keemilist koostist, näiteks fossiilkütuste põletamine paiskab õhku hulgaliselt saasteaineid. Õhku heidetud sasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna. Atmosfääriõhu saastamine on muutunud majanduslikuks, tehniliseks ja sotsiaalseks probleemiks. Atmosfääri heidetud saasteained (gaasilised, tahked) tekitavad sudu, happevihmu, osoonkihi kahanemist ja kasvuhooneefekti. Näiteks süsinikdioksiidi ja metaani suurenemine atmosfääris tugevdab ajapikku globaalset kasvuhoonenähtust; halogeensüsivesinikud ehk CFC-ühendid (freoonid, haloonid) põhjustavad osoonikihi Joonis 1.1 Tehased saastavad õhku. kahanemist, vääveldioksiid ja lämmastikdioksiid muutuvad üsna kiiresti teisteks ühenditeks või eralduvad atmosfäärist sadenedes taimedele, mullale ning veele ja põhjustavad hapestumist
rahvastikule. Lisage täpsustavaid näiteid! 1. Kliima ja geograafilised tegurid. Keskkonnaprobleemidel puuduvad rahvuslikud piirid. Vihmametsade hävitamine, maapinna erosioon, kõrbestumine, globaalne soojenemine, osoonikihi väljakurnamine, põud, taime- ja loomaliikide kadu mõjutavad kogu maailma ning nõuavad rahvusvahelist koostööd. 2. Maakera saastumisega seonduvad tegurid. Joogivesi puhtuse kontroll. Õhk-atmosfääris olevaid gaase peetakse üheks mõjuriks osoonkihi auklikuks muutumisel. Happevihmu põhjustavad õhku sattunud vääveldioksiid ja lämmastikoksiidid, mis pärinevad näiteks elektrijaamadest ja muudest sütt, kütteõli või gaasi põlevatest tehastest ning mootorsõidukitest. Veeteed. Vee saastumise põhipõhjusteks on tööstuslike reovete suunamine merre ja jõgidesse. Tina. Müra. 3. Ohud ja õnnetused. Lastega seotud ohud (köök, trepp,elutuba,söögituba). Vanuritega seotud ohud ( kukkumised).
2) Fotosünteesil tekkiv hapnik on vajalik raku hingamisel kõikidele rakkudele. 3) Tekib varuainena talletuv tärklis (juurtesse, ribosoomidesse, mugulatesse, viljadesse, sisaldab säilituskoe rakke.) 19) Milles seisneb fotosünteesi tähtsus biosfääri säilitamisele? V: 1) kindlustab keemiliste elementide ringed ökosüsteemis( C ja O ringe, N, P) 2) kindlustab looduses toimuvad oksüdatsiooniprotsessid (hingamine- aeglane, põlemine- kiire) 3) hapnik on maad ümbritseva osoonkihi püsimise aluseks 20) Milline tähtsus on Maad ümbritseval osoonkihil? V: Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et see neelab Päikeselt lähtuvat lühilainelist ultraviolettkiirgust. Osoonikiht toimib filtrina ning tõkestab kahjuliku UV-B kiirguse jõudmise maapinnale olulisel määral.
Inimene on hakanud kasutama atmosfääri nähtusi, rakendades neid teenistusse. Tuuleenergia abiga töötavad tuuleveskid ja tuulemootorid ning liiguvad purjelaevad, tehakse katseid päikeseenergia elektrijõujaamades töösse rakendamisel inimene kasutab kliimat ravivahendina haiguste vastu. Kõige enam avaldavad mõju õhutemp., päikesekiirgus, õhuniiskus, õhuvoolud, õhurõhk 5 Teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonkihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, toob näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele Kasvuhooneefekt - kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise päikese kiirguse, aga ei lase tagasi pikalainelise soojuskiirguse. Tekkepõhjused: Aurumine veekogudest, vulkaanipusked, fossiilsete kütuste põletamine, metsade raiumine, põlluharimine, karjakasvatus
uskumuste ja pärimustega. 3) Kui muutub looduslik keskkond, siis muutub ka (inimese) eluolu, sest muutused ökosüsteemis on otseselt seotud võimalikkusega elule, kuid ka tervisega ja heaoluga (vt järgnevad joonised) Kõige olulisemad keskkonna ja tervisega seotud tegurid: 1) Globaalsed muutused – fossiilsete kütuste põlemisproduktid, globaalne soojenemine, looduskatastroofid, kliima-ja atmosfäärimuutused, osoonkihi vähenemine jne. Paljudes (arengu)maades on kliimamuutusest tingitud hädad kuivus ja põud, üleujutused ja tulvad; eluasemete purunemine, puhta vee ja söögi saamise raskus, piirkondade muutumine elamiskõlbmatuks → stress, masendus, uued nakkused, pagulus 2) Saastatus 3) Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine 4) Müra 9. Keskkonna mõju tervisele Eestis- tervise arengukavas prioriteetsed ja lahendust vajavad probleemid (sh ökoloogilise jalajälje mõiste ja olukord Eestis)
Kiirgust lainepikkuste vahemikus 380-750 nm nimetatakse nähtavaks kiirguseks e. valguseks, kiirgust alla 380 nm ultraviolettkiirguseks ja kiirgust üle 750 nm infrapunaseks kiirguseks. Energiat lainepikkuste vahemikus 400- 700 nm nimetatakse fotosünteetiliselt aktiivseks kiirguseks (FAK). Taimede seisukohalt on oluline ka piirkond 750 nm ümbruses, mida nimetatakse kaugpunaseks kiirguseks. Atmosfääris neeldub suurem osa ultraviolettkiirgusest peamiselt osoonkihi tõttu, samuti neeldub suhteliselt enam infrapunast kiirgust CO2-e ja veeauru neelamise tõttu. Kiirguse energia mõõtühikuks on dzaul (J), intensiivsuseks (energia hulk ajaühikus) J/s=W, kiirgusvoo tihedust mõõdetakse W m-2. Vanemas kirjanduses kasutati energiaühikuna SI-süsteemivälist ühikut kalor. 1 W m-2=0.86 Kcal m-2 h-1. Taime seisukohalt on kiirguse energiasisaldus oluline eelkõige
*biootilised (organismide vahelised suhted): sümbioos, konkurents, parasitsim, taimtoidulisus, kisklus, amensalism (kahe erineva liigi vaheline suhe, kus üks liik (inhibiitor) takistab või pidurdab teise liigi (amensaali) olelust, saamata ise sellest kasu või kahju.), kommensialism, kolonisatsioon. *antropogeensed (inimmõju): soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, naftareostus, osoonkihi hõrenemine, üleraie jne. Ökoloogiline amplituud: ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele Tolerantsuskõver: näitab kuidas muutub indiviidi heaolu nissi ruumis Autökoloogiline niss: vaatleb neid tingimusi, milles vaadeldav indiviid oleks võimeline elama (potensiaalne niss) Sünökoloogiline niss: tegelikud tingimused, milles indiviid elab, ehk realiseerunud niss (tegelik) 4. Liebigi ja Shelfordi reegel (konspekt);
I Sissejuhatus Kliima soojen. 1) peam lood protsesside tulemus ja inimmõju on teisejärguline 2) inimtegevuse otsene tagajärg. CO2, CH4, N2O, O3 hoiavad soojust kinni. Osoonkihi hõren tihedaim 2026 m kõrgusel, 1) augud tek loomulikul teel (vulk tegevus) 2) inimtegevuse tagajärjel (CFCgaasid e Cl, F ja C ühendid). Loodusvarade üleekspluateerimine oluline kksaastamise allikas, taastumatute loodusvarade osatähtsus jätkuvalt tõusnud, ressursside kadu on hinnatav ka rahaliselt sellest aspektist, kui palju see tulevastele põlvedele maksma läheb. KKprobleemide omapära 1)
8. Milliste suurte väljasuremiste puhul võib oluliseks pidada jäätumisi? Ordoviitsiumi lõpu jäätumine. Enne kambriumi oli 2 ulatuslikku jäätumist. nt kannatasid stromatoliidid (sinivetikate kogumid). Pani aluse Ediacara faunale. Devoni ka. 9. Milliste väljasuremistega võib seostada hiidkontinendi olemasolu? Kirjelda täpsemalt viimast sündmust. Permi väljasuremisega. Toimus järsk hapniku taseme järsk langus, väävelvesinikku oli rohkem, hävitab osoonkihi, vulkaaniline tegevus Siberis, metaani tootsid merepõhjas. Need on hüpoteesid, aga ei pruugi üksteist välistada. Paljud selgrootud mereorganismid kannatasid ja maismaa putukad. 70% maismaal, 90% meres. Surid välja akantoodid, sauropsiidid ja terapsiidid. 10. Mis sündmus toimus ca 65 miljonit aastat tagasi Keskaegkonna lõpul, ja kuidas ta mõjutas selgroogseid? Millised rühmad kannatasid kõige enam, millised aga üsna vähe? Kosmiline impaktsündmus (setetest leitud iriidiumi)
annaabi.ee 
