Sooritanud 1907. aasta mais apteekriabilise eksami, asus ta ajutiselt elama vanemate juurde Rakkesse. Seal kirjutas Luts näidendi "Joosep Ärkla", mille A. Jürgenstein täielikult maha laitis. Kuid vanemate soovil tuli teha lõpp sulemehe elule: Luts saadeti assistendina tööle Oppermanni pärijate apteeki Tallinnas. Sealsed vabamad tööolud võimaldasid jätkata kirjanduslikke katseid. Debüteerinud 1907. aasta veebruaris "Postimehes" Thomas Oskary varjunime all kohmaka luuletusega "Elu", hakkas Luts nüüd ajakirjanik J. Weidenstrauchi õhtusel kaastööd tegema "Päevalehele". Kuid siis saabus kutse sõjaväeteenistusse. Taskus "Kevade" käsikirja esimesed peatükid, sõitis Luts 1909. aasta jaanuari algul Poolamaale Holmi, kust ta peatselt viidi üle Peterburi Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla apteeki. Seal leidis ta teisel teenistusaastal mahti "Kevade" juurde asuda. Jutustuse käsikiri
kuhu koliti Lutsu neljandal eluaastal. Varem elas terve pere kehvas üürikorteris, kuid hiljem juba enda ehitatud veskis järveäärses majas. Õppis 1895-99 Palamuse kihelkonnakoolis ja 1899-1902 Tartu reaalkoolis. 1903 sai temast apteekriõpilane, kellena ta töötas Tartus ja Narvas ning 1908 Tallinnas ja Peterburis. 1911-1914 õppis Oskar Tartu ülikoolis rohuteadust. Tema kirjanduslik tee algas luuletajana. Debüteerinud 1907. aasta veebruaris, Thomas Oskary varjunime all, ,,Postimehes"kohmaka luuletusega ,,Elu". Võttis osa 1. Maailmasõjast farmatseudina. 1919-20 töötas ülikooli raamatukogus, seejärel raamatupoepidajana ja aastast 1922 oli Luts kutseline kirjanik Tartus. Mitmesugused elumuudatused nagu näiteks apteekriamet ja läbitehtud sõda mõjutasid Lutsu alkoholi tarvitama. Kahjulik harjumus jäi kirjanikule eriti külge Esimese maailmasõja ajast peale.
aastast 1922 kutseline kirjanik Tartus. Sooritanud 1907. aasta mais apteekriabilise eksami, asus ta ajutiselt elama vanemate juurde Rakkesse. Seal kirjutas Luts näidendi "Joosep Ärkla" , mille A. Jürgenstein täielikult maha laitis. Kuid vanemate soovil tuli teha lõpp sulemehe elule: Luts saadeti assistendina tööle Oppermanni pärijate apteeki Tallinnas. Sealsed vabamad tööolud võimaldasid jätkata kirjanduslikke katseid. Debüteerinud 1907. aasta veebruaris "Postimehes" Thomas Oskary varjunime all kohmaka luuletusega "Elu", hakkas Luts nüüd ajakirjanik J. Weidenstrauchi õhtusel kaastööd tegema "Päevalehele". Kuid siis saabus kutse sõjaväeteenistusse. Taskus "Kevade" käsikirja esimesed peatükid, sõitis Luts 1909. aasta jaanuari algul Poolamaale Holmi, kust ta peatselt viidi üle Peterburi Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla apteeki. Seal leidis ta teisel teenistusaastal mahti "Kevade" juurde asuda. Jutustuse käsikiri äratas valvsa
· Vend Arno ja Theodor · Abiellus Valentina Krivitskajaga. · 11. aprill 1918 sündis poeg Georg. · Vestekirjanik ja prosaist · Ühtekokku jõudis kirjanik oma 66 eluaasta jooksul luua 69 teost · Pseudonüüm Thomas Oskary. · Hasartne kirg - lugemine. Haridus. · Lugemine oli selge juba 6-aastaselt. · 1894 Õppis Änkküla külakoolis. Õppis ainult ühe aasta. · 18951899 Palamuse kihelkonnakool. Palamuse kool ja kaaslased jätsid sügava jälje noore Oskari hinge. Siinsed mälestused jõudsid hiljem ,,Kevade" lehekülgedele ja mälestusteraamatusse ,,Vaadeldes rändavaid pilvi". · 18991902 Tartu Reaalkool.
Peale apteekriabilise eksami sooritamist 1907. aastal mais, läks ta mõneks ajaks Rakveresse vanemate juurde elama. Seal kirjutas Luts näidendi "Joosep Ärkla", mis A. Jürgensteinile üldse ei meeldinud. Kuid vanemate soovil tuli teha lõpp kirjaniku elule. Luts saadeti assistendina tööle Oppermanni pärijate apteeki Tallinnas. Seal vabanenud tööolud võimaldasid Lutsul jätkata kirjaniku elu. Välja tulnud "Postimehes" 1907. aasta veebruaris Thomas Oskary luuletus "Elu", hakkas Luts ajakirjanik J. Weidenstrauchi õhtusel kaastööd tegema "Päevalehele". Kuid siis saabus kutse sõjaväeteenistusse. Luts sõitis 1909. aastal jaanuari algul Poolamaale Holmi, sealt viidi ta üle Peterburi Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla apteeki. 3 Esimene maailmasõda Kui Esimene maailmasõda algas, viidi Luts 1914. aastal septembris tegevväkke. Peterburist
Esimesed katsed kirjaniku elukutse poole... Sooritanud 1907. aasta mais apteekriabilise eksami, asus ta ajutiselt elama vanemate juurde Rakkesse. Seal kirjutas Luts näidendi "Joosep Ärkla", mille A. Jürgenstein täielikult maha laitis. Kuid vanemate soovil tuli teha lõpp sulemehe elule: Luts saadeti assistendina tööle Oppermanni pärijate apteeki Tallinnas. Sealsed vabamad tööolud võimaldasid jätkata kirjanduslikke katseid. Debüteerinud 1907. aasta veebruaris "Postimehes" Thomas Oskary varjunime all kohmaka luuletusega "Elu", hakkas Luts nüüd ajakirjanik J. Weidenstrauchi õhtusel kaastööd tegema "Päevalehele". Kuid siis saabus kutse sõjaväeteenistusse. Taskus "Kevade" käsikirja esimesed peatükid, sõitis Luts 1909. aasta jaanuari algul Poolamaale Holmi, kust ta peatselt viidi üle Peterburi Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla apteeki. Seal leidis ta teisel teenistusaastal mahti "Kevade" juurde asuda. Jutustuse käsikiri äratas valvsa staabikapteni tähelepanu
repliigita sakslaste pihta). 1945 anti talle Eesti NSV esimene Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus. 1946 pälvis ta Tööpunalipu ordeni. Oskar Luts on maetud Tartu Pauluse kalmistule. Looming Varane looming Oskar Lutsu kirjanduslik tee algas luuletajana, kui 1907. aastal avaldati Postimehes tema esimene teos, milleks oli luuletus "Elu". Esialgselt avaldas Luts oma tööd pseudonüümi Toomas Oskari (Thomas Oskary) all. Viljakam aasta oli 1908, kui Luts tõlkis Päevalehele saksa kirjaniku Hartwiga romaani ja kirjutas mitu jutustust. Mõningane paus tuli sisse 19091911, mida võib põhjendada ajateenistusega sõjaväes Peterburis. 1911. aastal taas Eestis olles ja Tartu Ülikooli rohuteadust õppima asudes kirjutas ta valmis näidendi "Paunvere", mis ilmus küll alles 1913. Tootsi-lood Lutsu esimene ja samas tuntuim teos "Kevade" ilmus kahes osas aastatel 19121913 ning andis
aasta mais sooritas Oskar apteekriabilise eksami ja asus ajutiselt elama vanemate juurde Rakkesse. Seal kirjutas Luts näidendi "Joosepi Ärkla", mille A.Jürgenstein täielikult maha laitis. Kuid vanemate soovil tuli teha lõpp sulemehe elule. Ta saadeti 2 assistendina tööle Oppermanni pärijate apteeki Tallinnas. Sealsed vabamad tööolud võimaldasid jätkata kirjanduslikke katseid. Debüteerinud 1907. aasta veebruaris "Postimehes" Thomas Oskary varjunime all kohmaka luuletusega "Elu", hakkas Luts nüüd ajakirjanik J. Weidenstrauchi õhutusel kaastööd tegema "Päevalehele". Kuid siis saabus kutse sõjaväeteenistusse. Taskus "Kevade" käsikirja esimesed peatükid, sõitis Luts 1909. aasta jaanuari algul Poolamaale Holmi, kust ta peatselt viidi üle Peterburi Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla apteeki. Seal leidis ta teisel teenistusaastal mahti "Kevade" juurde asuda. Jutustuse käsikiri äratas valvsa staabikapteni tähelepanu
Rakkesse. Seal kirjutas Luts näidendi ,,Joosep Ärkla", mille A. Jürgenstein täielikult maha 3 laitis. Kuid vanemate soovil tuli teha lõpp sulemehe elule: Luts saadeti assistendina tööle Oppermanni pärijate apteeki Tallinnas. Sealsed vabamad tööolud võimaldasid jätkata kirjanduslikke katseid. Debüteerinud 1907. aasta veebruaris ,,Postimehes" Thomas Oskary varjunime all kohmaka luuletusega ,,Elu", hakkas Luts nüüd ajakirjanik J. Weidenstrauchi õhtusel kaastööd tegema ,,Päevalehele". Kuid siis saabus kutse sõjaväeteenistusse. Taskus ,,Kevade" käsikirja esimesed peatükid, sõitis Luts 1909. aasta jaanuari algul Poolamaale Holmi, kust ta peatselt viidi üle Peterburi Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla apteeki. Seal leidis ta teisel teenistusaastal mahti ,,Kevade" juurde asuda
nii hästi sobivad püksid-pintsakud kuhugi ära pannud, sisenes Luts viimaks vastsesse ülikonda ja läks linna peale. Tagasi tulles oli rahvakirjaniku tuju oluliselt paranenud. "Luts oli Valentinale hõiganud: mammi, sa oled väga tore! Tead, kui hea oli linna peal käia!" Looming Oskar Lutsu kirjanduslik tee algas luuletajana, kui 1907. aastal avaldati Postimehes tema esimene teos, milleks oli luuletus "Elu". Esialgselt avaldas Luts oma tööd pseudonüümi Toomas Oskari (Thomas Oskary) all. Viljakam aasta oli 1908, kui Luts tõlkis Päevalehele saksa kirjaniku Hartwiga romaani ja kirjutas mitu jutustust. Mõningane paus tuli sisse 19091911, mida võib põhjendada ajateenistusega sõjaväes Peterburis. 1911. aastal taas Eestis olles ja Tartu Ülikooli rohuteadust õppima asudes kirjutas ta valmis näidendi "Paunvere", mis ilmus küll alles 1913. Lutsu esimene ja samas tuntuim teos "Kevade" ilmus kahes osas aastatel 19121913 ning
ja jätkusid Tartu reaalkoolis. Kuid need jäid enesele ja ei ilmunud trükis. Esimese pala ilmumine langeb 1907. aastasse, millega siis tulebki tähistada Lutsu kirjandusliku tegevuse algust. 1907. a. peab ka kirjanik ise oma kirjandusliku tegevuse algaastaks. Miks mõnelt poolt alles 1912. a. on peetud Lutsu esimese töö ilmumisajaks, oleneb nähtavasti sellest, et kirjanik esialgu kirjutas Toomas Oskari (Thomas Oskary) varjunime all. Viimase varjunime taha on ta peitnud end kogu oma varasema loomingu kestes. Luts algas oma kirjanduslikku tegevust luuletajana, mis paistab mõnelegi uskumatuna, kuid ometi on see nii. Kirjanik ise vabandab oma ,,vääratust" sellega, et harilikult paljud sõnasepad algavad luuletamisega. Tema esimeseks trükitud kirjanduspalaks osutub luuletus ,,Elu", mis ilmus ajalehes ,,Postimees" 1907. a. veebruarikuu 28. päeval
ta oli sunnitud lahkuma Tartu apteekrite streigist osavõtu tõttu. Kuid ta jätkas apteekriõpilase elukutset. 1905. aasta detsembrist töötas ta Narvas Joaoru apteegis, kuid primitiivsete tingimuste tõttu lahkus ta taas Tartusse. Sooritanud 1907. aasta mais apteekriabilise eksami, asus ta ajutiselt elama vanemate juurde Rakkesse. Kuid vanemate soovil saadeti Oskar Luts assistendina tööle Oppermanni pärijate apteeki Tallinnas. Debüteeris 1907. aasta veebruaris "Postimehes" Thomas Oskary varjunime all kohmaka luuletusega "Elu", hakkas Luts nüüd ajakirjanik J. Weidenstrauchi õhtusel kaastööd tegema "Päevalehele". Kuid siis saabus kutse sõjaväeteenistusse. Taskus "Kevade" käsikirja esimesed peatükid, sõitis Luts 1909. aasta jaanuari algul Poolamaale Holmi, kust ta peatselt viidi üle Peterburi Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla apteeki. 1910. aasta detsembris läks ta edasi töötama Peterburi apteeki. 1911
annaabi.ee 
