" Tegelased: Tiina, Ville, Sven , Allan, Ingrid, Ralf, Cilla, Marika, Joakim ja teised õpilased, õpetajad, lapsevanemad ja paljud teised. Peategelane: Tiina Karman oli 15-aastane eesti tüdruk, kes käis Rootsi koolis. Tüdruk oli hoolitsev ja kohusetundlik. Ta elas koos ema, isa, venna ja talle väga tähtsa hamstri Oskariga. nimelt tema Tiinal oli ka sõbranna, kelle nimeks oli Anna. Tiina oli armunud ühte poissi Ralfi, kes oli temast kõvasti vanem ja töötas ühes loomapoes abilisena. Probleemid: Tiina muretses väga oma välimuse pärast. Ta oli 176 cm pikk Ta oli oma klassi poistest isegi pikem. Teda kutsuti lipuvardaks. Tiinal oli veel mure oma nina pärast. Ta arvas, et see näeb välja nagu kartul.
Tegelased: Tiina, Ville, Sven , Allan, Ingrid, Ralf, Cilla, Marika, Joakim ja teised õpilased, õpetajad, lapsevanemad ja paljud teised. Peategelane: Tiina Karman oli 15-aastane eesti tüdruk, kes käis Rootsi koolis. Tüdruk oli hoolitsev ja kohusetundlik. Ta elas koos ema, isa, venna ja talle väga tähtsa hamstri Oskariga. nimelt tema Tiinal oli ka sõbranna, kelle nimeks oli Anna. Tiina oli armunud ühte poissi Ralfi, kes oli temast kõvasti vanem ja töötas ühes loomapoes abilisena. Probleemid: Tiina muretses väga oma välimuse pärast. Ta oli 176 cm pikk Ta oli oma klassi poistest isegi pikem. Teda kutsuti lipuvardaks. Tiinal oli veel mure oma nina pärast. Ta arvas, et see näeb välja nagu kartul. Tiinal olid peale välimuse muud mured. Ta ei saanud oma vanematega hästi läbi. Tall tekkis selline
Krõõdaga üles tulnud ja talle esimest korda ja ei tahtnud sealt ära näidanud tema uut eluaset- Vargamäed." Maa oli viljakam ja kuivem Ott-Oli Vargamäe sulane, Nautis elu täiel Elanikud olid leplikumad ja rinnal, Naistemees,Kaval, sihikindel ja sõbralikumad põikpäine, Valetas palju ja pani teisi Indrek panustas nüüd Vargamäe proovile,Riiukukk- kakles Oskariga tulevikule mitte oma elule Suri oma pahede tõttu Rohkem tänapäevalisust kui I osa Tiina- Vana kuid lapsemeelne Andres elab nüüd saunas. Mäe ( see Hoidis enda mured endale koht kus Andres elas) on nüüd tema
Tiina saabki Mareti ja Sassi juurde tüdrukuks. Indrek mõtles selle üle järgi ja sai aru, et talle ikka see ei meeldi. Oskarile hakkab Tiina meeldima ja ta ei käi enam õega nii tihti väljas. Ellile Tiina ei meeldi üldse. 13. (134) Lapsed ja Tiina muutuvad rõõmsamaks, plikad laulavad ja Eedi nukrutseb sest tüdrukud ei taha teda, kuid lõpuks kisab kaasa. Mariti ja Sassi majapidamisse tuleb sulane Ott, kes läheb Tiina pärast Oskariga kaklema. Oskar räägib isale ausalt loo aga Elli kaitseb Otti. Tiina ja Elli saavad aidast kambri magama. 14. (145) Ott läheb külapeale aga ilma Ellita. Tiina ja Indrek räägivad poiste kiskumise pärast. Indrek kindel, et süüdi Tiina ja ta headus. Tiina räägib Eediga ja kuuleb, et Ott ja Juuli teematavad. Pingeid tuleb aina juurde, suhted lähevad keeruliseks. 15. (158) Tiina suhtles Eediga edasi, teised arvasid et ta ka pooletoobine sellepärast. Teised saavad
läänerannikul. Kõik jutud räägivad randlaste elustolust. ,,Meeste vahel" jutustab kahe kaluriküla poisi omavahelistest suhetest pärast seda, kui nad on pilgu peale pannud ühele ja samale tüdrukule. Kui Oskar viga saab ja koju põdema jääb, otsustab ta pärast tervenemist laia ilma minna. Kustas, kellel olid Juuliga vahepeal paremad võimalused head suhet luua, otsustab Juuliga suhet mitte arendada ja tahab samuti laia ilma minna ja koos Oskariga, sest mis see üks tüdruk ühe õige sõpruse jaoks ikka loeb. ,,Mereanni" Pikasääre Sander, kelle motoks on: ,,Ausalt elatud, ausalt tuleb ka surra," otsustab poegade abil madalikule jooksnud ja hüljatud aurikult metalli tooma hakata. Kogemata saavad sellest teada ka ülejäänud külaelanikud ja peagi kuulevad sellest ka võimud. Sander võtab kogu süü enda peale, maksab trahvi ja kuna järelikult oli see metalli toomine kuritegu viib ta selle tagasi
Erika silmis barjäär puudub, Oskar loob selle pigem oma fantaasia kui tegelikkuse abil. Erika ja Oskar lõunatavad päevast päeva koos, nad sooritavad pikki jalutuskäike pimedatel alleedel. Annus on oma artiklis öelnud, et Oskari esialgsed tähelepanekud ei osuta kuidagi Erikale kui rüütliideaalide Daamile. Näiteks toob ta esile ühe tsitaadi: ,,Tugeva kondiga, nagu minagi." Erika on algselt keegi, kes on Oskariga võrreldav, kes asub sellessamas reaalsuses, mitte kättesaamatus kauguses. Hiljem lisanduvad tugevale kondile vinniline nägu ja karedad tööinimese käed ent need detailid kuuluvad armastuse-eelsesse aega, armastuse puhkedes pühitakse need meelest. Samas ei teki nende asmele teist, ideaalset Erikat: Oskar ei kirjuta kordagi Erika ilust või voorustest; veel enamgi, ta ei kirjuta üldse Erikast ta kõneleb ainult oma armastusest
"Pea suu!" Helga Nõu Tegelased: Tiina, Ville, Sven Allan, Ingrid, Ralf, Cilla, Marika, Joakim ja teised õpilased, õpetajad, lapsevanemad ja paljud teised. Peategelane: Tiina Karman oli 15-aastane eesti tüdruk, kes käis Rootsi koolis. Tüdruk oli iseloomult hoolitsev ja kohusetundlik. Ta elas koos ema, isa, tüütu venna ja talle väga tähtsa olendi - Oskariga. Oskar oli nimelt tema hamster. Tiinal oli ka sõbranna, kelle nimeks oli Anna. Tiina oli armunud ühte Ralfi, kes oli temast kõvasti vanem ja töötas ühes loomapoes abilisena. Probleemid: Tiina muretses väga oma välimuse pärast. Ta oli 176 cm pikk ja seejuures klassi kõige pikem tüdruk. Ta oli isegi oma klassi poistest pikem. Selle tõttu kutsuti teda lipuvardaks. Veel oli Tiinal mure oma nina pärast. Ta arvas, et see näeb välja nagu kartul.
5. Tiina ja Indrek " Ja ta pani esimest korda oma käe Tiinale ümber piha ning viis ta sellelt väljamäelt alla, kust Vargamäe Andres oli mitukümmend aastat tagasi oma naise Krõõdaga üles tulnud ja talle esimest korda näidanud tema uut eluaset- Vargamäed." 6. Ott: Oli Vargamäe sulane Nautis elu täiel rinnal Naistemees Kaval, sihikindel ja põikpäine Valetas palju ja pani teisi proovile Riiukukk- kakles Oskariga Suri oma pahede tõttu 7. Tiina: Vana kuid lapsemeelne Hoidis enda mured endale Alandlik ja tagasihoidlik Hoolis teiste arvamusest Õppis kiiresti Sõbralik, aus ja truu Viljatu 8. Elli: Sinisilmne Pidi alati oma tahtmist saama Kade, õel ja pahatahtlik Otile truu Teiste mitte usaldamine viis selleni, et sai lõpuks väga haiget 9. Rõõmud: Vabam eluviis Suur tutvusringkond Peod ja lustimine Armastus
8. Kes oli Lin? 9. Kes oli Martina? 10. Kas Rasmus leidis omale lõpuks vanemad? 11. Kes oli Anna- Stiina? 12. Kas jutt lõppes rõõmsalt või kurvalt? Arutlemiseks: 1. Milliseid iseloomuomadusi pead sa Rasmuse juures kõige tähtsamaks? 2. Milline tegelane sellest raamatust sina olla tahaksid? 3. Rasmusel oli võimalus saada endale rikkad, korralikud ja haritud vanemad, kuid miks ta lasi selle võimaluse käest ning läks Oskariga? 4. Kas Rasmus arvas ka jutustuse lõppedes, et ta tahaks omale rikkaid vanemaid või muutis ta meelt? 5. Kas sulle tundus see jutt väljamõeldisena või tõsielulise loona?
ehk kerget rõõmu selle üle, et elab oma tõe ja õigusega siiski Pearust kauem, kuigi enamasti ta ainult andus elule kui sellisele ja nautis seda, et võis lubada endale ka selliste asjade tegemist, mis polnud otseselt vajalikud. Peale matuseid otsustas Tiina Vargamäelt lahkuda, Indreku pärast. Kuid ta võtab soosilla kartuses Mareti endale kaitsjaks ja teel räägib talle ära, et armastab ainult Indrekut ja sellepärast Oskariga abielluda ei saa, ja Indrekut aga sellepärast et too tegi ta vigased jalad terveks ja lubas Tiina naiseks võtta, kui ta suureks kasvab. Ja naised lähevad tuldud teed tagasi, sauna, kus Tiina ka Indrekule kõik ära räägib. Ja Indrek ei oska Tiinaga muud peale hakata kui sauna jätta. Oskarile on see muidugi suur hoop, kuid ta on valmis seda taluma, mõistlik nagu ta on. Ja lubab jätkata Indreku tööd kraavidega. Sasski on rahul, tema meelest ei olnud vana veri
lootused) leiab töökoha lõpuks Rudolfi (elupõletaja) koduabilisena. Rudolf rikub mõlema elu ära (tekib armastus) Irma ürituab enesetappu · 1935 - ,,Ma armastasin sakslast,, - armastuslugu kahe inimese vahel (Oskar on eestlasest üliõpilane, kes armub Erikasse, kes on vaesunud balti-saksa suguvõsast) Hakkab lahkama eesti minevikku. Minevik on armastajapaari taustaks, mis hukutab armastuse. Erika vanaisa on arvamusel, et kui Erika abielluks Oskariga, siis ta jääks erakuks (ei võeta omaks) POLE TULEVIKKU. Abielludes oleks kohatu ei ole sakslane ega eestlane. Lõpuks hakkab ka Oskar kahtlema abielu võimalikkusest. Oskar on mõistusega armastaja ja Erika on armastaja hävitab mõlemad! Psühholoogiliselt pingestatud romaan. · 1939 - ,,Põrgupõhja uus Vanapagan,, - Mis oli tema viimane romaan. See romaan päästis Tammsaare nõukogude ajast pm. Millest see romaan räägib ja mida ta meile
pidanud loobuma oma seltskonnast. Tiina ei andnud mõista Indrekule, kes ta tegelikult on, sest ei tahtnud Indreku olukorda veelgi keerulisemaks teha. 4 V osa. Resignatsioon. 20.sajandi 20-ndate aastate lõpp. Indrek, Tiina, Andres, Pearu. Indrek pöördub tagasi Vargamäele. Tema isa on kolinud sauna ja talu omanik on õde Maret. Probleemid tekivad peretütar Elli, poeg Oskariga, Tiina, kes järgneb Indrekule, sulase Otiga ja naabertalu lastega. Elli on väga lihtsameelne tüdruk ja armub lootusetult Otti, kes käib ka naabertalus tüdrukute juures ja flirdib Tiinaga, kellesse on armunud Oskar. Tiina ise pole kummastki huvitatud. Tiinat tahab ka naabertalu rumal Eedi. Indrek tahab Vargamäele kraavi rajada ja lõpus see tal ka õnnestus. Andres sureb rahus näeb et Vargamäest saab midagi. Ott laseb ennast maha ja Eedi kaob ära
pärast ei läinud, tundes ehk isegi ehk kerget rõõmu selle üle, et elab oma tõe ja õigusega siiski Pearust kauem, kuigi enamasti ta ainult andus elule kui sellisele ja nautis seda, et võis lubada endale ka selliste asjade tegemist, mis polnud otseselt vajalikud. Peale matuseid otsustas Tiina Vargamäelt lahkuda, Indreku pärast. Kuid ta võtab soosilla kartuses Mareti endale kaitsjaks ja teel räägib talle ära, et armastab ainult Indrekut ja sellepärast Oskariga abielluda ei saa, ja Indrekut aga sellepärast et too tegi ta vigased jalad terveks ja lubas Tiina naiseks võtta, kui ta suureks kasvab. Ja naised lähevad tuldud teed tagasi, sauna, kus Tiina ka Indrekule kõik ära räägib. Ja Indrek ei oska Tiinaga muud peale hakata kui sauna jätta. Oskarile on see muidugi suur hoop, kuid ta on valmis seda taluma, mõistlik nagu ta on. Ja lubab jätkata Indreku tööd kraavidega. Sasski on rahul, tema meelest ei olnud vana veri
Vahel raamatut lugedes tundus küll, et Pearu polegi nii egoistlik, vaid üsna heatahtlikult nõus vaenlasega ka ära leppima; hiljem selgub aga, et mees ei mõelnudki seda nii tõsiselt, vaid tegutses nii selleks, et kirikusse minekuks end pattudest puhtaks pesta. Teose põhiprobleemid, sündmustik, toimumispaik Indrek kolib linnast sünnikoju tagasi ning asuma elama vana Andrese juurde sauna. Talus elavad nüüd Maret ja Sass koos oma laste Elli ja Oskariga. Indrek hakkab tööd rabama, kaevab kraavi ning teeb endale liiga ning puhkamise ajal mõtleb, et lesimisega läheb aeg kaotsi. Sassi sooviks on Vargamäe jõu puhastamine ja süvendamine ning ta kutsub kõrvenurga mehed kokku. Jõe koosolek on suur hetk vana Andrese jaoks. Linnast tuli maale ka Indreku teenija Tiina, algul üheks ööks, aga siis tuli uuesti tagasi, jäädavalt. Eesperre tuleb uueks sulaseks Ott. Tema vaated elule erinevad Vargamäe-mõtteviisist
Tagasiteel peab Indrek isa seljas kandma, nii väetiks on too jäänud. Nad puhkavad ühes küünis, kuid Andres ei ärka enam. Indrek kannab isa koju ja matused tulevad toredad, isegi Oru rahvas kutsutakse. Oma elu lõpul arvavad mõlemad, et õigus ei olnud neil vaid vastasel. Peale matuseid otsustas Tiina Vargamäelt lahkuda, Indreku pärast. Kuid teel räägib ta Maretile ära, et armastab ainult Indrekut ja sellepärast Oskariga abielluda ei saa, ja Indrekut aga sellepärast et too tegi ta vigased jalad terveks ja lubas Tiina naiseks võtta, kui ta suureks kasvab. Naised lähevad tagasi sauna, kus Tiina Indrekule kõik ära räägib. Ja Indrek ei oska Tiinaga muud peale hakata kui sauna jätta. Lõpusõnad: “ Ja ta (Indrek) pani esimest korda oma käe Tiinale ümber piha ning viis ta sellelt väljamäelt alla, kust Vargamäe Andres oli mitukümmend aastat tagasi oma naise Krõõdaga üles tulnud ja talle
ja seda enam et tiina krõbedik oli talle ära pannud. Ott läks oru aita juuli juurde ja üritas teada saada kas juuli teda ikka armastab ja sai oma jaoks positiivse vastuse, kuid siis küsis ta selle maade kohta mis talle oli lubatud ja juuli sai aru et ott oli siin lihtsalt tema õrritamiseks ja saatis ta ära. XXIII Järgmine hommik otsustatigi ott ära saata maksti veel viimane raha ,ott oli nagu ikka suhteliselt tasakaalukas vahetas sõna tiina ja oskariga ja läks värva juurde, kust ta kutsuti uuesti sööma võttis mõned ampsud ja läks uuesti , ta nägi ka ellit ja ütles talle et ta tuleb tagasi ja võtab elli ära... nii ta lahkuski, ellu ronis aiaaugust läbi et viimast korda otti näha kuid ott ei vaatanud tagasi. Mõne aja präas kõlas lask ellil käis värin südames läbi ja kui teisipere peremees tuli mäele ja ütles et eedi on põüssi võtnud ja paugutab mõistis elli et
ei läinud, tundes ehk isegi ehk kerget rõõmu selle üle, et elab oma tõe ja õigusega siiski Pearust kauem, kuigi enamasti ta ainult andus elule kui sellisele ja nautis seda, et võis lubada endale ka selliste asjade tegemist, mis polnud otseselt vajalikud. Peale matuseid otsustas Tiina Vargamäelt lahkuda, Indreku pärast. Kuid ta võtab soosilla kartuses Mareti endale kaitsjaks ja teel räägib talle ära, et armastab ainult Indrekut ja sellepärast Oskariga abielluda ei saa, ja Indrekut aga sellepärast et too tegi ta vigased jalad terveks ja lubas Tiina naiseks võtta, kui ta suureks kasvab. Ja naised lähevad tuldud teed tagasi, sauna, kus Tiina ka Indrekule kõik ära räägib. Ja Indrek ei oska Tiinaga muud peale hakata kui sauna jätta. Oskarile on see muidugi suur hoop, kuid ta on valmis seda taluma, mõistlik nagu ta on. Ja lubab jätkata Indreku tööd kraavidega. Sasski on rahul, tema meelest ei olnud vana veri (loe:Indrek) Vargamäel
H. T-l eriti artistlikuks. Ka seni viimane romaan ,,Ma armastasin sakslast" (1935) tõestab seda. Oletades, et autori loominguliseks lähtekohaks on olnud psühholoogiline probleem, on selle kandjaks peamiselt romaani naistegelane, sakslane Erika. Tema isoleeritud seisukord seltskonnas, tema arenematus armuasjus, tema autoriteetne vanaisa, tema rahvus, tema füüsiline normaalsus asetavad tema üsna huvitavasse psühholoogilisse seisundisse, kui ta saab lähemalt tuttavaks eestlasest korporandi Oskariga ja hakkab tekkima loomulik huvi teise sugupoole vastu, kuigi sellega on seotud ka vastastikust vaenu. Kõik oleks arenenud normaalselt, kui mitte Oskari juures mõiste ,,sakslane" ei mängiks erilist ergutavat ja otsustavail hetkil aukartuse põhjusel tõkestavat osa; ja teiseks, kui vanaisa ei võtaks Erikalt vaikimislubadust pargi stseeni puhul (lk. 157 jj.), kusjuures väga olulisel määral räägib jälle kaasa kalkuleerimine, et Oskar on eestlane ja omab aukartust sakslase vastu
peategelased Rudolf ja Irma.Pühendub ennekõike mehe ja naise suhtele.Noor,puhas Irma on koos paadunud elumehe Rudolfiga. Abielu lõpeb, Rudolf ei suuda Irma siiruse ja aususe kõrval vabaneda oma endistest elukommetest. "Ma armastasin sakslast"(1935) -romaan, pessimistlik.Oskar ja Eerika(baltisakslane), armastus on lahutamatult seotud surmaga.Neid lahutavad nii rahvuslikud kui eetilised tõkked: Eerika vanaisa ei taha tal lasta eestlastest Oskariga liitu astuda ja Oskar ei astu vanaisa keelust üle ,kuna pole varanduslikult kindlustatud.Eerika ,kes seoks oma elu Oskariga köigest hoolimata, jääb oma kõikeohverdava armastusega üksi.Oskar ei aima Eerika täielikku valmisolekut.Mõistuslik mees ja armastuse nimel elav naine. Mõistuse ja armastuse kokkupõrge hävitab mõlemad partnerid. "Kuningal on külm"(1936) -kujutab satiirilises valguses kogu tsivilisatsiooni, vastandab kaine talupojamõistuse kuningakoja narrustele
annaabi.ee 
