isikuomadused. VERTIKAALNE VÕIMUJAOTUS Riigisisene võimujaotus: KESKVALITSUS: parlament e riigikogu, valitsus, haldusasutused e administratsioonid(eestis ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, maavalitsused, avalik-õiguslikud asutused). KOHALIK OMAVALITSUS: (Eestis linnad ja vallad, mida juhivad volikogud ja linnapead/vallavanemad. Võimalikud ka osavallad ja linnaosad. Tsentraliseerima-ühe kohta koondama, keskusele v keskvõimule allutama. KOHALIK OMAVALITSUS Kohalik omavalitsus tähendab elanike õigust, võimet ja kohustust iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi. Kohaliku omavalitsuse õiguse teostamiseks moodustatakse omavalitsusorganid.Eestis linna/valla volikogu ja valitsus abiorganitega. KOV võib olla ühe või mitmetasandiline. KOV tunnused Euroopa KOV hartas:
Volikogu liikmeks ei või kandideerida isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab karistust kinnipidamiskohas. Kohalike volikogude valimiste puhul tehakse valimiste tulemused kindlaks ringkonniti. Vähem kui 50 000 elanikuga omavalitsusüksuses moodustab volikogu ühe valimisringkonna. Ringkonnas peab olema vähemalt kolm mandaati. Mitu valimisringkonda võib moodustada alla 50 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses siis, kui selles on moodustatud osavallad või linnaosad või kui kahe viimase valimisperioodi jooksul on ühinemise või jagunemise teel tekkinud kohaliku omavalitsuse üksused. Kandideerida võib üksikisikuna, erakonna või valimisliidu nimekirjas. Valituks osutub kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne. Ülejäänud mandaadid jagatakse kompensatsioonimandaatide alusel. Nimekirjades reastatakse kõik kandidaadid vastavalt saadud häältele. Uhes nimekirjas
vältida tsentraliseerimistendentsi (keskvalitsuse bürokraatia püüab endale haarata võimalikult palju funktsioone). Tihti linnad viidud II kohaliku valitsuse staatusesse. 4) Kohaliku valitsuse esmatasand omavalitsused Eestis vallad ja linnavalitsused, mujal ka kommuunid reaalne maakooslus, kus inimesed elavad. 5) Keskvalitsuse regionaalsed struktuurid nt tolliametil on valitsusasutused vajalikes kohtades kohapeal, ka migratsiooniamet jt. 6) Osavallad ei ole võimufunktsiooni, neile delegeeritakse juhtimisfunktsioonide täitmine. KOHALIKU OMAVALITSUSE JUHTIMISE PÕHIMÕTTED JA TÜÜBID INTEGRATIIVNE AUTONOOMNE (duaalne) Põhiline osa tuleb riigi eelarvest grantidena. Kõik, mis võimalik otsustada kohapeal. Võim Toimub ümberjaotamine vastavalt kohalikule delegeeritakse kohalikule omavalitsusele. Isesei-
o üle 2000 elanikuga omavalitsusüksuse volikogu on vähemalt 13-liikmeline o üle 5000 elanikuga omavalitsusüksuse volikogu on vähemalt 17-liikmeline o üle 10 000 elanikuga omavalitsusüksuse volikogu on vähemalt 21- liikmeline o üle 50 000 elanikuga omavalitsusüksuse volikogu on vähemalt 31- liikmeline o üle 300 000 elanikuga omavalitsusüksuse volikogu on vähemalt 63-liikmeline o Valitsus o Administratsioon o Linnaosad ja osavallad KOV Põhimõtted: kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas; seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; vastutus oma ülesannete täitmise eest; tegevuse avalikkus;
otsustamiseks või piiride muutmise otsustamiseks viia läbi rahvaküsitlusi, millel on soovituslik iseloom. 55.Eesti territooriumi haldusjaotus, kohaliku omavalitsuse üksused ja asustusüksused. Kehtestatakse alused seadusega. Selle kohaselt on põhilisteks haldusüksusteks maakonnad, linnad ja vallad. Maakonnad on riigivõimu regionaalse haldusjuhtimise üksused. Linnad ja vallad kohaliku omavalitsuse üksused. Nende siseselt kohaliku omavalitsuse poolt moodustatavad linnaosad ja osavallad, saarelise osaga vallad ja püsiasustusega väikesaared kui piiratult autonoomsed kohaliku omavalitsuse üksused. Asulad, külad, vallasisesed linnad, asumid jm. territoriaalsed kohaliku omavalitsuseta üksused on asustusüksused. Viimasel ajal on riigi täitevvõimu poolt loodud regionaalseks halduseks uusi territoriaalseid üksuseid, mis haaravad erinevaid maakondi - näitena Eestis nelja politseprefektuuri süsteemi käivitamine. 56
valla või linna eelarvelised vahendid jm. KOV ülesannete sisepädevuse volitamine osavalla või linnaosale toimub põhimäärusega. Nende valitsusele ei tohi volitada üldakti andmise(määruste andmise) õigust. HMS § 8 lg 2 –haldusakti andmise volituse võib anda ükskõik millisele osavalla või linnaosa ja selle valitsuse allüksusele. Käesoleval ajal on linnaosad Tallinnas(8) ja Kohtla-Järves linnades, osavallad Vinni ja Väike-Maarja valdades. Osavallavanem ja linnaosavanem on vastavalt osavallavalitsuse ja linnaosavalitsuse kui KOV ametiasutuse juhiks. Neid nimetab ametisse ja vabastab ametist valla-või linnavalitsus vallavanema või linnapea ettepanekul. Tallinna põhi,ääruse nimetab mitu linnaosavanema ülesannet(nt juhib ja korraldab linnaosavalitsuse tööd, esindab Tallinna kohtus linnaosa pädevusse antud küsimustes või volitab selleks teisi isikuid, käsutab linnaosa valitsuse
institutsioonides avaliku võimu teostamisel Riigisisene võimujaotus n Keskvalitsus: parlament (Eestis riigikogu), valitsuskabinet (Eestis valitsus), haldusasutused e administratsioon (Eestis ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, maavalitsused, avalik- õiguslikud asutused) n Kohalik omavalitsus (Eestis linnad ja vallad, mida juhivad volikogud ja linnapead/vallavanemad. Võimalikud ka osavallad ja linnaosad) Kohalik omavalitsus Kohalik omavalitsus tähendab elanike õigust, võimet ja kohustust iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi. Kohaliku omavalitsuse õiguse teostamiseks moodustatakse omavalitsusorganid. Eestis linna/valla volikogu ja valitsus abiorganitega. KOV võib olla ühe- või mitmetasandiline. KOV mudelid ® Suurbritannia ja Saksamaa detsentraliseeritus, omavalitsuse suur otsustusõigus
teostatakse kohtu kontrolli all (st et hiljem või otsuse edasikaebamiseks kohtusse pöörduda). Eestis on 15 maakonda ning 226 kohaliku omavalitsuse üksust: 33 linna ja 193 valda. Eesti haldusterritoriaalses korralduses esineb Pärnumaal üks omavalitsusüksus, mis kannab alevi nime, kuid on staatuselt vald - Vändra. KOV ülesehitus: Volikogu (7-63 liiget), Valitsus, Administratsioon, Linnaosad ja osavallad KOV põhimõtted: kohaliku elu korraldamine, igaühe õiguste ja vabaduste tagamine, avaliku teenuse osutamine soodsamatel tingumustel jms. Lubatud teenuste osutamiseks asutada asutusi, osaleda äriühingutes ja olla SA/MTÜ liikmeks. 3 KOV ülesanded: haridus (alg-, põhi- ja keskkool), kultuur ja sport, tervishoid, sotsiaalhoolekanne,
Riik teostab nende üle järelevalvet. Eesti Televisioon, Rahvusraamatukogu, Eesti Raadio. 5. Avalik-õiguslik sihtasutus Avalik-õiguslik juriidiline isik kui fond, mille asutaja on eraldanud vara teatud avaliku huviga seonduva eesmärgi saavutamiseks. Keskkonnafond, Kultuurkapital. 6. Osalise õigusvõimega haldusüksused Institutsioonid, mis ei ole avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kuid mis on volitatud täitma teatud avalik-õiguslikke ülesandeid. Osavallad, linnaosad, ülikooli teaduskonnad. 28 7. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad Funktsioone, mis riik on andunud seaduse või halduslepinguga andnud eraisikutele, täidavad isikud iseseisvalt ja ainuvastutavalt. Vastavate ülesannete piires on nad avaliku halduse kandjad. Notar ei ole riigiametnik, vaid eraõiguslik isik
ei täida. Riik teostab nende üle järelevalvet. Eesti Televisioon, Rahvusraamatukogu, Eesti Raadio. 5. Avalik-õiguslik sihtasutus Avalik-õiguslik juriidiline isik kui fond, mille asutaja on eraldanud vara teatud avaliku huviga seonduva eesmärgi saavutamiseks. Keskkonnafond, Kultuurkapital. 6. Osalise õigusvõimega haldusüksused Institutsioonid, mis ei ole avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kuid mis on volitatud täitma teatud avalik-õiguslikke ülesandeid. Osavallad, linnaosad, ülikooli teaduskonnad. 7. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad Funktsioone, mis riik on andunud seaduse või halduslepinguga andnud eraisikutele, täidavad isikud iseseisvalt ja ainuvastutavalt. Vastavate ülesannete piires on nad avaliku halduse kandjad. Notar ei ole riigiametnik, vaid eraõiguslik isik. Ta täidab talle seadusega antud ülesandeid omal vastutusel. Riik teostab nende üle järelvalvet. Riigilt nad palka ei saa. §2 Otsene ja kaudne riigihaldus
Näiteks: Rahvusringhääling, Rahvusraamatukogu. 4. Avalik-õiguslik sihtasutus (e. fond) Avalik-õiguslik juriidiline isik kui fond, mille asutaja on eraldanud vara teatud avaliku huviga seonduva eesmärgi saavutamiseks. Näiteks: Keskkonnafond, Kultuurkapital. 5. Osalise õigusvõimega haldusüksused Institutsioonid, mis ei ole avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kuid mis on volitatud täitma teatud avalik-õiguslikke ülesandeid. Osavallad, linnaosad, ülikooli teaduskonnad. 6. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad Funktsioone, mis riik on andunud seaduse või halduslepinguga andnud eraisikutele, täidavad isikud iseseisvalt ja ainuvastutavalt. (Vt. alapunkt ,,Avalik-õiguslike ülesannete eraõiguslikele isikutele üleandmine"). 2. §2 Otsene ja kaudne riigihaldus otsene riigihalduse riik täidab haldusülesandeid ise
ei täida. Riik teostab nende üle järelevalvet. Eesti Televisioon, Rahvusraamatukogu, Eesti Raadio. 5. Avalik-õiguslik sihtasutus Avalik-õiguslik juriidiline isik kui fond, mille asutaja on eraldanud vara teatud avaliku huviga seonduva eesmärgi saavutamiseks. Keskkonnafond, Kultuurkapital. 6. Osalise õigusvõimega haldusüksused Institutsioonid, mis ei ole avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kuid mis on volitatud täitma teatud avalik-õiguslikke ülesandeid. Osavallad, linnaosad, ülikooli teaduskonnad. 7. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad Funktsioone, mis riik on andunud seaduse või halduslepinguga andnud eraisikutele, täidavad isikud iseseisvalt ja ainuvastutavalt. Vastavate ülesannete piires on nad avaliku halduse kandjad. Notar ei ole riigiametnik, vaid eraõiguslik isik. Ta täidab talle seadusega antud ülesandeid omal vastutusel. Riik teostab nende üle järelvalvet. Riigilt nad palka ei saa. §2 Otsene ja kaudne riigihaldus
annaabi.ee 
