1. Halogeeniühendid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud ühe või mitme halogeeni (Br, Cl, F, I) aatomiga. Nukleofiil vaba elektronpaariga osake või kannab negatiivset laengut või osalaengut. Ta on elektronide poolest rikas. Ta otsib kohta kuhu elektrone panna (otsib vaba orbitaali ehk elektrofiili). Elektrofiil tühja orbitaali, positiivse laenguga või osalaenguga osake. Ta on elektronide vaene. Ta võtab igal võimalusel endale elektrone. Nukleof.tsenter on aatom osakeses, millel on negat või osaliselt negat laeng, vaba electron paar. Elektof. tsenter on aatom osakeses, millel on tühi või osaliselt tühi orbital
1. Halogeeniühendid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud ühe või mitme halogeeni (Br, Cl, F, I) aatomiga. Nukleofiil vaba elektronpaariga osake või kannab negatiivset laengut või osalaengut. Ta on elektronide poolest rikas. Ta otsib kohta kuhu elektrone panna (otsib vaba orbitaali ehk elektrofiili). Elektrofiil tühja orbitaali, positiivse laenguga või osalaenguga osake. Ta on elektronide vaene. Ta võtab igal võimalusel endale elektrone. Nukleof.tsenter on aatom osakeses, millel on negat või osaliselt negat laeng, vaba electron paar. Elektof. tsenter on aatom osakeses, millel on tühi või osaliselt tühi orbital
mittemet. Halogeenühe agregaatolekud on üldiselt vedelad ja tahked. Hüdrofoobsus-puudub vastasmõj veega,ei moodus vesiniksidemeid. Hüdrofiilsus-veelembus Füsik om-toatemp üldiselt tahked v vedelad, ei moodust vesiniksidemeid e hüdrofoob, tihedus vee omast suurem. Füsoloogil-kõik v.a polümeerid on mürgised-kesknärvisüst,maksa kahjust, narkootilised,ladest organismi,looteea mürgitus muudab vaimne aren(alakaalus imik) Kem om-elektronegat,süsinik ning vesinik seega omavad negat osalaengut. Elektrofiil-fiil=armastama,osake,millel on pos laen v osalaeng soovib liit elektroni(katioon) osakesel on tühi orbitaal. Nukleofiil-osake,millel on negat laeng v osalaeng,soovib liit prootonit(anioon) osakesel on vaba elektronpaar Elektrofiilne tsenter-aatom molekulis,millel pos laeng v osalaeng Nukleofiilne tsen-aatom molekulis,negat laeng v osalaeng. Ründav osake-millel on LAENG(molek ioonide side) metII/I A+mittemet tugev, katkeb keemiline side
Näited: CH3-CH2-CHBr-CH2-CHCl2 1,1-dikloro-3-bromopentaan CH3-CH-CH2-Cl 1-kloro-2metüülpropaan CH3 Sellist nomeklatuuri nim. asendus nomeklatuuriks. Lihtsamate hol.ühendite puhul võib kasutada ka funksionaal nomeklatuuri. Nt: CH3-CH2-Br bromoetaan või 2-dietüülbromiid. Elektrofiilid- C ja halogeenide vahel on polaarne kovalentne side. C-l on positiivne osalaeng ja holgeenil negatiivne (osalaengut tähistatakse deltaga). Inooniline dissotsastsioon toimuvad lahustes. CH3 CH2+ : Cl- CH3 : Cl CH3+Cl Elektrofiil on tühja orbitaaliga ja pos. laenguga osake. Nukleofiid on vaba el. paariga osake, millel on neg. osalaeng. Radikaalne dissotsatsioon (tavaliselt gaasidel) H H H :C: H H :C + H H H Radikaal on suure energiaga osake, mis püüab leida teise osakese, millel on üksik elektron. CH3CH2 + H CH3CH3 JÄTA MEELDE
Ebaühtlane jaotus tähendab seda, et elektronegatiivsem partner (Cl, F, I, Br) haarab endale terve elektronpaari ja saab negatiivse laengu (ta on nukleofiil). Teisele partnerile jääb aga tühi orbitaal ja positiivne laeng (ta on elektrofiil). · Elektrofiil tühja orbitaali, positiivse laenguga või osalaenguga osake. Ta on elektronide vaene. Ta võtab igal võimalusel endale elektrone. · Nukleofiil vaba elektronpaariga osake või kannab negatiivset laengut või osalaengut. Ta on elektronide poolest rikas. Ta otsib kohta kuhu elektrone panna (otsib vaba orbitaali ehk elektrofiili). · Elektrofiilne tsenter aatom, millel on elektrofiili tunnused. · Nukleofiilne tsenter aatom, millel on nukleofiili tunnused. · Nukleofiil ühineb elektrofiiliga. Mitte kunagi ei ühine elektrofiil elektrofiiliga ja nukleofiil nukleofiiliga. · Reaktsioon saab endale nime ründava osakese (,,partneri") järgi. Näiteks
hüdroksüülrühmaga alkohole mitmealuselisteks alkoholideks (N: glütserool). Nimetustes tähistab alkohole lõppliide ool, mis liidetakse põhiahela süsiniku nimetusele. Ühealuseliste küllastunud alkoholide üldvalem on CnH2n+1OH Alkoholide struktuur Alkoholi molekulis on hapniku aatomi sidemed süsiniku ja vesiniku aatomiga polaarsed ning elektronpilv on nihutatud hapniku aatomi suunas. Süsiniku ja vesiniku aatom omavad seetõttu positiivset osalaengut ning hapniku aatom negatiivset osalaengut. Sel põhjusel alkoholides on hapniku aatomil nukleofiilne tsenter ja hapniku aatomiga seotud süsiniku ja vesiniku aatomitel elektrofiilsed tsentrid. Alkoholi molekulis hapniku aatomi side süsiniku aatomiga on palju tugevam ja püsivam kui hapniku side vesiniku aatomiga. Sel põhjusel alkoholide vesilahuses hüdroksiidioone ei esine ning alkoholid käituvad pigem kui happed, eraldades vesinikioone (hüdrooniumioone). Niisiis alkoholid
hüdroksüülrühmaga alkohole mitmealuselisteks alkoholideks (N: glütserool). Nimetustes tähistab alkohole lõppliide ool, mis liidetakse põhiahela süsiniku nimetusele. Ühealuseliste küllastunud alkoholide üldvalem on CnH2n+1OH Alkoholide struktuur Alkoholi molekulis on hapniku aatomi sidemed süsiniku ja vesiniku aatomiga polaarsed ning elektronpilv on nihutatud hapniku aatomi suunas. Süsiniku ja vesiniku aatom omavad seetõttu positiivset osalaengut ning hapniku aatom negatiivset osalaengut. Sel põhjusel alkoholides on hapniku aatomil nukleofiilne tsenter ja hapniku aatomiga seotud süsiniku ja vesiniku aatomitel elektrofiilsed tsentrid. Alkoholi molekulis hapniku aatomi side süsiniku aatomiga on palju tugevam ja püsivam kui hapniku side vesiniku aatomiga. Sel põhjusel alkoholide vesilahuses hüdroksiidioone ei esine ning alkoholid käituvad pigem kui happed, eraldades vesinikioone (hüdrooniumioone). Niisiis alkoholid
parempoolses positiivse osalaenguga vesiniku aatom. c) Väär, sest parempoolses molekulis on küll negatiivse osalaenguga hapniku aatom, et vasakpoolse molekuli vesiniku aatomil puudub positiivne osalaeng. d) Õige, sest vasakpoolse molekuli lämmastkul on negatiivne osalaeng (on ju sidemes elektropositiivsema H-ga) ning parempoolses positiivse osalaenguga H aatom. e) Väär, sest side C-H ei anna vesinikule piisavalt positiivset osalaengut, et moodustuks vesinikside. f) Õige! Sideme tüüp Metalliline Iooniline Kovalentne side KRISTALLIVÕRE METALLIVÕRE IOONVÕRE AATOMVÕRE MOLEKULVÕRE TÜÜP Võre ülesehitus Võre sõlmpunktides asuvad Kristallivõre Kristallivõre Kristallivõre sõlmpunktides molekulid,
haarab endale terve elektronpaari ja saab negatiivse laengu (ta on nukleofiil). Teisele partnerile jääb aga tühi orbitaal ja positiivne laeng (ta on elektrofiil). · Elektrofiil tühja orbitaali, positiivse laenguga või osalaenguga osake. Ta on elektronide vaene. Ta võtab igal võimalusel endale elektrone. · Nukleofiil vaba elektronpaariga osake või kannab negatiivset laengut või osalaengut. Ta on elektronide poolest rikas. Ta otsib kohta kuhu elektrone panna (otsib vaba orbitaali ehk elektrofiili). · Elektrofiilne tsenter aatom, millel on elektrofiili tunnused. · Nukleofiilne tsenter aatom, millel on nukleofiili tunnused. · Nukleofiil ühineb elektrofiiliga. Mitte kunagi ei ühine elektrofiil elektrofiiliga ja nukleofiil nukleofiiliga. · Reaktsioon saab endale nime ründava osakese (,,partneri") järgi. Näiteks
haarab endale terve elektronpaari ja saab negatiivse laengu (ta on nukleofiil). Teisele partnerile jääb aga tühi orbitaal ja positiivne laeng (ta on elektrofiil). · Elektrofiil tühja orbitaali, positiivse laenguga või osalaenguga osake. Ta on elektronide vaene. Ta võtab igal võimalusel endale elektrone. · Nukleofiil vaba elektronpaariga osake või kannab negatiivset laengut või osalaengut. Ta on elektronide poolest rikas. Ta otsib kohta kuhu elektrone panna (otsib vaba orbitaali ehk elektrofiili). · Elektrofiilne tsenter aatom, millel on elektrofiili tunnused. · Nukleofiilne tsenter aatom, millel on nukleofiili tunnused. · Nukleofiil ühineb elektrofiiliga. Mitte kunagi ei ühine elektrofiil elektrofiiliga ja nukleofiil nukleofiiliga. · Reaktsioon saab endale nime ründava osakese (,,partneri") järgi. Näiteks
haarab endale terve elektronpaari ja saab negatiivse laengu (ta on nukleofiil). Teisele partnerile jääb aga tühi orbitaal ja positiivne laeng (ta on elektrofiil). · Elektrofiil tühja orbitaali, positiivse laenguga või osalaenguga osake. Ta on elektronide vaene. Ta võtab igal võimalusel endale elektrone. · Nukleofiil vaba elektronpaariga osake või kannab negatiivset laengut või osalaengut. Ta on elektronide poolest rikas. Ta otsib kohta kuhu elektrone panna (otsib vaba orbitaali ehk elektrofiili). · Elektrofiilne tsenter aatom, millel on elektrofiili tunnused. · Nukleofiilne tsenter aatom, millel on nukleofiili tunnused. · Nukleofiil ühineb elektrofiiliga. Mitte kunagi ei ühine elektrofiil elektrofiiliga ja nukleofiil nukleofiiliga. · Reaktsioon saab endale nime ründava osakese (,,partneri") järgi. Näiteks
kontsentratsiooniga lahust. Osmootne rõhk osmoosist tingitud rõhk kõrgema kontsentratsooniga lahuse poolel. Vesi ioniseerub, kuna suurem ja tugevalt elektronegatiivne hapniku aatom tõmbab ära elektroni ühelt vesiniku aatomilt, mille tulemusena prooton dissotsieerub. POAARSUS. ELEKTRONEGATIIVSUS. Polaarsus on laengute ebavõrdsest jaotumisest tingitud olek Polaarne kovalentne side - sideme elektronpaar on ebavõrdselt jaotunud, üks aatom kannab positiivset (d+), teine negatiivset osalaengut (d-), st esineb sideme dipool. Millest polaarsus tuleneb? Polaarsus tuleneb seostunud aatomite erinevast elektronegatiivsusest. Elektronegatiivsus (elektronafiinsus) on aatomi võime tõmmata sideme elektrone enda poole; suhteline suurus. Elektronegatiivsus sõltub · tuuma efektiivsest laengust · orbitaalide hübridisatsioonist · asendajate mõjust Millal polaarne molekul omab püsivat elektrilist dipooli, s.o. + ja - osalaenguga tsentreid?
tiheduseks. Elektronpilve all mõistetakse elektronide negatiivse vesinik, mis tugeva polarisatsiooni tõttu kannab suhteliselt suurt ja soojendamised tugevnevad vedelike omadused. laengu jaotustiheduse ruumilist kuju aatomis ja seda nimetakse positiivset osalaengut ja omab seetõttu osaliselt vaba s orbitaali. 4.5 Kristallilised ained. orbitaaliks. Et elektron liigub ruumis, määravad tema ruumilise Selline orbitaal võib seetõttu osaliselt siduda mõne teise aatomi Tahkes agregaatolekus on osakeste vaheline toime nii tugev, et kuju elektron kattes kvantarvud: peakvantarv (n), orbitaalkvantarv vaba elektronpaari, mille tõttu tekib nõrk keemiline side osakeste liikumisel puuduvad vabadus astmed
-s vahelduvad iooni (katioonid ja anioonid), mis on elektroni ja neutronite arv on massiarv-tuumalaeng = 12. tega seotud vesinik, mis tug-a polarisatsiooni tõttu kann suht suurt omavah seot elektrostaat-te jõududega. Iga ioon püüab end ümbr Elemendi põhiisel-ks on Z, mis määr. elem-i om-d. Kui ühe ja pos-t osalaengut ja omab seetõttu osaliselt vaba s-orbit-i. Selline maksim-lt võimaliku arvu vastasnimeliste ioonidega. Neil on suur sama prt-te arvu juures on tuumas erinev arv ntrne on elem-l mitu orb. võib seetõttu osaliselt siduda mõne teise atmi vaba ekt-paari, kõvadus ja kõrge sul.temp. massiarvu. Elem-i eri massiarvuga atm-id nim isotoopideks. (1/1 mille tõttu tek nõrk keem side (H-side). H-sidemel on suur tähtsus H, 2/1 H deuteerium, 3/1 H triitium
vahapealne. Vesiniksidemel on elektrostaatiline tõmbumine vesinikku sisaldava polaarse molekuli ja teise molekuli vaba elektronpaari vahel. Polaarsed sidemed tähendavad seda, et igal vesiniku aatomil on väike positiivne osalaeng, mis selle tõttu tõmbub aatomi vaba elektronpaari poole. Vesiniksidet moodustab tugevalt elektronegatiivsete elementide (F, O, N, S jt) aatomitega seotud vesinik, mis tugeva polarisatsiooni tõttu kannab suhteliselt suurt positiivset osalaengut ja omab selle tõttu osaliselt vaba s orbitaali. Selline orbitaal võib seetõttu osaliselt siduda mõne teise aatomi vaba elektonpaari, mille tõttu tekib nõrk keemiline side vesinikside. Vesiniksidemel on suur tähtsus aine lahustumisel, molekulide assotsatsioonil ja kristallumisel. 3.7 Doonor aktseptorside keemilise sideme energia on aatomitest molekuli tekkimisel eraldunud energia ja mõõdetakse kilodzaul mooli kohta. Keemilise sideme pikkuseks nim
tõenäosus suurem (vaheoleku seostumine ensüümile on soodsaim). Ntx kui keemilise reaktsiooniga kaasneb vastasmärgiliste laengute lahknemine (seda eriti ei toimu). Vahepeal on olek, kus laengud pole lahus, on lähestikku, aga liiguvad lahku. Selline olek on stabiliseeritud siis, kui seotud katalüsaator - COO - laeng stabiliseerib pos osalaeng, NH3+ laeng aga stabiliseerib negatiivset osalaengut. Vastasmärgiliste laengute esinemine õiges kohas stabiliseerivad antud vaheühendit. Aktivatsioonienergia esineb eksponendi astendajas ja seetõttu muutused aktivatsioonienergias kutsuvad esile väga suuri muutusi kiiruskonstandis, sest muudame ju astmenäitajat. erinev reaktsiooni tee katalüüsitav reaktsioon läheb läbi teistsuguse reaktsiooni tee kui katalüüsimata reaktsioon
Karboksüülrühmas oleva OH-rühma toimel on karbonüülse C-aatomi posi- tiivne osalaeng langenud (r.6). Katalüsaator tõstab kar- bonüülse C-aatomi positiivset osalaengut (elektrofiil- O H+ (1) sust) karbonüülse hapnikuaatomi protoneerimise ja karb- OH+ OH R C CH3 C CH3 C + katiooni moodustumisega.
annaabi.ee 
