suudame ka vaimne kui me ise liigutada väärtused nagu ilu, armastust, või loovus, mis tunduvad esile mõte või võimu väljaspool meie nähtav maailmas. idee või taval on "vaimne", kui see paljastab meie isiklik soov luua vildist suhted sügavaim tähendus või volitusi reguleerivad elu. " [9 Mitmesuguseid traditsioonide, vaimsuse peetakse tee suunas üks või mitu järgmistest riigi suurenenud teadlikkuse, täiuslikkus enda olles, tarkust või osaduses Jumalaga või loomine . Platon 's allegooria Cave , mis ilmub raamat VII Vabariik , on kirjeldatud sellise sõidu, nagu ka kirjutistes Teresa Avila . Vedas ja Upanisaadidest kirjeldada ka selliseid tee transformatsiooni. Sellistes valdkondades teele kaasa võib sisaldada meditatsioon , palve ja mõtisklemist pühad tekstid ; eetiline areng; [8] : 33 ja mingi vaimne edastamine, mõnikord kirikuõpetaja. Vaimsus seab eesmärgiks nii sisemise kasvu ja välistöötlemise ilmingud selle kasvu
vaimuliku poolt laulatustalitusel Jumala ja kiriku meelevallaga. Abielu eesmärgiks on vastastikuse armastuse jagamine ning elu jätkamine laste sünnitamise kaudu. Kristlik abielu on reeglina lahutamatu. Abielu läbi vaimulike pilgu Abielu on Jumala kingitus abiellujatele, seepärast on abielu alati ka usu ja usalduse küsimus. Usaldada tuleb teineteist, sest abielu on mõistuse, tunnete ja tahte terviklik ümberkujundamine osaduses teisega. Usaldada tuleb Jumalat, sest abielu on Jumala tahte teostamine peresuhetes. Jumala plaani järgi rajatud abielu algab laulatusega. Mis on laulatus? · Laulatus on kiriklik talitus, kus mees ja naine sõlmivad teineteisega abielulepingu. · Laulatus on kristliku abielu algus. · Abielulepinguga annavad mees ja naine teineteisele üle ainuõiguse toetada ja teenida teineteist, sünnitada ja kasvatada järglasi ning teha
Lk 422 · Kuid elu on juba kord nii seatud, et ööpimeduse hajudes tõuseb päike. Lk 427 · Tundeid hinnatakse rohkem kui mõistust, sellepärast on neil kunstiski tähtsam osa kui intellektil. Lk 463 · Iseloomuses on midagi, mis ebameeldivat paneb unustama. Lk 464 · Ilu peitub kõikjalolevas kaduva ja armsa ühenduses, naeratavas kurbuses, mida tunnetame looduses ja üldse kõige, müstilises osaduses. Lk 464 · Me laseme end valada vormi, mille kujundab me endi kultuurivaegus. Lk 477 · Maailma päästavad inimsed, kes hakkavad mõtlema. Kuid ainult kibe kitsikus sunnib inimest mõtlema. Lk 478 · Ole sa rumal või tark, elus tuleb ikka võidelda. Lk 503
anglikanismis on jäänud tänaseni mõjukaks. Inglise kirik Inglise Kirik (Church of England) on kaasajal vaid üks kirik anglikaani kirikute arvukas peres. Briti koloniaalimpeeriumi laienedes levis ka anglikaani kirik mitmele mandrile ja erinevatesse maailmajagudesse. Tänapäeval on anglikaane Ameerikas, Austraalias, Aafrikas ja mujal. Üldtunnustatud definitsiooni kohaselt on anglikaani kirik (sõltumata asukohamaast) see kirik, mille piiskopid on osaduses Canterbury peapiiskopiga, nii nagu katoliku piiskopid on osaduses Rooma piiskopi ehk paavstiga. Siiski on eri maade anglikaani kirikud iseseisvad ega allu otseselt Canterburyle. Anglikaani kirik Anglikaani kiriku kohta on kirjutatud, et kui sinna astub pime, arvab ta, et viibib protestantlikus kirikus, kui aga kurt, usub ta, et on sattunud katoliku kirikusse. See ütlus viitab tõsiasjale, et kuigi anglikaani kirikus viidi läbi
tunnusteks oli seotus religiooniga, retrospektiivsus, õpetlikkus ja kasvatuslikk us (Trumm, s.a). 2.1 Ireneus (u 125-202) Keskaja kirikuisa Ireneus ei uskunud hinge surematusesse. Tema käsitles piibellikk u arusaama „liha ülestõusmisest“, millele järgnes viimne kohus ja õndsate ning hukkaminejate lahutamine. Inimkond langes Aadama läbi pattu ja surma ning Jumala poja Jeesuse Kristuse kannatamise, ristisurma ja ülestõusmise läbi on inimkond taas saanud võimaluse elada osaduses Jumalaga. Ja seega on meie inimlikku, ihulikku ja surelikku ihusse asetatud surematuse seeme. Meie ihu on jumalik ja seega ei ole surmal selle üle lõplikku sõna (Salumaa, 1993, lk 32). 2.2 Augustinus Aurelius (354-430) Augustinuse predestinatsiooniõpetuse kohaselt pole inimestel tahteavaldus t, Jumal määrab kellele armu annab. Jumal on teatud osa inimsoost juba ette valinud ja määranud õndsakssaamisele ja neile on ka väljaspool kristlikku kirikut tagatud pääs naudingule.
Püha armulaud pole üksnes kristlaste omavahelise heatahtlikkuse märk, vaid on pigem meie lunastuse sakrament Kristuse surma kaudu. Neile, kes seda õiglaselt, väärikalt ja uskudes vastu võtavad, on leib osadus Kristuse ihuga ja õnnistatud karikas osadus Kristuse verega. (Anglikaani kiriku 28. usuartikkel) Ühine on mõlemale kirikule seega: armulaud on lunastuse sakrament, armulaual meenutatakse Kristuse surma ning ollakse Temaga osaduses. Missa kui ohver Katoliiklased usuvad, et missa on ohverdus, mille Kristus seadis Viimsel Õhtusöömaajal. Missa kujutab Kristuse ohverdust ristil ja on selle kaudu toiming, mis teeb kristlased pühaks ja Jumalale meelepäraseks. See toimub kolmel viisil: - armulauaohver kiidab ja tänab Jumal Isa kõigi tema loendamatute loomisandide eest ning üleva lunastuskingituse eest. Ennastohverdavas armastuses on Jeesus
eriti tema kirja ,,De civitate Dei", ,,Jumalariigist". Jumalariigile on vastandatud maailmariik. Need kaks riiki on Augustinuse järgi sünnitanud kaks erinevat armastust: maailmariik kuni enesepõlguseni küündiva jumalaarmastuse.. Üks otsib kuulsust inimeste juures, teise jaoks on tema suurim kuulsus Jumalas, inimese süüme tunnistajas. Jumalariigis ei ole teist inimtarkust peale vagaduse, mis annab õigel viisil au tõelisele Jumalale ja loodab vastutasuna osaduses mitte ainult pühade meeste, vaid ka inglitega, et ,,Jumal on kõik kõiges"." Augustinuse jumalariigi-idee ajendiks oli Rooma langemine ja vallutamine 410. aasta 24. augustil gootide poolt Alarichi juhtimisel. 9 Meenutagem, et Karli nimetati tema õukonnaakadeemias Taavetiks. Siin tuleb ilmsiks Karli ja ta õukonnaringi arusaam iseendast, aga ka kohustused, mille nad endale võtsid, ja eeskujud, kellega tahtsid, et neid võrreldaks.
(usk ainsasse jumalasse), mis tugineb Vanale Testamendile, eriti Viiele Moosese raamatule ning Talmudile. Tekkis 2000 eKr. Judaismist on välja kasvanud islam ja kristlus. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Juudid usuvad, et nende ja Jumala vahel on eriline suhe- leping. See on seadus, mis on kirjas pühas raamatus Tooras, mis anti Moosesele Siinai mäel- see on juhtnööriks, kuidas elada lepingust kinni pidades, see ei ole juutidele kohustus vaid võimalus tunda ennast osaduses Jumalaga. Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on Tanah judaismi pühakiri, koosneb 39st raamatust, mis jaotatakse kolme rühma: Toora (seadus, õpetus), Nemiib (prohvetid), Ketubim (kirjad). Aineks on iisraellaste (keda nimetatakse ka juutideks) ja nende ning Jumala vahelise suhte ajalugu. Seadusekoodeksid Talmud (kommentaaride kogu Vanale Testamendile, 5 saj pKr), Misna (2 saj), Haskala (hbr valgustus 19 saj tavadekogu).
Humanism liikus seega hoopis teistel radadel kui senine teoloogia. See rõhutas kristluse vaimset ja religioosset universaalsust ja pidas pühaks utoopiat inimeste kiriklikust ja universaalsest ühtsusest, kus igasugused religioossed erinevused on kõrvaldatud. Esindajateks olid Brixteni piiskop Nicolaus Cusanus, Erasmus Rotterdamist, Thomas More, Humanismile lisaks kritiseeris kirikut ka müstika, kuid tegi seda oma sisemaailma kaudu, kus inimese ja Jumala vahelises osaduses ei vajatud ju otseselt kirikut, preestreid ja kultust. Müstika on kogetu, kus mitmeseletuslikkus, elu vastuolulisus kaovad terviklikkuse ja ainult üks-olemise ees. ,,Üks" on müstiline tunnetus. Müstitsismi plahvatus 13.sajandi teisel poolel oli seotud paavstikiriku vaimse kriisiga. Tähtis roll oli müstitsismis naiste, nii nunnade kui ka nn ilmiknaiste tähtis roll. See naiskatoliiklus väitis ja elas tões, et Jumalaga ühinemine on võimalik. Selline kogemus ähvardas
jumalikkusega ning seetõttu kogu Kristus tõeliselt, tegelikult ja substantsiaalselt". Preestritel on vägi muuta vein ja leib Kristuseks 1375 Kristus saab selles sakramendis kohal olevaks leiva ja veini muutmisega Kristuse ihuks ja vereks...Preester, Kristuse rollis, kuulutab neid sõnu, kuid nende vägi ja arm on Jumala oma. See on minu ihu, ta ütleb. See sõna muudab ohverdatavad asjad...Õnnistuse vägi valitseb selle loomuse üle, kuna õnnistav loomus ise on muutunud. Missat juhitakse osaduses surnutega 1370 ....Olles osaduses ja mälestades Õnnistatud Neitsi Maarjat ja kõiki pühakuid, Kirik ohverdab armulauaohvri. Missa elemendid peavad olema kummardatud ja kantud rongkäigul 1418 Kuna meie Issanda kohalolek konsekreeritud elementides on kestev, peab ta olema austatud kirglikul teenistusel. 1378 Armulaua kummardamine. Missa liturgias me rõhutame oma usku Kristuse tõelise kohalolekuga leiva osakeste ja veini all, teiste viisid seas, nõtkutades põlvi või kummardades
kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad!". ,,Meie sarnaseks" sellepärast, et Jumal on üks kolmes isikus: Jumal Isa, Jumal Poeg ja Jumal Püha Vaim. Seetõttu kõnelebki Jumal Esimeses Moosese raamatus endast mitmuses. ,,Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi Ta tema, Ta lõi tema meheks ja naiseks!" Esimesed inimesed viibisid pidevas osaduses oma Loojaga. Nende olemus oli sarnane Jumala olemusega, sest nad olid patuta. Seda tähendabki inimese loomine Jumala näo järgi. Kuid mida see kolmainsus tegelikult tähendada võiks? Mis oleks selle varjatud mõte taust? Ilmselt peegeldab see väga hästi tulnukate tegevust inimkonnas. Püha Isa oleks tegelikult maaväline tsivilisatsioon, Püha Poeg aga inimkond ise ( me oleme nende lapsed ) ja Püha Vaim olekski siis ülitsivilisatsioon ( vaimude riik )
kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad!". ,,Meie sarnaseks" sellepärast, et Jumal on üks kolmes isikus: Jumal Isa, Jumal Poeg ja Jumal Püha Vaim. Seetõttu kõnelebki Jumal Esimeses Moosese raamatus endast mitmuses. ,,Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi Ta tema, Ta lõi tema meheks ja naiseks!" Esimesed inimesed viibisid pidevas osaduses oma Loojaga. Nende olemus oli sarnane Jumala olemusega, sest nad olid patuta. Seda tähendabki inimese loomine Jumala näo järgi. Kuid mida see kolmainsus tegelikult tähendada võiks? Mis oleks selle varjatud mõte taust? Ilmselt peegeldab see väga hästi tulnukate tegevust inimkonnas. Püha Isa oleks tegelikult maaväline tsivilisatsioon, Püha Poeg aga inimkond ise ( me oleme nende lapsed ) ja Püha Vaim olekski siis ülitsivilisatsioon ( vaimude riik )
kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad!“. „Meie sarnaseks“ sellepärast, et Jumal on üks kolmes isikus: Jumal Isa, Jumal Poeg ja Jumal Püha Vaim. Seetõttu kõnelebki Jumal Esimeses Moosese raamatus endast mitmuses. „Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi Ta tema, Ta lõi tema meheks ja naiseks!“ Esimesed inimesed viibisid pidevas osaduses oma Loojaga. Nende olemus oli sarnane Jumala olemusega, sest nad olid patuta. Seda tähendabki inimese loomine Jumala näo järgi. Kuid mida see kolmainsus tegelikult tähendada võiks? Mis oleks selle varjatud mõte – taust? Ilmselt peegeldab see väga hästi tulnukate tegevust inimkonnas. Püha Isa oleks tegelikult maaväline tsivilisatsioon, Püha Poeg aga inimkond ise ( me oleme nende lapsed ) ja Püha Vaim olekski siis ülitsivilisatsioon ( vaimude riik )
annaabi.ee 
