Ladina keele võiduaeg. Grammatika võtsid üle kreeka keelest. Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühajs asjaks. Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Marcus Terentius Varro (I saj e. m. a.), Donatus (IV saj m. a. j.) ,,Ars Grammatica", Priscianus (V/VI saj m. a. j.) ,,Institutiones de arte grammatica". Ladina keel püha jumalasõna edastamiseks. Võtsid juurde vokatiivi (Oo Jüri) ja hüüdsõna. Tegelesid hoolsalt ortograafiaga, stilistikaga, retoorikaga. 2. Keskaeg (skolastikud): keel, loogika ja universalism Idee humanitaarteadustest vastandatuna reaalteadustele. Tähelepanu keskpunktis keele ja loogika seos, fookus vormilt sisule. 3. Renessanss: keeled on erinevad 14.-16. saj hakati väärtustama rahvuskultuure ja -keeli. Taustal keskaja ladinakeelse ühiskultuuri lagunemine, usupuhastus, rahvuskeelte ametlik staatus, ühtlustatud ühiskeelte areng, koloniaalriikide uued valdused mitmel pool maailmas.
kaasaegse Suur-Britannia 30%-40%. Enne oma surma oli Forselius rajanud 41 talupoegade kooli. 1686. a. käis Forselius oma kahe ärksama õpilasega (Ignatsi Jaagu ja Pakri-Hansu Jüriga) Stockholmis, kus tõestati piiskop J. H. Gerthile ja Rootsi kuningas Karl XI, et ka eesti maarahvas on õppimisvõimeline, demonstreeriti õpilaste teadmisi, hangiti seadusandlik alus rajatavatele rahvakoolidele ja tõestati Forseliuse parandatud ortograafiaga õpperaamatuid. Noormeeste oskused äratasid kuningakojas laialdast tähelepanu. Karl XI andis oma käega kummalegi poisile ühe kuldtukati. Samuti saadi kuningakojast toetust koolimajade ehitamiseks ning õigustusi senistele taotlustele. FORSELIUS TÕLKETÜLIDES Peale Stockholmi reisi pidi Forselius sekkuma tülidesse, mis puhkesid "Uue Testamendi" tõlkimise ümber. J. Fischer oli kogu eestikeelse piibli väljaandmise enda kätte võtnud ja plaanis tõlkida just
Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühajs asjaks. Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Marcus Terentius Varro (I saj e. m. a.), Donatus (IV saj m. a. j.) ,,Ars Grammatica", Priscianus (V/VI saj m. a. j.) ,,Institutiones de arte 1 grammatica". Ladina keel püha jumalasõna edastamiseks. Võtsid juurde vokatiivi (Oo Jüri) ja hüüdsõna. Tegelesid hoolsalt ortograafiaga, stilistikaga, retoorikaga. Grammatikaid: · Dionysios Thrax ( u 2. saj eKr) - vanima säilinud kreeka grammatika autor. Kõik sõnaliigid v a adjektiiv. Lause definitsioon: lause on sõnade ühendus, mis väljendab terviklikku mõtet. · Rooma keeleuurijate tähtsaim panus: ladina keele grammatika kirjeldus. · Donatus (3. saj pKr) - kaks ladina keele grammatikat: Ars major ja Ars minor. Ars
kõige tähtsam on nimisõna. 5. Keeleteaduse alged Roomas, antiikaja keeleteaduslike probleemide üldiseloomustus. Midagi otseselt ei uuendanud. Ladina keele võiduaeg. Grammatika võtsid üle kreeka keelest. Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühaks asjaks. Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Varro, Donatus. Ladina keel püha jumalasõna edastamiseks. Võtsid juurde vokatiivi (Oo Jüri) ja hüüdsõna. Tegelesid hoolsalt ortograafiaga, stilistikaga, retoorikaga. Donatus (3. saj pKr) - kaks ladina keele grammatikat Varro (116 eKr – 27 eKr) Andis suure hulga etümoloogiaid, millest enamus olid naeruväärsed ja seetõttu said hiljem palju kriitikat. Esimesena sõnastas vastanduse indiviidi keelelise vabaduse ja keele kui konventsiooni vahel. 6. Keskaeg: ladina keele ja grammatikaõpetuse positsioon ühiskonnas, skolastikute käsitlus keelest (tähenduse ja referentsi vastandus, lause aktsepteeritavus ja selle
Nimelt netikeeles püütakse ära jätta maksimaalselt täishäälikuid: nojah > njh, hommikust > omk. Peale selle lühendatakse netikeeles palju mitmesõnalisi fraase, mida 19 korduvalt kasutatakse. Suures osas on need tegelikult ingliskeelsed väljendid nagu: by the way > btw, as soon as possible > ASAP. Viimast kasutatakse just asjaajamiskeeles väga tihti. (Hennoste, Pajusalu 2013: 82-83) Netikeele ortograafia kattub osaliselt suulise keele ortograafiaga, kuid sellel on ka erijooni. Näiteks selleks, et väljendada emotsioone, kasutatakse lisaks emotikonidele sõnades läbivaid suurtähti. Sellega näidatakse tihtipeale välja kas oma pahameelt või tõmmatakse tähelepanu mingile olulisele mõttele. Tähtsaid mõtteid tuuakse esile ka mitme järjestikuse hüüumärgiga. Kui aga millestki ei saada aru, siis kasutatakse mitut küsimärki ning mõnikord lisatakse nende vahele ka hüüumärke (!?!?!?!?). Erinev on ka
oli rohkem ühtlust kui tollases rahvakeeles. Samal ajal on usutav, et Stahl ja Rossihnius võisid kasutada kirikukäsiraamatute koostamisel käsikirjaliselt ringelnud materjale jutlused, piiblikatked, mida täiendasid ja varieerisid omalt poolt. Iseloomulikud jooned: Stahli-lähedane kirjaviis, saksapärased konstruktsioonid, genitiivi asemel sageli elatiiv. Stahli ortograafiaga sarnane, aga vähem järjekindel. Võõrapärane lausestus ei erine kvalitatiivselt Stahli omast. Sõnavaras tüüpilised ja haruldased lõunaeesti sõnad. Saksa laensõnad. Gutslaff - keelemees ja vaimuliku kirjanduse tõlkija. Gutslaff suhtles talupoegadega: oskas hästi eesti k. Ta suurim ettevõtmine oli piibli tõlkimine lõunaeesti keelde 1648 kevadeks oli tõlgitud 2 Moosese raamatut. 1656 sõja eest Tallinna põgenedes andis pooliku töö üle Jheringile
Ladina keele võiduaeg. Grammatika võtsid üle kreeka keelest. Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühajs asjaks. Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Marcus Terentius Varro (I saj e. m. a.), Donatus (IV saj m. a. j.) ,,Ars Grammatica", Priscianus (V/VI saj m. a. j.) ,,Institutiones de arte grammatica". Ladina keel püha jumalasõna edastamiseks. Võtsid juurde vokatiivi (Oo Jüri) ja hüüdsõna. Tegelesid hoolsalt ortograafiaga, stilistikaga, retoorikaga. Grammatikaid: · Dionysios Thrax ( u 2. saj eKr) - vanima säilinud kreeka grammatika autor. Kõik sõnaliigid v a adjektiiv. Lause definitsioon: lause on sõnade ühendus, mis väljendab terviklikku mõtet. · Rooma keeleuurijate tähtsaim panus: ladina keele grammatika kirjeldus. · Donatus (3. saj pKr) - kaks ladina keele grammatikat: Ars major ja Ars minor.
Ladina keele võiduaeg. Grammatika võtsid üle kreeka keelest. Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühajs asjaks. Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Marcus Terentius Varro (I saj e. m. a.), Donatus (IV saj m. a. j.) ,,Ars Grammatica", Priscianus (V/VI saj m. a. j.) ,,Institutiones de arte grammatica". Ladina keel püha jumalasõna edastamiseks. Võtsid juurde vokatiivi (Oo Jüri) ja hüüdsõna. Tegelesid hoolsalt ortograafiaga, stilistikaga, retoorikaga. Grammatikaid: Dionysios Thrax ( u 2. saj eKr) - vanima säilinud kreeka grammatika autor. Kõik sõnaliigid v a adjektiiv. Lause definitsioon: lause on sõnade ühendus, mis väljendab terviklikku mõtet. Rooma keeleuurijate tähtsaim panus: ladina keele grammatika kirjeldus. Donatus (3. saj pKr) - kaks ladina keele grammatikat: Ars major ja Ars minor. Ars minor oli mõeldud noortele õpilastele, kasutati Lääne-Euroopas isegi veel peale
Aluseks võib võtta ka leksikograafilised traditsioonid: pole vastavaid tunnuseid, aga kasutatakse leksikonides, nt Krakow. o reeglipärased nimed – originaalkujud ehk ladinakeelsed ümberkirjutused; Kirjaviis määrab häälduse ja kirjutamise suhte. Kui räägime vanast kirjaviisist, on see kirjaviis, mis annab edasi sama hääldust. Nime kirjutusviis on muutunud läbi aegade rohkem kui kirjaviis. Lisaks ortograafiale on püütud eristada kirjalike suhtumise vorme: o stenograafia (ortograafiaga võrreldav, mõeldud kiireks kirjapanekuks, kindlad lühendid jne), o krüptoraafia – salakiri; o pedograafia – eeskätt mõeldud keeleõppeks, kuna ortograafia ei anna edasi kõiki hääldusiseärasusi, nt eesti k märgime palatalisatsiooni, väldet. o tehnograafia – oskuskiri, erialade tundjatele mõeldud kirjaviis (nt foneetikud). o mahhinograafia – masinkiri, nt morse. Ümberkirjutus Maailmas kasutatakse erinevaid kirjasüsteeme
äratuntavalt mõne eestikeelse sõna vormi, näiteks Kask, Tamm, Lepikult, Mäeumbaed, Jõeäär. Niisamuti on võõrkeelsed need nimed, mis sisaldavad mingi võõrkeelse sõna vorme, näiteks Birk, Eichenwald, Ellerrode (saksakeelsed nimed), Berezovski, Poddubnõi (venekeelsed nimed), Järvenpää, Kettunen (soomekeelsed nimed). 2. Ortograafiliste tunnuste järgi on eestikeelsed nimed need, mille kirjutusviis ja hääldus on kooskõlas eestikeelsete sõnade ortograafiaga, näiteks Jürine, Martna, Lugus. Võõrkeelsete nimede tunnuseks on võõrtähtede esinemine, näiteks Cederberg, Ericsson; samuti kirjapildi ja häälduse lahknevus (eesti kirjaviisi mõttes): näiteks hääldatakse nime Uesson [uuesson] ja nime Adoberg [aadoberg]. 3. Derivatsiooniliste tunnuste järgi on eestikeelsed nimed need, mille lõpus eesti perekonnanimedele (ka kohanimedele vm-dele) tüüpiline järelliide, nt
pakkunud tolerantsema (ja empiirilise uurimismeetoditega paremini haakuva) seletuse: selle sõna spontaanne tekkimine ja levik näitab -eeri-liite kodunemist. 17.6 Laenamine Lõpuks jõuame laenamise juurde, millest tänapäeva ühendatud maa- ilmas oleks võinud lausa alustada, kui järjestada terminisaamisviisid nendega tehtud terminite hulga järgi. Laenamine on teise (all)keele sõna kasutuselevõtt oma (all)keeles, mida tsitaatsõna kasutamisest eristab mugandamine oma keele ortograafiaga. Hispaania keeles on macho, mida võib eesti tekstis kirjutadagi just sellisel kujul hispaania sõnana, aga võib ka laenata kujul matšo. Kuna laenamise juures tekitab metaterminoloogia üllatavalt palju segadust, teeme jupikese sõnastikku: • tsitaatsõna – teise keele sõna eestikeelses tekstis • laensõna – laenamise teel saadud sõna • võõrsõna – võõrsõnatunnuseid sisaldav sõna (tähed f, š, z, ž,
annaabi.ee 
