Antonio Vivaldi (1678-1741) Veneetsia Markuse kiriku viiuldaja poeg Antonio Vivaldi sai nii muusikalise kui ka vaimuliku hariduse. 25-aastaselt pühitseti ta vaimulikuks ning oma punaste juuste tõttu sai ta endale hüüdnime ,,punane preester". Samal ajal alustas ta tööd vaeslastekodus Ospedale della Pieta, kus ta esialgu pidas preestri ametit, hiljem lisandusid ka viiuliõpetaja, orkestrijuhi ja muusikadirektori kohustused. Siin pani Vivaldi kokku tütarlastekoori, mille ta kasvatas Euroopa üheks säravaimaks kollektiiviks. Arvatakse, et ta suri 63. aastasena bronhiaalastmasse. Peaaegu 200 aastat oli Vivaldi nimi ja looming tundmatu. Alles 20. sajandil hakati tema mahukat loomingupagasit taasavastama. Vivaldi loomingu tuumiku moodustavad soolokontserdid, neist pooled viiulile, lisaks teistele keelpillidele ja puhkpillidele. Ligi sada kontserti on säilinud 24 solistile orkestriga. Kokku kirjutas...
Antonio Vivaldi (1678-1741) Antonio Lucio Vivaldi oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Veneetsia Markuse kiriku viiuldaja pojana sai ta nii muusiku- kui ka vaimulikuhariduse ja juba noorelt ka vaimulikupühitsuse (punakate juuste tõttu oli ta hüüdnimeks il prete rosso punane preester). Tema preestriteenistus algas 1703. aastal Veneetsia vaeslastekodus Ospedale della pietá, ent kroonilise haiguse tõttu vabastati ta missapidamisest ja Vivaldi pühendus muusikale. Ospedale della pietá oli tütarlaste kloosterkool, mis oli rajatud orbude ja väljaspool abielu sündinud laste jaoks. Vivaldi oli seal vaheaegadega kuni elu lõpuni viiuliõpetajaks, orkestrijuhiks ja muusikadirektoriks ning rajas oma õpilastest Euroopa ühe säravaima orkestri. Vivaldi kuulsus ulatus üle Euroopa: kuigi tema reisidest pole palju teada, oli ta seotud paavsti, Pran...
väljendamiseks. Tuli luua kirjakeel, mis lähtuks ühiskonnas kasutusel olevast kõnekeelest. 9. 10. Mili Balakirev- matemaatik Aleksandr Borodin- meditsiinikeemik Modest Mussorgski- sõjaväeohvitser Nikolai Rimski-Korsakov- Mereväeohvitser Cesar Cui- sõjaväeinsener 11. Artur Kapp Artur Lemba Cyrillius Kreek Ruudolf Tobias Miina Härma 12. realismitaotlus Pöörata tähelepanu olid ooperile, programmilisele orkestrimuusikale ja soololaulule Arendada vene rahvuslikku muusikat Esitamise sisu väljatoomine, tähtis ei olnud esitamise võimalused Anda vene rahvuslikku muusikasse hindamatu ja teedrajav panus
pianist. Ta oli ka oluline ja mõjukas helilooja, tähelepanuväärne klaveriõpetaja, dirigent. Aitas oluliselt kaasa kaasaegse muusika arengule ning oli suureks eeskujuks tulevastele heliloojatele. Liszt jättis endast maha hulga mitmekesiseid ja uuenduslikke töid, mis mõjutasid märkimisväärselt 20. sajandi muusikat. Tema silmapaistvaim leiutis/idee oli uus zanr- sümfooniline poeem. Sümfooniline poeem on tükk orkestrimuusikale, milles sisaldub luuletuse, loo või romaani, maali, maastiku või muu mitte-muusikalise teose põhi/allikas. Liszt sündis Ungaris, Doborjani külas, Soproni linna lähedal. Tema muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt. 9-aastaselt esines ta pianistina Ungari linnades. Teda saatis suur edu. Liszti esimeseks õpetajaks oli tema isa, kes mängis Eszterhazy orkestris, mida dirigeeris Joseph Haydn. Aastal 1822 alustas Liszt õpinguid Viinis Ludwig van Beethoveni
3 osaline (k-aegl-k). Kuulsaim looja/kujundaja: A. Vivaldi - veneetslane - viiuliõpetaja → orkestrijuht → muusika-direktor → oma õpilastest imeline orkester - 450 soolokontserdit - „Aastaajad“ (4 osa, mis omakorda jaotuvad 3’ks alaosaks) - kirjutas ka oopereid, kantaate, oratooriumeid ning kirikumuusikat, c.g’sid - eeskujuks paljudele 18. saj. I poole heliloojatele ja vanaklassikalisele orkestrimuusikale. - poognatehnika arendaja (!) - Veneetsia koolkond - kirjutas teosed kõikides barokkajastu žanrites (!) Süit Süit – tsükliline instrumentaalmuusika žanr, kus on läbiv ühtne teema/mõte. Osad on erinevate karakteritega. - Ühtne teema – tants - Sai alguse renessanssiajastust - Võib kirjutada erinevatele pillidele & pillikoosseisudele (lauto, klavessiin, klavikord jne – kõikidele pillidele, mida heaks arvati) J. J
Weimaris töötas ta 1708-1717 aastatel ning kirjutas sel perioodil palju oreliteoseid ja kantaate. Sel perioodil hakkas ta välja töötama Väikest Organumi Raamatut, mis koosnes traditsioonilistest Lutheri koraalidest. Duke Ernst August abiga tutvustati Johann Sebastian Bachile õukonda Anhalt-Cöthen, tulemusena pakuti talle Leopoldi teenistuses õuekapellmeistri kohta.Selles õukonnas puudus orel ja seetõttu Bach keskendus nüüd hoopis rohkem klavessiini- ja orkestrimuusikale. Anhalt-Cöthen õukonnas töötas ta aastatel 1717-1723. Aastal 1723 pakuti talle Leipzigis Toomkiriku kantori ja linna muusikadirektori ametikohta. Ta töötas Toomakooriga,solistide ja ansamblitega ning pidas õppetunde. Johann Sebastian Bach suri 28.juulil Leipzigis. Johann Sebastian Bach esimest korda abiellus 1706 aastal oma teise nõbu Maria Barbara Bachiga Mühlhausenis. Maria Barbaraga sai Johann Sebastian Bach 7 last, kellest ainult 4 elasid täiskasvanuikka
Viiulimeistrid olid nt. Vivaldi, Stradivari, Amatid, Guarnierid. 18)Levinumad instrumentaalkoosseisud olid: barokktrio, soolohääl, itaalia orkester. 19) Concerto grosso esitab koosseis, kus barokktriole on liidetud suurem koosseis, mis toetab väiksemat lõiguti. Soolokontsertil vastandatakse orkestrile üht või mitut soolopilli mis toetuvad orkestri bassile. Helilooja: A.Corelli. (Vivaldi-eeskujuks varaklassikalisele orkestrimuusikale) 20) A. Vivaldi rajas soolokontserdi, arendas välja programmilise orkestrimuusika. Tema helikeel oli isikupärane, muusika on energiline ja rõõmus, aeglastes osades laulva meloodiaga. 21) Allemande on rahulik saksa tants, Courante on kiire prantsuse tants, Sarabande on aeglane pidulik hispaania tants, Gigue on kiire soti hüppetants. Arenes välja 17. Saj. Pr.maal. 22)Barokiajastu klahvpillid: orel, klavessiin, klavikord, positiiv, portatiiv.
ja 14 sinfoniat; → “Aastaajad”, “Torm merel”, “Öö”, “Tito Manlio” (kirjutas viie päevaga). → Vivaldit on jäljendanud ka J.S.Bach. → Eeskujuks varaklassikalisele orkestrimuusikale. SÜIT suite (prk järgnevus, korrapärane rida) Süit oli eri karaktereis tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel . → Varabaroki tantsusüidid on tihti ühtlasi variatsioonitsüklid : samas viisist on tuletatud hulk eri karakteriga tantse.
Haritud kõrgkodanlus rajas kõigis tähtsamates muusikakeskustes ühinguid, ülal pidama orkestreid ja tellima heliloojatelt teoseid. Varaklassitsism oli umbes ajavahemikus 1760-1780, mil sajandi keskel sündinud uued vormid ja zanrid jõudsid uue küpse kunstilise väljenduseni. Näiteks sümfooniast, mis algselt oli lihtsakoeline meelelahutuslik orkestriteos, sai ulatusliku ja kaaluka sisuga kontsertteos. Neisse aastaisse jäään ka Haydni ja Mozarti varane looming. Varaklassikalisele orkestrimuusikale on iseloomulik hoogne ja pulseeriv rütmika ning lihtne harmoonia. Tavalised on mitme teema kasutamine ja järsud karakterikontrastid teemade vahel. Kahe põhihelistiku ja neile vastavate erinevas karakteris teemade vastandamine on klassikalise sonaadivormi alus. Sonaadivorm koosneb kolmest lõigust: ekspositsioon, töötlus ja repriis. Klassikalise stiili kõrgaeg jääb vahemikku 1780-1810. Sellesse aega jäävad Haydni ja Mozarti olulisimad teosed ning samuti mõlema surma-aastad. 1780
18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Intrumentaalmuusika Uues stiilis instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast. Varaklassikalisele orkestrimuusikale on iseloomulik hoogne ja pulseeriv rütmika ning lihtne harmoonia. Tähelepanu keskpunktis on selgelt liigendatud meloodia. Tavalise on mitme teema kasutamine ja järsud kontrastid teemade vahel- avalõik on reeglina jõuline ja sellele järgneb kontrastina lüüriline lõik. Kahe põhihelistiku ning neile vastavate erinevate erinevas karakteris teemade vastandamine on klassikalise sonaadivormi alus. See koosneb reeglina kolmest lõigust: Ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist
Need valmistasid ette klassikalise sonaadivormi, kogu klassikalis-romantilise ajastu tähtsaima vormipõhimõtte kujunemist. Giovanni Battista Sammartini (1700-1775) kirjutas esimesena varaklassikalisi sümfooniaid, 3-4 lühikesest osast koosnevaid orkestriteoseid, mille eeskujuks oli itaalia ooperimäng. Samalaadseid sümfooniaid kirjutas ka Johann Sebastian Bachi noorim poeg Johann Christian (1735-1782), kes oli ka edukas ooperilaulja. Varaklassikalisele orkestrimuusikale on iseloomulik hoogne ja pulseeriv rütmika ning lihtne harmoonia. Tavalised on mitme teema kasutamine ja järsud karakterikontrastid teemade vahel avalõik (toonikahelistikus) on reeglina jõuline ja energiline ning sellele järgneb kontrastina lüüriline kõik (dominanthelistikus). Kahe põhihelistiku ning neile vastavate erinevas karakteris teemade vastandamine on klassikalise sonaadivormi alus. Sonaadivorm koosneb reeglina kolmestlõigust. 1
Uues stiilis instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast. Domenico Scarlatti(Bachi ja Händeliga ühe vanune, ja Händeli mõjutaja Alessandro Scarlatti poeg) tegutses suurema osa elust õukonnaklavessinistina Madridis, kirjutas 555 klvassiinisonaati, need valmistasid ette klassikalise sonaadivormi, kogu klassikalis-romantilise ajastu tähtsaima vormipõhimõtte kujunemist. Milano kapelleister kirjutas esimesi varaklassikalisi sümfooniaid. Varaklassikaline orkestrimuusikale on iseloomulik hoogne ja pulseeriv rütmika ning lihtne 14 harmoonia. Klassikaline sonaadivorm (millel on kolm lõiku: Ekspositsioon, töötlus ja repriis). Muusikateose vorm tähendab teose ülesehitust. Klassikutel kujunesid välja enamkasutatud kindlad muusikavormid: variatsioonivorm, sonaatallegro, rondo j.t. Samuti suuremad mitmeosalised vormid nagu sümfoonia ja instrumentaalkontsert. 4
18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. · Klassitsismiajastu instrumentaalmuusika Uues stiilis instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast. Varaklassikalisele orkestrimuusikale on iseloomulik hoogne ja pulseeriv rütmika ning lihtne harmoonia. Tähelepanu keskpunktis on selgelt liigendatud meloodia. Tavalise on mitme teema kasutamine ja järsud kontrastid teemade vahel- avalõik on reeglina jõuline ja sellele järgneb kontrastina lüüriline lõik. Kahe põhihelistiku ning neile vastavate erinevate erinevas karakteris teemade vastandamine on klassikalise sonaadivormi alus. See
Joh. Stammitz. Ooperireform. Gluck. Üleminekud stiiliajastute vahel on järk järgulised. Uue stiili üksikjooned ilmnevad mõne helilooja puhul juba väga varakult, sealjuures aga vana stiili pikk järelmõju. Klassitsistlik stiil jõuab täie maksuvuse ja küpsuseni alles 1770.a. 80 aastatel. Varaklassitsismist võib muusikas rääkida umbes u. 1760-1780. Sajandi keskel sündinud uued vormid ja zanrid jõudsid selle aja jooksul küpse kunstilise väljenduseni. Varaklassikalisele orkestrimuusikale on iseloomulik hoogne ja pulseeriv rütmika ning lihtne harmoonia. Tähelepanu keskpunktis on selgelt liigendatud, lühikeste fraaside ja ooperlike "zestidega" meloodia. Tavalised on mitme teema kasutamine ja järsud karakterikontrastid teemade vahel. Sümfoonia , mis oli 1750-1760 lihtsakoeline meelelahutuslik orkestriteos, arenes ulatuslikuks ja kaaluka sisuga kontserteoseks. Nendesse aastatesse jääb ka Haydni ja Mozarti ,klassikalise stiili peamiste kujundajate varajane looming.
annaabi.ee 
