perekonda (ühiskonda) elamises. Tegelikult Tiina kutse Margusele temaga metsa kaasa tulla ei arvesta tollel ajal valitsenud ühiskondlikke suhteid. Inimesed väljaspool mõisa ja kirikut elada ei saanud. Metsa minnes asetab Tiina end väljaspoole ühiskonda ilma ellujäämiseks vajalike vahenditeta ja seetõttu hukkub paratamatult. Tiina kehastab vabaduse ja alistamatuse ideed, leppimatust ahistavate olude ja orjameelsusega. Kuid ta on üksi. Ühiskondlikud olud, traditsioonid, orjalik mõttemaailm ja ebausk ei võimaldanud Tammaru pererahval Tiinat omaks tunnistada ja kaitsta. 1
Tekst 22 (4, 23) 4) Carpe diem! (Hor.) Püüa päeva 23) Iudex aequitatem semper spectare debet Kohtunik on alati kohustatud silmas pidama erapooletust 4 Harjutus 9 Preetori juurde Ad praetor Elu eest Pro vitae Harjutus 14 Servi populi Romani Rooma rahva(-kogukonna; -rahvastiku) ori; Servi Genitiiv II Populi Genitiiv II Servus, i, m ori; Servilis orjalik; Servio teenima, orjama; Servitium orjus; Populus, i , m rahvas, kogukond, rahvastiku; Popularis rahva määratud, rahvale määratud Lex de imperio Seadus impeeriumi kohta Imperio Dativ II Imperium ii, n riik, impeerium, võimuala, käsk, eeskiri; Impero käskima, valitsema Harjutus 25 Obligavi Ma sidusin, ma kohustasin (perf. ind. act. singularis 1) Obligo, avi, atum, are siduma, kohustama Demonstrant Nemad näitavad (praes. ind. act. pluralis 3)
Ükskõik mida sa kasutad sõnu, värve või helisid. (---) Kriitikud muudkui räägivad tehnilisest meisterlikkusest, jätkas ta. See jutt on täielik jama. Kunst on julm. Sõnu saab veel kuidagi väänata, aga pilt on nagu aken otse kunstniku sügavaimasse südamesse." 8. ,,Tean, et see on kurb. Mõistan, et ta on oma armetu väikekodanliku aguli ja viletsa ühiskondliku klassi ohver. See on mingi vahepealne klass, mida iseloomustab pelglik ja orjalik matkimine ja peenutsemine." 9. ,,Ma olen üks eksemplar liblikate seas. Talle ei meeldi ainult see, kui ma hakkan tiibu siputades reast välja kippuma. Mulle on määratud olla surnud, nööp-nõelaga kinnitatud, alati kaunis. Ta teab küll, et elusolek on osa mu ilust, kuid talle on minust vaja seda elutut osa. Ta tahab mind elavana ja samas elutuna." 10. ,,Vaatasin täna peeglisse ja märkasin midagi oma silmades. Nende pilk oli ühteaegu hulga
need, kellel mälu kõrval on ka kuulmistaju. Inimestel tekib kogemus mälust, sest mitmed mälestused ühest ja samast asjast moodustavad ühe kogemuse jõu. Filosoofia käib teiste teaduste algete ja põhjuste kohta. Kuna filosofeerima hakati mitteteadmise vältimiseks, on ilmne, et püüeldi teadmise ja arusaamise, mitte mingi kasu poole. Kuna filosoofia on ainsana teadustest olemas iseenese pärast on see ainuke vaba teadus. Kuna inimese loomus on mitmes suhtes orjalik on filosoofia omandamine mitteinimlik vaid jumalik. Selle omandamine peab viima vastupidiseni sellele, mida me alguses otsimine. Ka Eros on filosoof, kuna ta armastab tarkust. Inimestel on tarkuse ja tarkade kohta mitu erinevat arusaama. 1. Inimesed peavad teadmist ja asjatundlikkust rohkem kunsti kui kogemuse juurde kuuluvaks ja peavad kunsti valdajaid kogenuist targemaks. Me arvame,et tarkus tuleneb
Poeem "Meri" , kus meri sümboliseerib vabadust ja oma muutlikkusega ka ajastut. On mõjutatud revolutsioonist. Tema esimesed novellid olid impressionistlikud, s.t et esikohal on inimeste muljed ja hingeelu. Nt "Suveöö armastus", "Toome helbed", (mille lõpp sümboliseerib lapsepõlve lõppemist). Tuglase novellidele on omane : a) sümbolite kasutamine ( nt."Popi ja Huhuu", kus tegelasteks on koer ja ahv, kes sümboliseerivad erinevaid inimtüüpe. Popi on truu ning arukas, kuid passiivne ja orjalik. Huhuu on aktiivne ja julge, kuid agressiivne ja rumal. Peremehe lahkumine sümboliseerib inimest jumalate maailmas. Huhuu hakkab laamendama, seejärel jooma ning Popit kiusama. Popi võtab ta endale uueks isandaks. Huhuu satub viinaotsinguil lõhkeaine peale ja maja lendab õhku. See sümbolisserib maailma lõppu.) b) impressionistlikkus keskendutakse muljetele, värvidele, kujutluspiltidele ja tunnetele (nt "Toome helbed", kus on kirjeldatud Leeni tundeid, mõtteid ; loodust.)
Margus on murest murtud ja pere peale pahane, et need kõik seda libahundilori usuvad. Margus ja vanaema räägivad südamest südamesse. Vanaema ütleb Margusele, et ta mõistab ta tundeid. Kuid ema-isa jutt on õige, et Tiina ei sobi Margusele, et kokku ei sobi nii erinevad. Ja et Tammaru tõug on alati võtnud omale elukaaslasi omade seast, Tiina veri on aga võõras. Et Tammaru tõug ongi alandlikult oma rasket elu elanud ja koormat kandnud ning orjalik. Et nemad pole ka saanud seda, mida süda soninud on. Ning Tammaru veri ongi puhtaks jäänud. Et kõik on ikka kollaste peade ja siniste silmadega, et nii on lihtsalt õige. Tiina tuleb koju. Margusel on hea meel, aga pererahvas ei lase teda Tiinale ligi. Kuid perenaine ja peremees ei võta teda enam tagasi peremees on tulivihane ta peale ja perenaine ei usu kohe üldse enam seda juttu, et Tiina end suurest meeleheitest ja vihast inimeste vastu meelega libahundiks nimetaks
Euroopa õukondadele KLASSITSISM 18.saj teine pool, 19.saj esimene kolmandik ajastu iseloomustus – valgustussajand, Voltaire (kirjanikud), Mozart (helilooja) USA loomine, 4.juuli 1776, Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799, Napoleoni vallutused mõjutasid, pärisorjus kadus, kapitalismi võidukäik, Lääne-Euroopa riikides toimus tööstuslik pööre, urbaniseerumine(linnastumine), antiigi hullus, kõik see leidis kajastust kunstis Arhitektuur antiigi orjalik jäljendamine, sümmeetrilisus, korrapäralisus, detailid, sambad, kolmnurksed viilud, kuplid, tulid tüüpprojektid, massdetailid Prantsusmaa – klassitsismi sünnimaa Soufflot – varaklassitsismi arhitekt, tuntakse Louis XVI stiili nime alla, Pantheon Pariisis, oli pühendatud Pariisi kaitsepühakule Püha Generivele, valmis vahetult ennem revolutsiooni, muudeti rahvustempliks, mille krüpti(maaalune kamber) hakati matma prantsuse suurkujusid,
alati on püütud saavutada dominandi rolli. Kui vaadata kasvõi esimesele Maailmasõja eelset poliitilist kaarti, on selgesti näha Eurooplaste soov. Tänapäeval on Eurooplased muutunud kindlasti sallivamaks ja tolereerivamaks, kuid ka aeg on ligi 120 aastat Nietzsche ütelusest edasi liikunud, kuid siiski nõustun temaga, sest Eurooplased peavad end siiski kõige targemateks. Kristliku moraali kriitika Kristlik moraal on Nietzsche väitel orjalik ja madaldab inimväärikust. Kristliku moraali kaks tunnusjoont on tema arvates ligimesearmastus ja kurjaga kurjale mittevastamine. Ligimesearmastuse kriitika: ,,Te kipute ligimesele ligi ja teil on selleks ilusaid sõnu. Aga mina ütlen teile: teie ligimesearmastus on teie halb armastus iseenese vastu. Te põgenete ligimese manu isenesese eest ja tahaksite sellest teha endale vooruse. Kuid mina näen läbi teie ,,endatuse"."
Antiik oli härraste ajastu. Karjamoraal -- kristlus. Tõeline filosoofia sünnib Nietzsche järgi vabadusest, mitte aga materiaalsest rikkusest. Rahaga on võimalus filosoofia kinni maksta. Nietzsche hindas kõrgelt antiikaja kultuuri võimet paljude võõraste kultuuride tuultes iseendaks jääda ja kõrgematele tasanditele areneda. Kristlus. Nietzsche nimetas ennast anti-kristuseks. Ta väitis, et ristiusk surub inimest maha, tekitab orjaliku inimese, nõudes inimese alandlikkust. Tekib orjalik suhtumine ümbritsevasse maailma. Nietzsche meelest Jeesuse õpetus oli alguseks kõigile teistele halbadele asjadele: demokraatia, sotsialism, naiste emantsipatsioon. Ristiusu poolt propageeritud alandlikkuse tagajärjeks demokraatias on liialdamine eneseohverdamise ja kaastundega. Demokraatia -- üksikisikud surutakse masside poolt maha: see on halb võimutahtele. Demokraatia olevat ninade lugemise maania.
(lk 15). Jane ei taha kedagi ülepeakaela hukka mõista, kuid sellegipoolest sarnaselt Elizabethile kõneleb alati sellest, millest mõtleb. Ta on arukas, tagasihoidlik, isegi häbelik neiu. Viiest õest on ta vanim ja ilusaim. Ta on edevuse ja tagamõtteta siiras, leiab igas inimeses head. Elizabethi sõnul on nende suurimaks erinevuseks see, et Jane’i üllatasid komplimendid, kuid teda mitte kunagi. Mr Collins on süžeesse toodud näitamaks abielu negatiivset külge. Ta on sükofant (orjalik tallalakkuja/pugeja), kes lipitseb endast kõrgemal positsioonil seisvate inimeste ees, ülespuhutud vaimulik ja kummaline kombinatsioon vajadusest teenida ja ennast kehtestada. Tema grotesksus (pentsikus, veidrus, moonutatud välimus jne) mõjub lugejale koomiliselt. Leedi Catherine on väga jõukas ülemklassi kuuluv naisterahvas, Darcy tädi ja mr Collinsi patroon. Ta on ebaviisakas, autoriteetne ja domineeriv isiksus, kellele meeldib talle lähedaste
Inglismaal jõuab ta aga avaldada mitmeid poeeme, nn ,,idapoeeme", mille temaatika on seotud idamaadega. Üks neist on ,,Gjaur". Gjaur ehk muumaalaste halvustav nimetus muhameedlastel. Poeemides eksisteerib läbiv kangelane, kes on uhke vaimuga ja üksik mässaja, võitleja armastuse ja vabaduse eest ning tortsib maailma pahesid, kuid on kõige selle juures pessimist. Tal pole usku ega lootust nnng ta tajub, et ühiskonda ei õnnestu muuta, kuna mass on allaheitlik, orjalik ega pole valmis võitlema. Byron jätab naise ja tütre Inglismaale ja pöördub ise Mandri-Euroopasse. Peatub pikemalt Sveitsis, kus kohtub perekond Schelliga. Sealsetest elamustest mõjutatuna kirjutab ta poeemi ,,Chilloni vang", mis räägib Sveitsi vabadusvõitlusest. Byron käis ka Itaalias ning hakkas üha rohkem huvituma kreeklaste käekäigust. Tol ajal olid kreeklased Türgi impeeriumi võimu all
Sofistid seadsid endale ülesandeks õpetada ,,hästi ja veenvalt" kõnelema moraali ja poliitika küsimustest. Rööbiti nende küsimuste sisulise käsitlusega toimus kunstipärase proosastiili ja uue distsipliini retoorika väljaarendamine. Tuntuimad kõnemehed: Lysias, Iokrates, Demosthenes. 23. Milles seisneb kunsti olemus Aristotelese järgi? Millises teoses ta sellest kirjutas? Kirjutas sellest teoses ,,Poeetika". Kunsti olemuseks on matkimine, kuid see pole ümbritseva tegelikkuse orjalik kopeerimine, vaid selle loominguline reprodutseerimine. Poeedi ülesandeks polevat kõnelda sellest, mis on tõeliselt toimunud, vaid sellest, mis võiks juhtuda, mis loomupäraselt ja paratamatult on võimalik. Aristoteles peab kunstipärast matkimist väga tähtsaks, sest see aitab inimestel tegelikkust mõtestada, sellest ülevaadet saada ja seda mõista. Kunst on eriline tunnetuse vorm, teenib sama eesmärki, mis teadus, ent kasutab erinevaid vahendeid
mõõdutunnet, laskuda teotuseni, sarkasmini ega muutuda isiklikuks. Kõige halvem on vastaspoole tembeldamine halvaks ja kõlvatuks inimeseks. Tavaliselt kasutatakse viimast ebapopulaarse seisukoha kaitsjate vastu. Kuidas kujuneb ühiskondlik arvamus? Ühiskondlikud normid kujunevad peamiselt kahel moel: 1. valitsev klass või ühiskonna mõjukas osa kehtestab moraali ja üldiseks järgimiseks mõeldud reeglid, 2) teiselt poolt aitavad normide kujunemisele kaasa ka inimeste orjalik leppimine oma isandate või jumalate oletatavate eelistustega. Mill ütleb, et inimeste ehe ja siiras orjalikkus pani neid minevikus nõidu põletama. Nõiad ja ketserid kaitsesid tegelikult vabadust. Religioonist Oluline on vaimuliku ja ilmaliku võimu lahusus, sest siis pole ühtedes kätes inimese südametunnistuse suunamine ja ajalike asjade kontroll. Religioon on kõige tugevam kõlbeliste normide kujundaja. Lootust taevariigile ja hirmu põrgu ees peab Mill voorusliku elu motivatsiooniks
annaabi.ee 
