Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ORGANISATSIOON JA PERSONALI JUHTIMINE". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sust, töök, jär, juhtim, tust, suse, pers, liku, karjäär, keskk, hindam, mõjut, olul, rakend, koost, vest, mete, ametl, seid, pide, tasust, aren, prob, ting, töötasu, lahend, seot, arvest, sõlt, kõr, teat, hinnat, saam, arend, värbam, suuren, edas, kond, realis, konkur, töötaja, kogem, kandid, valit, jaot, oman, suurend, inter, tasud, tegelMAJANDUSARVESTUS 1. Majandusarvestuse olemus ja koht ettevõtte juhtimissüsteemis. Arvestuse liigid. Finants- arvestus. Juhtimisarvestus. Kuluarvestus. (1, lk. 9-13) Majandusarvestus on maj.info identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga võimald. info kasutajatel langet. juhtimisotsuseid. Maj.arvestus kui infoprotsess hõlmab: · kogumist, identifitseerimist, mõõtmist ja hindamist, · vastava info registreerimist, töötlemist ja kokkuvõtmist, · maj.tegevuse kohta aruandluse koost. (rp. ja e/v sisesed aruanded), · aruannete interpreteerimist anal. käigus e/v siseste ja väljaspool tehtavate otsustuste tarvis. Maj.arvestus on infoprotsess, millel on oma infotarbijad, kes jaotuvad e/v välisteks ja sisesteks in- fotarbijateks. Sõltuvalt infotarbijate huvist on nende suhe e/v maj.tulemustesse erinev. Väliseid infotarbijaid (aktsionärid, võlausaldajad, riigiametid jne.) huvitab e/v kui terviku kohta käi
Tingimuslik tunnust: tunnust kui ting on täidetud; nt inimõiguste või vähemuste kaitse. Kollektiivne tunnust: tunnust on rv-ne otsus, mis on vastu võetud rv-se org poolt. Tunnust tagasivõtm: võimalik de facto puhul. Mittetunnust e Stimsoni doktriin: õigused ei saa tuleneda õiguspäratust situats-st, st sündida rv õ-se vastaselt. Valitsuse tunnust: tingimused nagu efektiivne haldusaparaadi juhtim (efektiivse kontr doktr), kestvus, elanike suure osa toetus. Estrada doktr: valitsust ei tunnustata, kuna muutus on siseriiklik asi ega puutu rv-sse õ-sse. Legitiimsuse doktr: mittekonstitus-lt või vägivaldsel teel võimule tulnud valitsusi ei või tunnust seniajani, kuni valitsuse muutus on rahva poolt heaks kiidetud. Tunnust õiguslikud tj-d: Rv-sed tj-d: riigi poliitiline eksist on sõltumatu tema tunnust-st teiste riikide poolt.
1. Teadm.hankimine-a)olemas teadused teevad läbi 11. Hüpotees- on teaduse 17. Empiirilis-teoreetilised varjatud teadmised-võivad arengustaadiumid. teadaolevatel faktidel ja seadus- meetodid vaatlus uuritava sisaldada lünki, mõtlemine 7. Teadustöö tulemus-mõisted, tel rajan. tead.lik oletus. Teada- objekti omaduste ja seoste distsiplineerimatu ja kerge- teooriad, seletused olevatele faktidele toetuv, kuid fikseerimise ja regist. Süsteem. käeline, mis viib valede teat.nähutste kulgem.le. tõestamata oletus või ka väide. Võib toimuda nii looduslikes kui otsusteni b)olemas tähele- Tead.töö prod.=aju+raha. Et Iga hüpot. On vaja kontrollida. kunstlikus tingimustes. Tulemus panekud ja kogemused, millele teadustöö oleks tulemuslik, on Nt. Palga tõustes toidu osakaal
I Sissejuhatus Kliima soojen. 1) peam lood protsesside tulemus ja inimmõju on teisejärguline 2) inimtegevuse otsene tagajärg. CO2, CH4, N2O, O3 hoiavad soojust kinni. Osoonkihi hõren tihedaim 2026 m kõrgusel, 1) augud tek loomulikul teel (vulk tegevus) 2) inimtegevuse tagajärjel (CFCgaasid e Cl, F ja C ühendid). Loodusvarade üleekspluateerimine oluline kksaastamise allikas, taastumatute loodusvarade osatähtsus jätkuvalt tõusnud, ressursside kadu on hinnatav ka rahaliselt sellest aspektist, kui palju see tulevastele põlvedele maksma läheb. KKprobleemide omapära 1) pöördumatud 2) ulatus on suur nii ajas kui territoriaalselt 3) nende hindamine trad mõõdupuudega võimatu 4) ebakindel olek. KKrisk neg kkmuutuse (kkkahju) võimalikkus. Potentsiaalsete, ebakindlate ja latentsete riskide puhul on seadusandjal & täitevvõimul kolm tegevusstrateegiat: kahju hüvitamine ex post (ei ole alati realis
Läbi KOV üksuste toimib tõeline rahvavõim. Kogukondlike asjade ühine korraldamine, elutegevuse sõlt juhtimine oma terr-l. Erist veel terr pm-t ja evolutsioonilise arengu pm-t (põhitunnused säil ka võõrvõimu all olles). KOV-e korralduse põhjapanevad alused: KOV organid valitavad kogukonnaliikmete poolt; Kogukonna juhitavad asjad jagunevad oma asjadeks ja kogukonnale riigi poolt antud asjadeks; KOV – kogukonna enda asjade juhtim, mis erineb olemuselt riigiasjadest; KOV organid kogukonna omad, mitte riigiorganid; Riigiorganid ei oma õigust sekkuda kogukonna pädevusse. Peavad jälgima, et kogukond ei ületaks oma pädevuse piire. Teooria oli haavatav, kuna raske põhjendada suurtele terr-tele OV-likele üksustele riigi poolt antud õiguste võõrandamatust. Eitada, aga suuremate OVliikide olemasolu ei olnud mõistlik. Uusi üksusi tuli selgitada kui abstraktseid nähtusi
800% ·Kohustuslik reservimäär 10% kiiruse aeglustumine ·tootmisvarade järsk kasv ·likviid- maksustamise kord; 4)panga likviidsuse nõuded; 5)raha- Panga kasumiaruanne kasum=tulud- kulud; TP=TR-TC turu laenude tagamise nõuded; 6)invest.piirangud, mis suse langus- vaba raha vähem ·jooksva võlgnevuse eba- proportsionaalne kasv(kreditoorne võlgnevus- ollakse Kasumiaruanne- raamatupid.aruanne, milles kajast. on kehtestatud valitsuse poolt. VP-st pank saab tulu Aruandeperioodi tulud, kulud, kasum või kahjum.
1) Keemia põhimõisteid ja seadusi. Keem reaks-s on lähteainete mok-des sidemete katk. ja saaduste lähedal indutseerib pol mok mittepol-le dipoolmomendile, mis on 1.1 Massi jäävuse seadus suletud süst.mass ei sõltu toimuv.-st mok-s uute sidemete tekk. Keem-s reak-s ei muutu aatomite arv ja seda suurem, mida kõrgem on mittepol molekuli polariseeritavus. protsessidest selles süst.s. Keem.reaks.i võrrandi kirj.l avaldub liik, kuid muut-d aatomite vahel-d keem-d sidemed, samas eral-b Dispersiooni jõud (Edisp),tek lähen-te aatomite või mok-de ekt-de seadus selles, et reak.i võrrandi mõlemal poolel peab aatomite või neeldub en-t. Erist-se mitmesug-d sideme tüüpe: kovalentne, sünkroonse liikumise tõttu. sümbolite arv <=>. 2H2+O2=2H2O Lähteaine masside summa on iooniline, metalliline, koordinatiivne, vesinikside.
kompromissi ja kohandumisega. Sk peab reag ühiskonna vajadustele. Aitab anal, tõlgend avalikku arvamust; annab nõu juhtkonnale; aitab arendada olemasolevaid orgsiseseid Grunig ja Hunt- 4 mudelit kommu ja sk analüüsimiseks (kasut mesotasandil- o- tasand). SK kui kommu projekte; uurib, juhendab, hindab organis teostatavaid programme; planeerib ja aitab kaasa avalikkuse juhtim organis ja tema sihtgr vahel. 1984. hoiakuid organis soodsas suunas. Grunig- meisterlikkuse teooria- tänane üldteooria- selgitab sk väärtust o-le ja ühiskonnale tuginedes Sk on kogu o suhtlemisprotsessi organiseerim ja juhtimine eesmärgiga saavutada hea arusaamine ja side juhtimisotsustest ja suhetest o sidusrühmadega. Teooriast lähtuvalt tulemuslik o lahendab nii sidusrühmade
Kordamisküs 2. KT-ks (teema 6.) Deliktiõigus: regul vastutust õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Eristatakse delikti üldkoosseis § 1043-1055 (kahju põhjustaja süü), riskivastutus § 1056-1060, tootja vastutus § 1061-1065. Eriseadusetes tuleb silmas pidada kas viide DÕ-le või DÕ erikoosseis. Nt AÕS § 84 lg 2 on deliktilise vastutuse erikoosseis. Sõltumata vastutuse alusest tuleb vastutuse ulatuse küs juures kohald VÕS üldosa kahju hüvit sätteid § 127-140. DÕ suhted riigivastutuse õ-ga. 40-16: kas ametnik kui selline, kes on põhj oma teenistusül raames kahju, vastutab isikikult? Ametnik ei vastuta isiklikult tekitatud kahju eest, kui seadus ei näe ette teisiti, sest ametnik kardaks pidevalt, et teme tegevusele järgneks isilik vastutus, pärsiks see tema tegevust liialt. DÕ võiks näha ette teisiti. 1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub sellise kahju eest vastutav isik viivitusse kah
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on