Närvisüsteemi funktsioonid Väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; Erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid; Närviimpulsside saatmine organeisse vastureaktsioonide elluviimiseks. Seljaaju Juhtefunktsioonerutuse ülekandumine teistele närvikeskustele Reflektoorsete reaktsioonide keskus (lihtsad refleksid, näit. jalalöök paiksele ärritajale) Piklik aju vereringe ja hingamise juhtimiskeskus Väikeaju lihaste toonus, liigutuste koordineeritus, tasakaal Vaheaju (taalamus, hüpotaalamus) koorealuse päritoluga agressioon, toitumiskäitumine, seksuaalne käitumine, antagonistlik käitumine,lendamine Retikulaarformatsio
ja pidurdus. Nende protsesside kombineerimisel erinevates närvisüsteemi allsüsteemides erinevatel tasemetel kujunebki organismi informatsioonirohke ja kohastumuslikult mõttekas tegevus. Närvisüsteemi konkreetseteks ülesanneteks on väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste vastuvõtmine, erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid ja närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks. Eelmainitustest on tähtsaim funktsioon välisärrituste ja organismi vastureaktsioonide integreerimine, lähtudes kohastumuslikult ja sotsiaalselt vastuvõetavatest või otstarbekatest piirangutest. Väliskeskkonnas muutust ärritust ehk stiimulit vahendavad signaalid kutsuvad selleks kohandunud rakkudes ehk retseptorites esile seisundimuutused, mis omakorda käivitavad närviimpulsid. Närviimpulsid kujutavad endas elektrokeemilisi muutusi
liigutamisesse ja liigutustesse puutuv, vahendab reageerimist välisärritusele. Vegetatiivne e. autonoomne: sümpaatiline osa (energia kulutamine, loob valmisoleku kiireks reageerimiseks), parasümpaatiline osa (energia kogumine, soodustab organismi talitlusvõime taastumist) NS ülesandeid: väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks. Stiimulit vahendavad signaalid kutsuvad retspetorites esile seisundimuutused, mis käivitavad närviimpulsid (elektrokeemilised muutused närvirakus ja närvikius) ning mis juhitakse sensoorseid e aferentseid närvijuhteteid pidi selja-ja peaajusse, kus neid töödeldakse. Töötlemise tulemusel kujundatud vastusimpulsid saadetakse eferentseid juhteteid pidi keha organitesse ja lihastesse. Närvirakud e
Närvisüsteemi saabub pidevalt infot nii keha sisemusest (nt südamest, seedeelunditest, lihastest) kui ka väliskeskkonnast (nt silmade ja kõrvade kaudu). Aju töötleb saadud infot ja lähetab organismile vastusd/käsud. NS ülesandeid: 1. väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; 2. erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid 3. närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks. NÄRVISÜST EEM (NS) jaguneb: somaatiline NS (kr soma - keha) kesknärvi- piirdenärvisüsteem süsteem (reguleerib liikumiselundite (kontrollib kogu tööd ja võtab vastu infot sümpaatiline elutegevust) välismaailmast) NS tsentraal e KNS perifeerne Aktiveerub ohu- või
liigutamisesse ja liigutustesse puutuv, vahendab reageerimist välisärritusele. Vegetatiivne e. autonoomne: sümpaatiline osa (energia kulutamine, loob valmisoleku kiireks reageerimiseks), parasümpaatiline osa (energia kogumine, soodustab organismi talitlusvõime taastumist) NS ülesandeid: väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks. Stiimulit vahendavad signaalid kutsuvad retspetorites esile seisundimuutused, mis käivitavad närviimpulsid (elektrokeemilised muutused närvirakus ja närvikius) ning mis juhitakse sensoorseid e aferentseid närvijuhteteid pidi selja-ja peaajusse, kus neid töödeldakse. Töötlemise tulemusel kujundatud vastusimpulsid saadetakse eferentseid juhteteid pidi keha organitesse ja lihastesse. Närvirakud e
determineeritud, on talitulikult sõltuv närvisüsteemist. Kaks peamist allsüsteemi on somaatiline ja vegetatiivne (autonoomne) NS. NS konkreetseteks ülesanneteks on: 1) Väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; 2) Erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid: 3) Närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks. Somaatiline juhib organite välist, kehalist tegevust, jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentraalne koosneb pea ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ. Aju vahendab teadvuse sisu, mäluinformatsiooni, mõtlemist , taju, kujutlust, emotsioone jne., aga ka mitteteadvustatud psüühilisi protsesse. Perifeerne ehk piirde NS on pea- ja seljaajust väljuvad närvid koos nende
determineeritud, on talitulikult sõltuv närvisüsteemist. Kaks peamist allsüsteemi on somaatiline ja vegetatiivne (autonoomne) NS. NS konkreetseteks ülesanneteks on: 1. Väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; 2. Erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid: 3. Närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks. Somaatiline juhib organite välist, kehalist tegevust, jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentraalne koosneb pea ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ. Aju vahendab teadvuse sisu, mäluinformatsiooni, 7 mõtlemist , taju, kujutlust, emotsioone jne., aga ka mitteteadvustatud psüühilisi protsesse.
Närviimpulsid juhitakse sensoorseid närvijuhteid pidi selja- ja peaajusse. Seal need liigendatakse, seostatakse, filtreeritakse töödeldakse. Töötlemise tagajärjel kujundatud vastuimpulsid saadetakse motoorseid närvijuhteid pidi keha organitesse ja lihastesse. Närvisüsteemi ülesanded: 1)väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine 2)erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine 3)närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks Kaheks peamiseks psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevaks närviprotsessiks on erutus ja pidurdus. Kõrgema närvitegevuse, eriti ajukoore aktivatsioonimallide eripärad on aluseks isikute tüpoloogiatele. Tüpoloogiliste erisuste all mõistetakse närviprotsesside (erutuse ja pidurduse) kulgemist dünaamikat ja taset üksikindiviididele. Närviprotsesside põhitunnustena eristati jõudu, tasakaalukust, liikuvust.
Närviimpulsid juhitakse sensoorseid närvijuhteid pidi selja- ja peaajusse. Seal need liigendatakse, seostatakse, filtreeritakse –töödeldakse. Töötlemise tagajärjel kujundatud vastuimpulsid saadetakse motoorseid närvijuhteid pidi keha organitesse ja lihastesse. Närvisüsteemi ülesanded: 1)väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine 2)erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine 3)närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks Kaheks peamiseks psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevaks närviprotsessiks on erutus ja pidurdus. Kõrgema närvitegevuse, eriti ajukoore aktivatsioonimallide eripärad on aluseks isikute tüpoloogiatele. Tüpoloogiliste erisuste all mõistetakse närviprotsesside (erutuse ja pidurduse) kulgemist dünaamikat ja taset üksikindiviididele. Närviprotsesside põhitunnustena eristati jõudu, tasakaalukust, liikuvust.
aluseks. Somaatiline ja autonoomne NS on omavahel vastastikuses seoses ja nad talitlevad KNS koordineeriva kontrolli all. NS konkreetseteks ülesanneteks on: 1. väliskeskkonna ärrituste(füüsiliste muutuste) ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; 2. erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine,mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid; 3. närviimpulsside saatmine organeisse vastureaktsioonide elluviimiseks; Kaheks peamiseks psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevaks närviprotsessiks on erutus ja pidurdus. Nende kombineerimisel erinevates NS allsüsteemides erinevatel tasemetel kujunebki organismi informatsioonirohke ja kohastumuslikult mõtekas tegevus. Väliskeskkonna muutust- ärritust e stiimulit (puudutus, lõhn,valgus jne) vahendavad signaalid kutsuvad selleks kohandunud rakkudes ehk retseptorites esie seisundimuutused, mis omakorda käivitavad
aluseks. Somaatiline ja autonoomne NS on omavahel vastastikuses seoses ja nad talitlevad KNS koordineeriva kontrolli all. NS konkreetseteks ülesanneteks on: 1. väliskeskkonna ärrituste(füüsiliste muutuste) ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; 2. erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine,mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid; 3. närviimpulsside saatmine organeisse vastureaktsioonide elluviimiseks; Kaheks peamiseks psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevaks närviprotsessiks on erutus ja pidurdus. Nende kombineerimisel erinevates NS allsüsteemides erinevatel tasemetel kujunebki organismi informatsioonirohke ja kohastumuslikult mõtekas tegevus. Väliskeskkonna muutust- ärritust e stiimulit (puudutus, lõhn,valgus jne) –vahendavad signaalid kutsuvad selleks kohandunud rakkudes ehk retseptorites esie seisundimuutused, mis omakorda käivitavad
pupilli suurenemises, äkkvihas näo kahvatumine jne) KNS tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga, ning on individuaalse ja liigmälu aluseks. NS konkreetseteks ülesanneteks on: 1) väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste vastuvõtmine; 2) erutuste edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid; 3) närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimisel. Kaheks peamiseks psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevaks närvi protsessiks on erutus ja pidurdus. Närvikeskkonna muutus ärritus e stiimulit vahendavad signaalis kutsuvad selleks kohandunud rakkudes e retseptorites esile seisundimuutuse, mis omakorda käivitab närviimpulsid. Retseptorid on spetsialiseerunud kindaliigiliste ärrituste vastuvõtjateks. Tekkinud närviimpulsid juhitakse sensoorseid
Seda nähes vähendas autojuht veidi kiirust, kuid ei peatunud. Siis nad otsustasid hüpata autosse käigu pealt. Sel hetkel neile tundmatud isikud avasid tule, ilmselt automaatidest, mille tagajärjel rahvakaitse rühmaülem sm Nikolai sai surmavalt haavata ja rahvakaitse liige sm Solk raskelt haavata. LUMI Lumi oli ka! SOLK: Lumi oli maas. Auto kurjategijategijatega kadus käigult tulistades silmist. Seda seletas hiljem raskelt haavatud sm Solk. Asetleidnud kuriteost teatati varsti Võru organeisse ja samuti Antsla operatiivpunkti... ÕDE HOMMIKVÕIMLEJA Saabub tööle ja alustab virgutusvõimlemisega - käsib teha erinevaid harjutusi, mõnitab Miraldat, lõpuks pea ees vettehüppeid. Tuleb Nikolai. Tardumine NIKOLAI Imelik tunne on täna. Vaikus Kõik on nagu uus. Oo, uus kirjutusmasin UNDERWOOD. Seda tuleb hoolega hoida. Näh, uus laud. Joob karahvini tühjaks. Jah. Hea vesi. Oleks pidanud juba varem seda jooma. SOLK Kust sa siis nüüd tuled? NIKOLAI Eile oli ju rahvamajas pidu! SOLK
annaabi.ee 
