° Nuga kriiditükkide lõikamiseks sama kujuga ° Stopper aja mõõtmiseks täpsusega ±0.05s ° Mõõtesilinder happe vesilahuse ruumala mõõtmiseks mahuga 50.0 cm3±0.05 cm3 Töökäik: 1. Kaalusin 1.50g±0.005g kriit (CaCO3) 3 ühesuurust tervet tükki 2. Portselankausid olid märgistatud numbritega 1.- 3. 3. Asetasin portselankausi nr1 kaalule ja panin kaalu nulli 4. Asetasin kriiditükk portselankaussi nr1 kaalu peale ja kaalusin. Kontrollisin, kas kriiditükk kaalub 1.50g±0.005g 5. Võtsin portselankausi kaalult ära ja asetasin lauale 6. Kirjutasin toimuva reaktsiooni tasakaalustatud võrrandi, märkisin kõigi ainete keemilised nimetused ja reaktsioonivõrrandi kohaselt moolide suhted ainete valemite alla. 7. Arvutasin 1.5g kriidi (CaCO3) reageerimiseks vajamineva 0.5M, 1.0M, 1.5M vesinikkloriidhappe ruumala. Näitan kõiki arvutusi Arvutused:
katseklaasi natuke aega leeklambi kohal. Tekkiv kollane värvus viitab fosfori sisaldusele väetises. Minu proov läks kollaseks, s.t et sisaldab fosforit. Tahke väetise proovid: 4. Panin tahket väetist katseklaasi, lisasin juurde 10%-st NaOH lahust. Seejärel kuumutasin katseklaasi. Katseklaasist eralduv ammoniaagilõhn viitab ammooniumühendite sisaldusele väetises. Minu proovis polnud lõhna tunda, s.t et ei sisalda ammooniumühendeid. 5. Panin portselankaussi tahket väetist. Kallasin peale HCl-i. Eralduma peaks CO2 ning toimuma kihisemine, siis on tegemist keemisega. Minu proov ei kihisenud. Kokkuvõte: Proov nr. 15 sisaldab nitraatühendeid, fosforit ja sulfaatioone. Keemine puudub.
Loksa Gümnaasium Laboratoorne töö nr. 2 Ainete eraldamine segudest Johanna Mänd Loksa 2011 Katse nr. 1 Liiva eraldamine soolast (NaCl) Katsevahendid: Sool, liiv, portselankauss, vesi, elektripliit, kaal, keeduklaas. Sega keeduklaasis liiv, sool ja vesi (nii, et sool ja vesi lahustuksid). Seteta liiv põhja ning nõruta soola ja vee lahus portselankaussi. Aurusta elektripliidil vesi sooladest välja. Kaalu soolad ära. Tulemused: Liiv ja sool on eraldatud. Soola oli segus 0,7 g. Järeldus: Liiva saab eraldada soolast setitamise, nõrutamise ja aurustamise läbi. Katse nr. 2 Vasksulfaadi (Co2So4) eraldamine söögisoodast (Na2CO3) Katsevahendid: Katseklaas, vasksulfaadilahus, söögisooda, seisukolb, filterpaber, lehter, keeduklaas. Töökäik: Vala katseklaasidest keeduklaasi kokku vasksulfaadilahus ja söögisooda
1. Millest koosneb puhas aine? 2. Millised on puhta aine omadused? 3. Millest koosneb ainete segu? Nimeta kaks segu ja nende koostisosad. 4. Kirjuta loetelust välja puhtad ained ja ainete segud: a) limonaad b) hapnik c) pronks d) merevesi e) paber f) destilleeritud vesi g) keedusool 5. Mida iseloomustab aine tugevus ja mida aine kõvadus? 6. Katsevahendid. 7. Milleks kasutatakse keeduklaasi, katseklaasi, kolbi, mõõtesilindrit, portselankaussi, portselantiiglit, tiiglitange, uhmrit, spaatlit, piirituslampi. 8. Kuhu tuleb katseklaasi ava suunata kuumutamise ajal? 9. Milliseid aineid ei tohi hoida leegi lähedal? 10. Miks on vaja kuuma katseklaasi hoida katseklaasihoidja abil? 11. Miks on soovitatav katsete tegemisel võtta väikeseid ainekoguseid? 12. Kuidas me nuusutame tundmatuid aineid? 13. Mida tuleb teha siis, kui kätele sattus ohtlikku ainet? 14
Seda võib mensuuri. Sama tegevust korratakse veel 2 korda à 4 ml helksaaniga. Filtrit pestakse järeldada sellest, et katsetulemustes nähtavad piigid langevad küllaltki täpselt kokku 1-2 ml heksaaniga, et saada 10 ml filtraati (Lahus 1). Seejärel lisatakse samasse võrdlusandmetega. Katse käigus saadi klorofüll a maksimaalseks lainepikkuseks portselankaussi 4 ml atsetooni, hõõrutakse uhmrinuiaga 1 minuti jooksul. Lastakse (kõrgeim piik) 430,50 nm. Võrdlusmaterjalist nähtub, et klorofüll a absorbeerib settida ja filtritakse läbi sama paberfiltri teise väikesesse mensuuri. Sama korratakse valgust lainepikkusel 662 nm, mis langeb täpselt kokku katsetulemusega 662 nm.
18,66g. Seega orgaanilise väetise mass kuumutamisega vähenes 1,2g võrra. Toortuha sisalduse leidsime ristkorrutise abil: Tühi tiigel 17,46g Täis tiigel 21,88g Täis tiigel tuhastatult 18,66g Täis tiigel - tiigel 21,88-17,46=4,42g Tuhastatult tiigel - tühi tiigel 18,66-17,46=1,2g 4,42g on 100 % 1,2g on x % x = 27,1% Ph määramine: Väetise reaktsiooni mõõtsimeks kasutasime universaalindikaatorit. Portselankaussi asetasime tükikese orgaanilist väetist. Väetise tükikesele valasime peale universaalindikaatorit ja seejärel liigutasime kaussi edasi-tagasi nii, et universaalindikaator läbiks orgaanilise väetise tükikest. Seejärel määrasime universaalindikaatori värvuse põhjal väetise pH värviskaala abil. Analüüsitava väetise pH-ks saime 6,8. Töö käik: Laboris. Üldlämmastiku määramiseks pipeteerisime 10 ml märgtuhastatud filtraati Kjeldahli
elavhõbedad auravad, ning õhku satub mürgist elavhõbedaauru. Sellepärast, räägitaksegi et kui elavhõbetermomeeter puruneb tuleks väga hoolikalt kõik tilgad kokku koguda. 1.6 Katsevahendid ja ohutusnõuded Koolis on kõige tähtsamaks keemia töövahendiks katseklaas. (1) Suuremate koguste puhul kasutatakse keeduklaase (2) ja kolbe. Filtreerimisel tarvitatakse lehtrit (3)ja filterpaberit. (4) Tahkeid aineid segatakse ja tehakse peeneks uhmriga.(5) Aurutamiseks kasutatakse portselankaussi. Vedelike ruumala määratakse mensuuriga. (6) 1 2 3 4 5 6 Enamik keemilisi aineid on mürgised ja sööbivad. Neid ei tohi suhu mitte mingil juhul toppida. Kui nuusutata hoidke pudelit ninast eemal ja viipavate liigutustega tõmba õhuvoolu enda poole. Happed ja leelised on väga sööbivad. Kui nad nahale satuvad tekitavad need raskesti paranevaid haavandeid. Kindlasti kui aine satub nahale, tuleb see
1985.); Kõlli, R. Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid(Külli, R. 2003.); Lõhmus, E. Eesti metsakasvukohatüüpide juhend(Lõhmus, E.2004.); Kõlli, R ja Lemetti, I. Eesti muldade lühiiseloomustus(Kõlli, R ja Lemetti, I. 1999.) .Lisaks kasutasin aruande koostamisel Kitse, E., Piho, A. jt. Mullateaduse õpikut (Kitse, E., Piho, A. jt.1962.); Arold, I. Eesti Maastikud(Arold, I.2005.). Abivahenditena kasutasime labidat, mullasondi, 10%-list soolhapet, indikaatorit, portselankaussi, PVA liimi, pipetti, mõõdulinti, pliiatsit, vihikut, , Digitaalset mullastikukaardi maa-ameti kodulehel (Maa-amet. 2011.). pappi liimmonoliidi tegemiseks. Aruandes võrreldakse saadud mullatüüpe maaameti kodulehe mullastikukaardil olevate muldadega. I Peatükk Piirkonna üldiseloomustus Esimesel päeval jõudsime teha kokku viis kaevet. Kõik kaeved jäid Tartu linna lähiümbrusesse. See piirkond jääb näivleetunud ehk kahkjad saviliivmullad liivsavidel
Vältimaks mullahorisontide segunemist tõsteti kõigi horisontide mullad erinevatesse hunnikutesse. Kõik välipraktika käigus tehtud sügavkaeved olid üksteisest võimalikult erinevad - üks põllul, üks rohumaal ning üks metsas. Lisaks tehti iga sügavkaeve kohta kaheksa poolkaevet ehk huumushorisondi sügavune (u 30 cm) kaeve ringis ümber sügavkaeve (u 5m kauguselt). Kõikide kaevete kirjeldamiseks kasutati muldade väliuurimise raamatut, labidat, mõõdulinti, portselankaussi, süstalt, 10%-list soolhapet, universaalindikaatorit, vihikut, joonlauda, vett, mobiili ja paberümbrikuid. Sügavkaevetel ja huumusringis mõõdeti mulla horisondi tüsedus, pH, lõimis ja keemine, täiendavalt leiti huumusprotsent ning hinnatakse muldi ehk määratakse boniteet. Lõimise määramiseks tehti sõrmeproov nii: võeti mulda ja seda niisutati veega, sellest tehakse pallike ning kui õnnestub, siis voolitakse nöörike ning keeratakse rõngasse. Kui pallikest teha ei saa,
Aseta kott käesoojusest veidi kuumemasse vette ja hoia seal shokolaadi sulamiseni, jahtunud vett kord või kaks soojema vastu vahetades. Tee kilekoti nurka auk ja pigista sokolaad välja. Vajadusel saad kotti kasutada ka improviseeritud tordipritsina kaunistuste joonistamiseks, lastes shokolaadil siiski enna jahtuda umbes 30 °C-ni. Sulatamine lahtiselt: Murra shokolaad tükkideks ja pane klaas- või portselankaussi. Aja väiksema läbimõõduga keedunõus 5 cm kõrgune veekiht korraks keema ja tõsta kohe pliidilt. Aseta sokolaadikauss keedunõule nii, et kausi ja poti vahelt ei tõuseks auru, kausi põhi aga ei ulatuks veekihini. Varu kannatust, lase shokolaadil kausis aeglaselt kokku vajuda ja sulada. Tõsta kauss sulanud shokolaadiga otse üles, et vältida kontakti veeauruga. Shokolaadiglasuur Enne glasuuritavale pinnale kallamist-määrimist või glasuuritavate toiduainete sissekastmist
annaabi.ee 
