Paralleelsed elulood Edgar Savisaar & Toomas Hendrik Ilves Edgar Savisaar (1950) Poliitika On olnud mitmete parteide liige. Oli 1991. aastal Eesti Keskerakonna On olnud üheks loojaks. On olnud peaaegu kogu Keskerakonna eksisteerimise Eesti Talu aja, erakonna juht. Sotsiaalde Rahvapart Hariduskäik Kõrgharitud. Lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena. Kõrgharitu Ametikohad Ahja keskkooli õpetaja, riigikogu (1992-2001) liige, siseminister. New Jerse (1999) liig Filmid: ,,Vanad ja kobedad saavad jalad alla" (autojuht), ,,Mis Su nimi on?". ...
Johan Laidoner Lapsepõlv · Sündis 12. veebruaril 1884 · Viljandimaal Viiratsi vallas, Raba talust · Isa Jaak Laidoner · Ema Mari Saartsen · 3 venda Haridus · Algkool Viljandis · 1897. Viljandi linnakool · Rahapuudus · 1902 õpib Vilno jalaväe junkrukoolis · 1909 Peterburi Sõjaväeakadeemia Teenistus · Teenistus Vene tsaariarmees: 1901 110. Kaama jalaväepolk Kaunases 1903 Allohvitseriks 1904 Vanemveebel 1905 13. Jerevani Tema kõrguse ihukaitsegrenaderide polk (nooremohvitser) 1906 august-oktoober staabikomando ajutine ülem Teenistus 1907-1908 Tbilisi raudteejaam 1908 Leitnant 1913 Staabikapten 1914 Kapten (Eestis sõjaväe major) 1915 21. diviisi vanemadjutant 1916 alampolkovnik Laidoner Eestis · 1918. 1. jaanuaril saabub Tallinna · 23. detsembril Eesti Sõjavägede ülemjuhatajaks · 1. detsembril 1924. a...
Kindralmajor Aleksander Tõnisson Erko Tölpt Vanalinna Hariduskolleegium 10.10.2016 Aleksander Tõnisson Aleksander Tõnisson sündis 17. aprill 1875 Tartumaal ja suri 30. juuni 1941 Tallinnas. A.Tõnisson oli Eesti sõjaväelane kelle auastmeks oli kindralmajor mille ta sai 1918 ja 1934-1939 oli ta Tartu linnapea ning 1939-1940 oli ta Tallinna ülemlinnapea. Tõnisson õppis Eesti Aleksandri linnakoolis Põltsamaal ja 1897-1899 Vilno sõjakoolis. Sõjaväeline teenistuskäik Teenistuskäik vene sõjaväes - Sõjaväeteenistusse astus A. Tõnisson 30.august 1896 teise järgu vabatahtlikuna. 29.oktoober 1899 ülendati ta alamleitnandiks, misjärel teenis kuni 30.augustini 1900 113. jalaväepolgus nooremohvitserina, 1904.aasta sügiseni pataljoni adjutandina. 1905.aastal võttis A. Tõnisson 1. kütipolgu koosseisus rooduülemana osa Vene-Jaapani sõjast. Seejärel teenis kuni 1909. aasta sügiseni Riia õppepataljonis ning 24.juulini ...
Gustav Ernesaks (12.12.1908-24.01.1993) Gustav Ernesaks Helilooja ja koorijuht,eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel,legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Elukäik Gustav Ernesaks sündis Peningi vallas Perila külas. Lõpetas Tallinna Konservatooriumi muusikapedagoogika ja kompositsiooni eriala. Töötas muusikaõpetajana Tallinna koolides ning konservatooriumis õppejõuna. Elukäik Osales Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis. Asutas Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori. Oli Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige. Oli Vabariikliku Rahukaitse komitee liige. Looming Kõige tuntum tema lauludest on segakoorilaul "Mu isamaa on minu arm". Ernesaks on kirjutanud ka viis ooperit, neist tuntuim on "Tormide rand". Tuntumad soololauludest on loodud "Hämardunud rannal","Alla valgete kaskede" ja "Pää ko...
Ivan Konev Ivan Stepanovits Konev (28. detsember 1897 21. mai 1973) oli Vene Keisririigi ja NSV Liidu sõjaväelane. NSV Liidu marssal Nooruspõlv Ivan Stepanovits Konev sündis 28. detsembril 1897 Vene Keisririigis Vologda kubermangus Lodeino külas. 1912. aastal lõpetas ta lähedal asuva Setkino kirikukooli. 1914. aastal alanud ilmasõda tähendas halvenenud rindeolude ja 19-aastaseks saanud Konevile 1916. aastal mobilisatsiooni. Esmalt tuli tal läbida õppused. Nende lõppedes sai ta allohvitseri auastme ning saadeti edelarindele. 1918. aastal ta demobiliseeriti. Samal aastal liitus ta bolsevikega.Vene kodusõjas võitles ta Koltsaki ja teiste valgekaartlaste vastu Kaug-Idas. 2 MS Kui Saksa Riik alustas 22. juunil 1941 sõda NSV Liidu vastu, siis määrati Ivan Konev juhtima 19. armeed Valgevene NSV-s Vitebskis, mis ...
Gustav Ernesaks Egert Laur Elu Eesti helilooja, koorijuht ja dirigent. 12. detsember 1908 Raasiku vald – 24. jaanuar 1993 Tallinn. Tallinna Konservatooriumi 1931 muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni eriala. Muusikaõpetajana Tallinna koolides ja 1937– 1941 konservatooriumis õppejõuna. Elu Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige. Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid. Gustav Ernesaksa abikaasa oli Stella Ernesaks(võimlemispedagoog). Tunnustused 1939 Eesti Punase Risti teenetemärk, V klass 1942 Eesti NSV teeneline kunstitegelane 1946 Tööpunalipu orden 1947 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) kontserdi- ja interpreteerimistegevuse eest 1947, 1948, 1949, 1950, 1959, 1965 Nõukogude Eesti preemia 1947 Eesti NSV rahvakunstnik 1951 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) ooperi "Tormide rand" m...
Gustav Ernesaks Elu algus Click to edit Master text styles · Gustav Ernesaks sündis 12. Second level Third level detsembril 1908. aastal Peningi Fourth level vallas Perila külas. Fifth level · Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta 15- aastasel. · Ta õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. · 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal ja 1934. a. kompositsiooni erialal. · Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. Töö koorijuhina Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütita...
Koostaja Tanel Altement Lõpetas Tallinna konservatooriumi 1931. aastal muusikapedagoogika erialal 1934 lõpetas sama kooli kompositsiooni erialal 19371941 töötas Tallinna konservatooriumis õppejõuna 1944 asutas Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Ooperid: "Pühajärv" "Tormide rand" Teatri ja filmimuusika: S. Luide lastenäidendile "Kuutõrvajad" lühifilmile "Uus elu" Kantaadid: "Kuulge, oh kuulge mu kõnet" "Laululavalt lahkuvatele kooridele" Koorilaulud: "Ehitaja laul" "Laul kevadest" Eesti Punase Risti teenetemärk Tööpunalipu orden Stalini preemia kontserdi ja interpreteerimistegevuse eest Stalini preemia ooperi "Tormine Rand" muusika eest ENSV riiklik preemia Lenini orden NSVL rahvakunstnik Orden "Austuse Märk" Lenini preemia Publitsisti ja memuaristina avaldas Gustav Ernesaks 5 ...
Eesti Vabariigi president TOOMAS HENDRIK ILVES Sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis, Rootsi Kuningriigis Abikaasa Evelin Ilves Lapsed: poeg Luukas Kristjan (1987), tütred Juulia (1992) ja Kadri Keiu (2003) o Haridus o 1976 Columbia Ülikool (USA), BA psühholoogias o 1978 Pennsylvania Ülikool (USA), MA psühholoogias o Teenistuskäik o alates 2006 Eesti Vabariigi president o 20042006 Euroopa Parlamendi liige o 20022004 Eesti Vabariigi Riigikogu liige o 19992002 Eesti Vabariigi välisminister o 1998 PõhjaAtlandi Instituudi nõukogu esimees o 19961998 Eesti Vabariigi välisminister o 19931996 Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Mehhikos o 19881993 Raadio Vaba Euroopa Eesti toimetuse juhataja (Saksamaa) o ...
Gustav Ernesaks Laulutaat Elulugu • Sündis12. detsember 1908 Raasiku vallas ja suri 24. jaanuaril 1993 Tallinnas. • Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1931. aastal muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni eriala. • Töötas pärast konservatooriumi lõpetamist muusikaõpetajana Tallinna koolides ja 1937–1941 konservatooriumis õppejõuna. • Ta osales Teise maailmasõja ajal Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus asutas 1944. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori (hiljem Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Meeskoor, praegu Eesti Rahvusmeeskoor ehk RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni. • Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. • Ta oli Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige. • Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule 31. jaanuaril 1993 Helilooming • Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on ...
Gustav Ernesaks Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Helilooming 4. Tunnustused Sissejuhatus Gustav Ernesaks on kindlasti üks Eesti kuulsamiad heliloojaid, kindlasti oma paljude isamaaliste teoste poolest. Elulugu Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald - 24.01.1993 Tallinn) Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15-aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konserva...
Toomas Hendrik Ilves Toomas Hendrik Ilves on mees, kes andis 9. oktoobril, 2007. aastal pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada talle antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Vabariigi kasuks. Toomas Hendrik Ilves on Eesti Vabariigi president. Üle neljakümne aasta vana, sünnilt eestlane, kuid esimest valgust siiski näinud Rootsis 26. detsembril 1953. aastal, läks Ilves perega 1957. aastal elama Ameerikasse, kus õppis tunnustatud ülikoolides: Columbia ülikoolis psühholoogiat ning Pennsylvania ülikoolis jätkas magistriõpet. 1984- 1993. aastani oli ta Vaba Euroopa uurimisinstituudi analüütik Münchenis seejärel Vaba Euroopa Eesti toimetuse direktor ning 1993. aastast 1996.-ni Eesti Vabariigi suursaadik USA-s, Kanadas ja Mehhikos. Märkimata ei saa...
Eesti president Toomas Hendrik Ilves Toomas Hendrik Ilves, kes on sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis, on eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president. Ilves on tegutsenud ka diplomaadina ja aastatel 20042006 oli ta Euroopa Parlamendi liige. 23. septembril 2006 valiti ta Eesti Vabariigi presidendiks. 29. augustil 2011 valiti ta ametisse uueks ametiajaks. Toomas Hendrik Ilves sündis Stockholmis eesti põgenike Endel (19231991) ja Irene Ilvese (sündinud 1927) perekonnas. Isa Endel õppis Stockholmi Tehnikaülikoolis inseneriks. Ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas ning 1948. aastast õppis Stockholmi Ülikoolis keelt ja kirjandust ning hiljem ka raamatukogundust. Pere kolis Ameerika Ühendriikidesse 1957. aastal. 1962. aastal said nad USA kodanikuks. Ka Toomas Hendrik Ilvesel oli USA kodakondsus 1993. aasta 1. aprillini, mil ta sellest loobus. Parteiline kuuluvus 1997. aasta lõpus astus Ilves Eesti ...
Johann Laidoner Johan Laidoner – üks kõige tuntumaid tegelasi Eesti sõjaajaloos. Tema nime teab peaaegu iga põhikooli õpilane ning iga keskkooli õpilanegi oskab öelda midagi tema eluloost. Ta sündis 1884.a 12. veebruaril Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus ja suri 13. märtsil 1953 Vladimiri vanglas. Oma haridusteed alustas ta Viiratsi vallakoolis, 1984. aastal kolis tema perekond Viljandisse, kus ta oma õpinguid jätkas. 1895–1897 Viljandi 1. algkool. 1897–1900 Viljandi linnakool. Pärast seda siirdus ta Venemaale, kus alustas elukutselise sõjaväelise õpinguid. September 1902 – 5. mai 1905 õppis Vilno sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandina. 17. oktoobril 1909– mai 1912 Nikolai Kindralstaabi Akadeemia Peterburis. 1909–1912 Nikolai Sõjaväeakadeemia Peterburis. Eraelu 1911 abiellus Maria Kruszewskaga. Oli poeg Michael, kes sooritas enesetapu 15 aastaselt. Elasid Viimsi mõisas ja eramus Tal...
Boriss Jeltsin Greetel Kala ja Maritta Mägi Boriss Jeltsin ● Boriss Nikolajevitš ● 01.02.1931 (Butka) - 23.04.2007 (Moskva) ● Vanaisa küüditatud ● Isa riigivastase propaganda eest vangilaagris 3 a ● Õppis ehitusinseneriks ● 32 aastaselt elamuehituskombinaadi direktor ● 2 tütart ● alkohoolik Partei karjäär ● 1961 astub NLKPsse ● 1976 NLKP Sverdlovski Oblastikommitee esimene sekretär ● 1977 Sverdlovski oblasti parteijuht ● 1985 NLKP keskkomitee ehitussekretär ● 1985 NLKP Moskva parteijuht ● 1987 võetakse ametitest maha Gorbatšovi kritiseerimise eest ● Nõukogude Liidu rahvasaadik ● NSVL Ülemnõukogu liige Jeltsin riigijuhina ● 1990 Vene NFSV Ülemnõukogu esimeheks 535 häälega ● 1990 Vene NFSV suveräänsusdeklaratsioon ● 1990 Konstitutsioonikomisjon ● 1990 500 päeva programm ● 1991 Vene NFSV president ● Rünnatakase Venemaa Valget Maja ● Üleminek turumajandusele ● 1990 astus NLKPst välja T...
Click icon to add picture Click icon to add picture Gustav Ernesaks Merilin Matson Laulutaat Gustav Ernesaks q Koorijuht q Helilooja q Pedagoog q Muusikakirjanik q RAMi kunstiline juht ja dirigent q Väljapaistev ühiskonnategelane q Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige q 1953. aastast Vabariikliku Rahukaitse komitee liige q Eesti koorimuusika ja laulupidude grand old man q Tal oli suur roll eestlaste identiteedi alalhoidmisel ja säilitamisel läbi nõukogude okupatsiooni aastate võitles laulupidude traditsiooni väärtustamise eest . q Tema ''Mu isamaa on minu arm'' kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks 12.12.190824.01.1993 q Sündis 12.detsembril 1908.aastal Peningi vallas Perila külas. q Ernesaksade per...
Lennart Georg Meri Referaat Koostas: Liisa Kivimaa Tartu Katoliku Kool 30.04.2006 Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas. Tema isa oli Eesti diplomaat ja hilisem Shakespeare'i tõlkija Georg Meri. Lennart Meri ema oli Alice - Brigitta Engmann, kellel olid eesti-rootsi juured. Et Lennart Meri isa oli diplomaat ja viibis pidevalt välislähetustel, pidi ka ka tema poeg lapsepõlve peamiselt välismaal veetma. Ta õppis mitmetes Saksamaa ja Prantsusmaa koolides. Sellest tulenes suurelt osalt ka tema hea keelteoskus. Peale Eesti okupeerimist küüditati ka Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element Siberisse. Seal lahutati perekonna pead üle jäänud perest ja viidi kontsentratsioonilaagritesse. Sealt naasesid nad 1946. aastal. Lennart Meri oli vahepeal õppinud mitmetes venekeelsetes koolides, Eestis astus ta aga Tartu Ülikooli. Aastal 1953 lõpetas Lennart M...
Toomas Hendrik Ilves Referaat SISUKORD TOOMAS HENDRIK ILVES.....................................................................................................3 1. Hariduskäik.............................................................................................................................3 2. Ametikohad.............................................................................................................................3 3. Isiklik......................................................................................................................................4 4. Avaldanud...............................................................................................................................5 5. Tunnustused ja tiitlid.......................................................................
1.1)Kui Arno Tal Soome Urho Kaleva Kekkoneniga Toompeale Eesti Vabariigi Jorch Adniel Kiirele Rätsepmeistrite Suurristi Haige Pea 2)Venemaal Joosep Toots Vene Tallinna Paide Aleksandri Napoleoni Känd Saepuru Purjus Laevakapten Microlinki Nobeli. 3)Arno Tali Contra eesti Jimmy Ivanovi Soome Ivan Orava ,,Kuidas..." 4)Neljas Aste Värska Eesti Televisiooni ,,Reisile .." ,,Kuulus..." Erki Kõlu anekdoote. 5)Setumaa Postimees ,,Kõik in. televiisorite ette" Eesti 6)Jaan Tatikas Sirp ja Vasar Ümera Talvesõja 7)ÜRO Julgeolekunõukogus Beneluxi Parlamentaarse Nõukogu Tartu HugoTreffneri Gümn 2. revansi, kotletti, õnnelikkus, efektid afisid renessansiajastu, defitsiit, arhitektuur, blufi, abstraktne, konstateerima, klisee, psüühiline, türanlik, standardne. 3.Eesti Panga president; soome-ugri hõimupäevadest osavõtjad; Emakeele Seltsi esimees; riiklik inglise keele olümpiaad, eesti keele tulevik, lihavõttepühad ja suur reede, Eesti T...
Algustähe õigekiri Selleks et suurt algustähte ôigesti kasutada, tuleb kõigepealt hästi selgeks teha nime olemus ja selle vôimalikud esinemiskujud. Nimi ehk pärisnimi eristab ühte kôigist (paljudest) teistest maailma asjadest, olenditest ja nähtustest. Mônikord kaasneb nimega nimetus, mis tähistab liiki, tüüpi vms - st kehtib paljude kohta. Nt poiss on nimetus, sest neid on palju, aga Andres on nimi, sest tähistab ühte poissi paljudest. Nimi võib koosneda mitmest sõnast. Enamik nimeühendeid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. Nime struktuur Nimeühend Nimi Nimetus Kolme Pärna tänav Kolme Pärna tänav ...
ANNE VESKI Anne Veski on eesti laulja, kes on sündinud 27.veebruaril 1956 aastal Raplas. Ta tegutseb aastast 1978. Tema stiiliks on popmuusika. Anne on tuntud ka välismaal. Aastatel 19771981 oli ta abielus Jaak Veskiga (19561994), kes oli paljude populaarsete eesti laulusõnade autor. Sellest abielust sündis tütar Kerli. Anne Veski teine abikaasa Benno Beltsikov on ühtlasi ka tema mänedzer. Peale teise abielu sõlmimist kandis Anne poole aasta jooksul perekonnanime Beltsikov. Anne Veski vend on muusik Mati Vaarmann, kes on olnud Marju Läniku abikaasa. LOOMING Anne on saavutanud suurt populaarsust ka endise Nõukogude Liidu ja Venemaa estraadilavadel. Ta on tuntud Venemaal ka siiani, näiteks oli ta kutsutud Venemaa näosaatesse "Täpipealt" ("--") spetsiaalselt ka kohale ning astus laval koos oma "teisikuga" ka ...
Algustähe õigekiri Selleks et suurt algustähte ôigesti kasutada, tuleb kõigepealt hästi selgeks teha nime olemus ja selle vôimalikud esinemiskujud. Nimi ehk pärisnimi eristab ühte kôigist (paljudest) teistest maailma asjadest, olenditest ja nähtustest. Mônikord kaasneb nimega nimetus, mis tähistab liiki, tüüpi vms - st kehtib paljude kohta. Nt poiss on nimetus, sest neid on palju, aga Andres on nimi, sest tähistab ühte poissi paljudest. Nimi võib koosneda mitmest sõnast. Enamik nimeühendeid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. Nime struktuur Nimeühend Nimi Nimetus Kolme Pärna tänav Kolme Pärna tänav ...
Kuressaare Gümnaasium Toomas Hendrik Ilves Referaat Sandra Pilter Juhendaja : Anne Mets Kuressaare 2015 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Lapsepõlv ja noorpõlv 3. Valitsemine 4. Eraelu ja perekond 5. Visiidid 6. Ordenid 7. Huvitavaid fakte 8. Kokkuvõte 9. Kasutatud materjal Sissejuhatus Minu valikuks oli Toomas Hendrik Ilves. Valisin tema kuna, ta tundub väga huvitav tegelane. Ta üritab olla meeletult noortepärane, alusatades oma laulupeo ’selfiega.’ Samuti saab just Toomas hakkama presidendi ametiga. Minu arvates ei peakski enam presidenti vahetama. Lisaks tundub ta väga tore ja sümpaatne inimene. Lapsepõlv ja noorpõlv Toomas Hendrik Ilves sündis 26.detsembril 1953, Rootsi pealinnas Stocholmis. Tema isa Endel õppis Stocholmis inseneriks ning ema Irene tõõtas Stocholmis kindlustusfirmas ning 1948 aastast õppis Stochol...
Vanamuusika ansambel Vox Clamantis Vox Clamantis on 1996. aastal asutatud Eesti vanamuusikaansambel. Ansambel ühendab oma muusikas vana ja uue, olles alati toetunud gregooriuse laulule ning varajasele mitmehäälsusele. Ansambli pea kõikides programmides kõlab ka kaasaegne muusika, selle väga laialdastes väljendusvormides. Nende eesmärk ongi ühendada vana ja uus muusika ning esitada seda rahvale. Ansambli kunstiline juht ja dirigent on Jaan-Eik Tulve. Ta on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi ning hiljem ka Pariisi Rahvusliku Kõrgema Muusika ja Tantsu Konservatooriumi, koori dirigeerimise erialal. Alates 1996 aastat on Tulve gregoriaani õppejõud Eesti Muusikaakadeemias. Jaan-Eik Tulve on kahel korral pälvinud ka Eesti Kultuurkapitali aastaauhinna ning talle on omistatud EV Valgetähe teenetemärk, Belgia Kuningriigi Leopoldi orden ning Prantsuse Vabariigi Kunstide ja Kirjanduse orden. Kokku on ansamblis 15 laul...
Koeru Muusikakool Gustav Ernesaks Referaat Koostaja: Janeli Ait Juhendaja: Liana Kullasepp 2012 Sisukord Sisukord ...................................................................................................lk 2 Sissejuhatus .............................................................................................lk 3 Ernesaksa elulugu.......................................................................................lk 4 Ernesaksa looming.......................................................................................lk 6 Ernesaksa tunnustused .................................................................................lk 8 Mu isamaa on minu arm ..............................................................................lk 9 Hakkame mehed minema ............................................................................lk 11 Pi...
"Biografía de Tirso de Molina". Tirso de Molina es su pseudónimo, el nombre real es Gabriel Téllez. El nació en 1579 y murió en 1648. No estoy seguro de en qué ciudad él nació y murió. En Internet hay muchas divergencias sobre esto. Tirso de Molina fue un célebreo dramaturgo español. También fue poeta, narrador español de Barroco, profesor de Teología y monje. En 1601 ingresó en la Orden de la Merced y después tomó los hábitos en 1601 en el monasterio de San Antolin en Guadalajara. Se ordenó sacerdote en 1606 en Toledo, donde estudió artes y teología y también en Toledo empezó a escribir. Sus comedias y sátiras le habian granjeado problemas con las autoridades religiosas, porque el cultivaba temas religiosos. Lo llevó a retirarse en 1615 al monasterio en Aragón. Entre 1616 y 1618 estuvo en Santo Domingo, en cuya universidad fue profesor de teología durante tres años y donde además intervino en asuntos de su Orden. En 1625 la Junta de la...
Eri Klas Eri Klas on Eesti dirigent, kes on sündinud 7. Juunil 1939 Tallinnas. Ta on üks tuntuim muusik kogu maailmas. Tema ema oli pianist ja pedagoog Anna Klas. Eri Klas on üks tuntumaid Eesti muusikuid maailmas. Ta on juhatanud enam kui sada sümfooniaorkestrit neljakümnelt maalt, Islandist Austraaliani, Jaapanist USA-ni, sh Berliini ja Müncheni filharmoonikuid, Pariisi Opéra SO-d, Londoni BBC SO-d, Haagi Residentie-Orkest'i Euroopas, nimekaid USA orkestreid nagu Cleveland Orchestra, Chicago SO, Bostoni SO, Los Angelese FO, Detroidi SO, San Francisco SO ja Washington National Symphony Orchestra, Tokyo SO-d ning nimekaid Austraalia orkestreid nagu Sydney, Adelaide'i Brisbane'i ja Melbourne'i SO-d. Alates 1965. aastast on ta seotud Estoniaga, dirigendina, kunstilise juhina ja peadirigendina aastail 1975-1994, aastast 1994 audirigendina ja aastast 2004 ühtlasi Rahvusooper nõukogu esimehena. Estonias on ta juha...
Hariduskik * 1966 lpetas 8. klassi Vastse-Kuuste Koolis * 19661968 ppis Tartu 7. Keskkoolis * 1969 lpetas Tartu Kaugppekeskkooli * 1973 lpetas Tartu Riikliku likooli ajaloolasena * 1980 sai ta Lembit Valdi juhendamisel filosoofiakandidaadiks vitekirjaga "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" Ametikohad * 19801985 Tallinna Linna Mererajooni RSN Titevkomitee plaanikomisjoni esimees * 1982 Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri ppejud, samast aastast ka Eesti NSV TA filosoofia kateedri dotsent * 1988 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja * 19881989 Juhtimisssteemide Projekteerimis- ja Konstrueerimisbroo "Mainor" teadusdirektor * 19891990 Eesti NSV Ministrite Nukogu esimehe asetitja, Plaanikomitee esimees * 1990 Eesti NSV majandusminister * 19901992 peaminister * 19922001 VII, VIII ja IX Riigikogu liige * 19921995 ...
Suur ja väike algustäht Suur algustäht tähistab esiteks lause algust, nimesid, nimetuste ametlikkust, viisakusvormi. Nimede esiletõstmiseks muust tekstist kasutatakse läbivat suurt tähte, esi-. Suurtähte ja jutumärke. Algustähe ortograafias on vaja eristada NIME (pärisnime), mis on alati individuaalne ning antakse isikutele, kohtadele, asutustele jne. NIMETUST (üldnimi või liigisõna), mis näitab eseme või nähtuse liiki, elukutset, tiitlit jne. Nimed ja suurtähelised nimetused on isikutel, olenditel, kohtadel, ehitistel, asutustel, ühendustel, riikidel, ajalehtedel, ajakirjadel, teostel, sarjadel, ajaloosündmustel, üritustel, autasudel, kaupadel, sõidukitel ja taimesortidel. Läbiv suur täht: · Kohanimi läbiva suure tähega, va liigisõna (Kolme Pärna tänav; Lühike jalg; neem, säär jne) NB! Kui neid kohti on ainult üks: Tallinna Lauluväljak; Tallinna Kaubamaja · Taevakeha...
SUURE VÄIKESE ALGUSTÄHEGA ALGUSTÄHEGA Isikud ja olendid, Koha nimed rahvuskuuluvuse taevakehad, väljendamiseks ja keelenimetustes maailmajaod, (seosed kultuuriga), kohad, taime- ja loomanimetused, linnad, nimetused- veekogud, tänav, ehitised, vabariik, nime juurde kuuluv püsiv täiend, järv, nimi ka täiendina, meri, perioodikaväljaanded, ooekan, tooted (kefiir Gefilus), jõgi, ajaloosündmused (esisuurtäht- Ümera allee, lahing), puiestee, asutused, kool, ettevõtted, gümnaasium, organisatsioonid (reklaamifirma Kolm kauplus, Karu), ...
Elust · sündinud 7. juunil 1946, Tallinnas · 1964 Tallinna 7. Keskkool · 1969 E. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut ·Abielus, poeg Ametid Enn Eesmaa on ennekõike tuntud teleajakirjanikuna ·19701993 Eesti Televisioonis diktor ja kommentaator ning töötas "Aktuaalse Kaamera" peatoimetajana, oli ka ETV programmi direktori asetäitja · 19931994 Vabariigi Presidendi Kantselei meedianõunik · 19942003 TV3 uudistetoimetuse juhataja, saatejuht, välisuudiste toimetaja · Alates 2003 kuulub Riigikogu koosseisu Tunnustus ·2000 Eesti Ringhäälingute Liidu aastaauhind Kuldmikrofon ·2001 Prantsuse Auleegioni orden ·2002 Eesti Vabariigi Riikliku Valge Tähe IV klassi teenetemärk TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Paul-Eerik Rummo Deigmar Virga 9.A klass II rühm Elulugu ● Sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas. ● Eesti kirjanik ja poliitik. ● Õppis Tallinna 2. Keskkoolis. ● Lõpetas Tartu Ülikooli 1965. Teosed ● "Ankruhiivaja" (1962) ● "Lugemik-lugemiki" (lasteraamat, 1974) ● "Kõrgemad kõrvad" (1985) ● "Kogutud luule" (2005) Tõlked ● "Antillide luulet" (1966) ● "Luuletusi ja poeeme" (Aleksandr Puškin, 1977) ● "Puškin armastusest" (Aleksandr Puškin, 2001) Tunnustused ● 1966: Juhan Liivi luuleauhind. ● 1986: Eesti NSV teeneline kirjanik. ● 2001: Riigivapi IV klassi teenetemärk. ● 2005: Kultuurkapitali kirjanduspreemia. ● 2006: Valgetähe II klassi teenetemärk. ● 2007: Põhjatähe orden (Rootsi).
Jüri Arrak Jüri Arrak on Eesti maalikunstnik graafik ning metalli- ja filmikunstnik. Ta sündis 24. oktoobril 1963 Tallinnas. Töötas Tallinna Metallitoodete Tehase kunstnikuna ja "Tallinfilmi" lavastuskunstnikuna aastast 1969 vabakunstnik. Varased maalid on kujundindid tasapinnalised, hiljem on nad muutunud ruumiliseks. Tähtsaimad auhinnad Sajandi Sada Suurkuju-kümne kunstniku hulgas Valge Tähe Orden, II järk Eesti Kunstnike Liidu maalikunsti aastapreemia Eesti Kultuurifondi aastapreemia' Eesti NSV teeneline kunstnik Töid välismaaa kogudes: Tretjakovi Galerii, Moskva The White House, Washington New York Public Library Eesti Maja, Stockholm Krakowi Rahvusmuuseum Museum of Modern Art, New Orleans Kasutatud allikad: www.wikipedia.org www.rios.ee www.art.ee www.haus.ee
Harry Potter ja segavereline prints Lord Voldemort on jõudnud tagasi ja tema viha on tunda nii Muggle'i kui võlurite maailmades. Severus Snape, kes kaua peeti Voldemorti vaenlaseks ja Dumbledore'i Voldemorti vägede koalitsiooni liige, Phoenixi orden kohtub Draco ema Narcissa Malfojaga ja kinnipeetava surmaheitja Luciusiga. Snape teeb Narcissasse vigu, mis lubab kaitsta oma poega Drako. Dumbledore läheb 4-le Privet Drive'ile, et koguda Harry tema tädi ja onu. Harry ja Dumbledore peatavad oma teed Burrowi, et värvata Horace Slughorni, et nad saaksid Sigatüübist õpetada. Harry on taasühinenud oma parimate sõpradega, Ron ja Hermione. Harry jookse Drako kooli sisse ja jälgib teda Borgini ja Burkesi, kus ta kuuleb draakoni ähvardavat Borgini ja nõuab, et ta salvestab tundmatu objekti. Harry on koheselt kahtlustav Drako, kellest ta usub, et on surmaheitja, nagu tema isa. Üliõpilased naasevad kooli ja Dumbledore teatab, et Snape hakkab Harry ...
Viivi Luik Erika Ofitserova Kadi Jürisson Elulugu Sündinud 06.11.1946 Pärit Viljandimaalt On õppinud Risti algkoolis, Kalmetu põhikoolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis Elanud Helsingis, Berliinis ja Roomas 1974. aastal abiellus Jaak Jõerüüdiga Kutseline kirjanik alates aastast 1967 Looming 1962 esimene trükis ilmunud luuletus 1965 esimene raamat ja luulekogu 1985 "Seitsmes rahukevad" 1991 "Ajaloo ilu" "Seitsmes rahukevad" on ilmunud paljudes keeltes 10 luulekogu, 3 romaani, esseed ja lasteraamatud Autasud Ajakirja "Looming" aastapreemia Eesti NSV riiklik preemia 1987 Juhan Liivi luuleauhind 1988 Sveitsi Kirjanike Liidu stipendium 1989 Eesti Vabariigi aumärk 1995 Eesti Vabariigi aumärk (Eesti Valge Tähe 4. klassi orden) 2000 Kasutatud materjalid www.viiviluik.ee www.miksike.ee/docs/lisakogud/kir...
....... Kool Oskar Luts Referaat Koostas: ........ Juhendas: õp. ........ ........ 2013 SISUKORD 1.ELULUGU............................................................................................................................ 3 2.TUNTUMAD TEOSED......................................................................................................... 4 2.1.,,Kevad".......................................................................................................................... 5 2.2.,,Suvi"............................................................................................................................. 5 2.3.,,Tootsi pulm".................................................................................................................. 5 2.4.,,Argipäev"...................................
MATI UNT (1.jaanuar 1944-22.august 2005) oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja, peetakse üheks kuulsamatest okupatsiooniajal elanud kirjanikest sündis Linnamäe kulas, Voore Vallas (Mati Unt sündis 1944 aasta 1. jaanuaril Tartumaal) Mati Unt õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, peale seda läks Tartu 8. Keskkooli, mille ta lõpetas 1962. Aastal. Tartu Ülikooli läks Unt õppima eesti filoloogia erialale. Peale ülikooli lõpetamist töötas ta Vanemuise teatris ja hiljem ka Noorsooteatris, kirjandusala juhatajana. 1981 aastal sai Noorsooteatris alguse tema lavastajakarjäär, mis 1992 aastal jätkus Draamateatris. 22. august 2005 suri Tallinnas 61-aastaselt pärast seda, kui ta oli Draamateatrist vallandatud. Unt maeti Metsakalmistule teatrirahva puhkepaika. Tunnustused 1976: Friedebert Tuglase novelliauhind 1978: Juhan Smuuli preemia 1980: ENSV teeneline kirjanik 1989: Parim lavastaja 1990: Priit Põldroosi preemia 1990: Poola orden kultuu...
Veaohtlikud kohad · Kohanimed Kaksikute tähtkuju, Suure Vankti tähtkuju · Kohanimi täiendiga Pärsia kass, Viini sai, Tallinna kilu · Kujundlikud nimetused kohanime puhul tuhande järve maa, keisrite saar, tõusva päikese maa ERANDID! Vana Maailm e. Euroopa Uus Maailm e. Ameerika Kolmas Maailm e. Arengumaad Metsik Lääs Roheline Manner e. Austraalia Must Manner e. Aafrika Igavene Linn e. Rooma · Murre ja murrak Võru murre · Isikunime täiendamine Pagari Jüri (perekonnanimena) Pagari-Jüri (hüüdnimena pagari Jüri (elukutsena) · Isikunimi täiendina (v.a usundite ja loomatõugude puhul!) Downi sündroom, Achilleuse kand, luteri usk, buda usk, przevalski hobune · Asutused Kohamäärang Nimetus Allüksus Nimi Suuralgustäht (SA) Ametlik: SA VA SA ( lubatud ka mitteametlik: VA jutumärgid) Tallinna Ülikooli ...
Kohila Gümnaasium Taasiseseisvunud Eesti esimene president ehk Lennart Georg Meri juhendaja: Silvi Ivanova koostanud: Kairi Kuldma KOHILA 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 Lennart Meri noorusaastad...................................................................................................................5 Lennart Georg Meri esimene teos ja retked ....................................................................................5 Lennart Georg Meri perekond ........................................................................................................6 Lennart Georg Meri siirdumine poliitikasse...............................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA 11 KÕ Anneli Raud LENNART MERI MINU LEMMIK PRESIDENT Referaat Juhendaja: Reino Veielainen Mõdriku 2011 SISSEJUHATUS..................................................................................................2 1. LENNART MERI ELUST...............................................................................3 1.1 Abielud.......................................................................................................4 1.2 Haridus:......................................................................................................4 1.3 Karjäär:.......................................................................................................4 2. LENNART MERI REISIKIRJANIKUNA.................
Ülevaade Elust & Loomingust Heino Eller Sünd Sündis aastal 1887 Tartus. On eesti helilooja & pedagoog. Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Hariduskäik & Pedagoogia 1907. Tartu Reaalkool. 1907-1908 Peterburi konservatooriumis viiulit. 1920-1940 Tartu kõrgeimas Muusikakoolis Õpetaja. 1940. Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Õpetaja (elu lõpuni). Looming Heino Elleri heliloomingu suuruseks on umbes 300 teost, muu hulgas on ta loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid. 1917 "Videvik" 1920 "Koit" 1953 "5 pala" Muud Huvitavat 1971. aastast kannab Heino Elleri nime Tartu Muusikakool. 1987. aastast asub Tallinnas Georg Otsa nimelise Muusikakooli õuel Heino Elleri mälestussammas. 1991. aastast on korraldatud Heino Elleri nimelist rahvusvahelist viiuldajate konkurssi. 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum välja Heino Elleri nimelist muusikapreemiat. Tunnustused 1948. & 1965. - ENSV Riiklik Preemia. 1953. - ...
Heino Eller 7. märts 1887 – 16. juuni 1970 Marleene Hõbejärv Sigrid Soosaar 11.B Heino Eller Eesti helilooja, pedagoog, Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajaid ja silmapaistvaim esindaja. Hariduskäik ja pedagoogiline tegevus Heino Eller lõpetas 1907. aastal Tartu Reaalkooli. Õppis seejärel Peterburi konservatooriumis 1907–1908 aastatel viiulit 1913–1915 ja 1919–1920 aastatel kompositsiooni ja muusikateooriat. Õpetas aastatel 1920–1940 Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooriat. 1940. aastal alustas õpetajategevust Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus õpetas elu lõpuni. Isiklik elu Esimene abikaasa oli pianist Anna Kremer teine abikaasa oli Ellu Eller (Meriva) Helilooming Heino Elleri heliloomingus on umbes 300 teost Ta on loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid "Kodumai...
Konstantin Päts Koostaja: Siim Jakob Suits Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Pärit Pärnumaalt, Tahkuranna vallast Oli õigeusklik Vanaisa oli Hariton Tumanov Oli 4 venda ja 1 õde Eesti Vabariigi esimene president Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Suri 18. jaanuar 1956 Pätsi osavõtt 1905. aasta revolutsioonist Pätsi õhutusel asutati 1907–1908. aastatel Peterburis kirjastusühing Ühiselu, mis hakkas välja andma Peterburi Teatajat. 1910. aasta veebruaris mõisteti Päts Peterburi kohtupalati väljasõiduistungil Tallinnas üheks aastaks kindlusvangistusse Ta oli märtsi lõpul 1917. aastal Tallinna linnamiilitsa ülem ja osales ka Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimehena Eesti rahvusväeosade asutamises Perekond Konstantin Päts oli abielus Helma Wilhelmine Päts 2 poega Leo ja Viktor Päts Elas Toompeal 30. juulil 1940. aastal küüditati Konstantin Päts koos perega just Kloostri...
Lähte Ühisgümnaasium LENNART GEORG MERI Referaat Lähte 2007 Elulugu Sündud 29. märts 1929, surnud 14. märts 2006 Tallinnas. Lennart-Georg Meri oli Eesti poliitik ja kirjanik. Ajavahemikus 1992-2001 oli ta Eesti Vabariigi president. Lennart Meri vanemad olid Eesti diplomaat Georg Meri eestirootsi juurtega Alice- Birgitta Engmann. Kuna Georg Meri pidi oma diplomaadi töö tõttu palju välismaal käima, siis oli ka tema poeg Lennart-Georg Meri palju välismaal, mistõttu ta ka oskas nii paljusid keeli: saksa, prantsuse, inglise, soome, vene. Lennart ei olnud ainuke laps, tal oli ka vend Hindrek Peeter Meri on Lennrati noorem vend (sünd 21.marts 1934 Berliinis). Lennart õppis mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis. 1941 1946 oli ta koos vanematega küüditatuna Siberis, selle vahe sees õppis ta mitmes vene koolis. Eestis astus ta Tartu Ülikooli ja lõpetas aastal 1953 ajaloo eriala cum laude. Ajaloolasena tal...
Kilingi-Nõmme Gümnaasium NIMI MOEKUNST JA RÕIVAKUNST KESKAJAL 1 Kilingi-Nõmme Gümnaasium SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Keskaja riietus Euroopas..................................................................................................................4 Keskaja moekapriisid.......................................................................................................................5 Seisusele vastav riietus.....................................................................................................................6 Kokkuvõte.............................................................................................
Johannes Lauristin Brett Sügis JG 2015 Johannes Lauristin Johannes Lauristin sündis 29 oktoober, aastal 1899 Tallinnas. Lauristin oli eesti poliitik ja kommunist (EKP Illegaalse büroo liige ja EKP keskkomitee sekretär. Suri 28 august, 1941. Johannes Lauristin oli Nõukogude Eesti poliitiku Olga Lauristini abikaasa ning Eesti poliitiku ja teadlase Marju Lauristini isa. Poliitiline tegevust Johannes Lauristin oli Eesti illegaalse kommunistliku liikumise aktivist aastatel 1922–1923, EKNÜ illegaalse häälekandja – ajalehe Noor tööline toimetaja, aastal 1922/1923–1933, EKP KK liige aastail 1922– 1924, Eestimaa Töölisühingute Üldliidu kesknõukogu liige. 1923. aastal valiti riigikogusse. Vangla ja sunnitöö Lauristin pidi oma kommunistliku suunitlusega riigivastase tegevuse eest kandma mitu korda vanglakaristust. 149 protsessi tulemusel aastatel 1923...
JOHAN PITKA (19. veebruar 1872 – september 1944) Johan Pitka sündis Võhmuta vallas, Jalgsema külas, Terasaugu metsavahimajas. Ta oli Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja ning kontradmiral. Vabadussõjas oli ta Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. Oma haridusteed alustas Pitka 1889. aastal Seliküla vallakoolis, hiljem õppis veel Tallinna Aleksandri Gümnaasiumis, Käsmu merekoolis, Kuressaare merekoolis ja Paldiski merekoolis. J. Pitka seotus vabadussõjaga sai alguse 1917. aasta kevadest, mil ta organiseeris eesti ...
Helena Tulve 2015 VI põlvkond • Sündinud 1960-1975 • Tähelepanu keskmes kõla • Kõlakäsitlus on sageli väga peen ja keskendub peentele nüanssidele • Aktiivne ja motoorne rütmipulss puudub • Kasutavad tihti elektroonilisi vahendeid Helena Tulve Helena Tulve • Sündis 28.04.1972 Tallinnas • Tallinna muusikakeskkool kompositsiooni eriala Alo Põldmäe klassis • Tallinna konservatoorium helilooming (1989-1992) E. S. Tüüri ainus õpilane • Pariisi Rahvuslik Regionaalkonservatoorium kompositsiooni erialal Charpentier’ käe all • Pariisi Rahvuslikus Kõrgemas Muusika ja Tantsu Konservatooriumis- gregooriuse laul (1993-96) • Eesti muusikaakadeemia kompositsiooni- õppejõud aastast 2000 • Eesti muusika päevade kunstiline juht aastast 2015 Jaan-Eik Tulve- abikaasa Looming • Muusika kasvab välja lihtsatest algimpulssidest, olles mõjutatud looduslikest mustritest, orgaanilisusest...
27.09.2008 Curriculum vitae Nimi: Olav Ehala Meie aja geenius. Sünniaeg ja koht: 31.07.1950 Tallinn Aadress: Kure 6, 13424 Tallinn Telefon: 655 3404 Perekonnaseis: Abielus, abikaasa Katrin Ehala Lapsed: Tütar Eeva-Liisa Ehala, poeg Tanel Ehala Hariduskäik: Tallinna Muusikakool 1969 Tallinna Riiklik Konservatoorium (kompositsiooni erialal, professor Eugen Kapi klassis) 1974 Teenistuskäik: Eesti Heliloojate Liidu esimees, alates 2006. a Eesti Muusikaakadeemia õppejõud, alates 1991. a Noorsooteatris (Linnateater) muusikaala juhataja 1975-1991 Noorsooteatris muusik 1970-1975 ENSV riiklik filharmoonia, toimetaja 1973 Looming: Enam kui 60 lavastust Eest, Läti, Soome ja Venemaa teatrites, üle 100 laulu ja muusikat enam kui 40 filmile. Muusikalid: "Sabata krokodill" (1972), "Oliver ja Jennifer" (1972), "Buratino" (1975...
Maarika Anijärv Riietumise tähtsus Keskajal oli riietusel väga suur tähtsus. See tähistas ühiskondlikku kategooriat. Teise seisuse riiete kandmist sai keskajal võrrelda patuga või auahnusega. Kloostrireeglites oli kostüüm üksikasjalikult ette kirjutatud. See polnud nii mitte luksuse pärast vaid andis au ordu auks. Iga uus ühiskondlik kategooria kiirustas endale kostüümi valmistama. Erilist tähelepanu pöörati aksessuaaridele, mis määravad seisuse täpsemalt- mütsile ja kinnastele. Rikkad rõhutasid oma riiete luksust ja kvaliteeti. XIII sajandil lõpus ilmusid Prantsusmaal ja Itaalias luksusevastased seadused. Need olid tugevalt seotud majanduskriisi ja ühiskondlike muudatustega. "Te peate hästi ja korralikult riides käima, et teie naised ja lapsed teid armastaksid ja teie kaaskondlased teid kalliks peaksid. Peab kandma riietust ja v...
annaabi.ee 
