sigmoidei et transversa SIGMAULKE VAGU crista occipitalis ext. et int. VÄLIMINE, SISEMINE KUKLAHARI linea nuchae superior et inf ÜLEMINE, ALUMINE TURJAJOON os sphenoidale -KIILLUU corpus KEHA ala minor et major- VÄIKE TIIB, SUUR TIIB proc. pterygoideus - TIIBJÄTK sella turcica TÜRGI SADUL kiilluu keskel asuv süvend fossa hypophysialis HÜPOFÜÜSI AUK canalis optikus -SILMAKANALID foramen ovale,- OVAALMULK rotundum et spinosum (VIIMANE) OGAMULK fissura orbitalis superior ÜLEMINE SILMAKOOPALÕHE lamina medialis et lateralis proc pterygoidei - LATERAALNELESTE os frontale - OTSMIKULUU partes orbitales - ORBITAALOSAD pars nasalis - NINAOSA squama frontalis - SOOMUSOSA tuber frontale OTSMIKUMÜGARAD spina nasalis - NINAOGA glabella - KULMUDEVAHEMIK crista frontalis - OTSMIKULUU HARI incisura ethmoidalis SÕELLUU SÄLK sutura metopica METOOPILINE ÕMBLUS processus zygomaticus - SARNAJÄTKED os ethmoidale - SÕELLUU
1. Cavitas nasi a) nimeta 2 luud, mis moodustavad suuremosa ninaõõne vaheseinast: lamina perpendicularis ossis ethmoidalis vomer b) millisesse ninakäiku avaneb sinus frontalis, millisesse sinus maxillaris, millisesse canalis nasolacrimalis. sinus frontalis – meatus nasi mediasse sinus maxillaris – meatus nasi mediasse canalis nasolacrimalis – meatus nasi inferiorisse ! 2. Fossa pterygopalatina a) seinad eesmine sein - tuber maxilla, os palatinum processus orbitalis tagumine - os sphenoidale processus pterygoideus, ala major mediaalne - os palatinum lamina perpendicularis ülemine - corpus ossis sphenoidalis b) avaused: orbitaga - fissura orbitalis inferioriga fossa cranii mediaga – foramen rotundum basis cranii externaga - canalis pterygoideus cavitas nasiga - foramen sphenopalatinum kõvasuulaega - foramen palatinum major c) kuhu avaneb lateraalselt lateraalselt on avatud fossa infratemporalisse ! 3. Cavitas tympanica
interpeduncularis cavernosus'e m levator palpebrae superioris tegmentumis: lateraalse seina, läbi m rectus superior nucl. n oculomotorii fissura orbitalis ramus inferior: (somatomotoorne tuum) superior'i m rectus inferior nucl. oculomotorius accessorius III N oculomotorius silmakoopasse m rectus medialis (visteromotoorne tuum) Somiidilihaste närv,
KIILLUU ehk PÕHILUU (os sphenoidale) (peas) Kiilluu keha (corpus ossis sphendoidalis) külgedel asuvad suured tiivad (alae majores). Kiilluu ülemise pinna moodustab türgi sadul (sella turcica), mille keskel on hüpofüüsiauk (fossa hypophysialis). Hüpofüüsiauku piirab tagant sadulaselg (dorsum sellae). Väikeseid tiibu (alae minores) läbib nägemisnärvikanal (canalis opticus). Suuri ja väikseid tiibu eraldab ülemine silmakoopalõhe (fissura orbitalis superior). Suure tiiva ajumisel pinnal avaneb 3 mulku: Ümarmulk (foramen rotundum), ovaalmulk (foramen ovale), ogamulk (foramen spinosum). Näokojust ülalpool on silmakoobasminepind (facies orbitalis). Tiibjätkeid (processus pterygoidei) läbib tiibjätkekanal (canalis pterygoideus). Põhiluu-urge (kiilluu sees) OIMULUU (os temporale) (peas) Soomusosa (pars squamosa). Sarnaluumine jätke (processus zygomaticus)
nervi trochlearis - somatomotoorne c) millised kraniaalnärvid innerveerivad, nimeta närvid ja 2. neuronikeha (tuum): m. stapedius – n. facialis, n. stapedius, nucl. nervus facialis, m. trapezius – n. accessorius, r. externus, nucl. n. accessorii, m. stylopharyngeus – n. glossopharyngeus, r. musculi stypopharyngei, nucl. ambiguus, m. rectus oculi superior- n. oculomotorius, r. superior, nucl. n. oculomotorii d) millised kraniaalnärvid väljuvad: fissura orbitalis superior: n. occulomotorius, n. trochlearis, n. ophtalmicus, n. abducens, , foramen rotundum – n.trigeminus, foramen jugulare kaudu – n. vagus, n. accessorius, n. glossopharyngeus ! 2. b) mälumislihaste innervatsioon - närv, kraniaalnärvi haru, 2. neuronikeha (tuum) - nucl. motorius n. trigemini, n. trigeminus, n. mandibularis c) m. thyroarytneoideus - närv, 2. neuronikeha (tuum) nucl. ambiguus, n. vagus d) valu kõrist - närv 1, 2. neuronikeha (ganglion, tuum) n
sulcus parietooccipitalis - KIIRU-KUKLA VAGU fissura longitudinales cerebri SUURAJU-PIKILÕHE fissura transversa SUURAJU - RISTILÕHE Lobus frontalis:- OTSMIKUSAGAR gyrus precentralis - PRETSENTRAAL KÄÄR gyrus frontalis superior - ÜLEMINE OTSMIKU KÄÄR lobulus paracentralis - SAARESAGAR ????????? gyrus frontalis medius - KESKMINE OTSMIKU KÄÄR gyrus frontalis inferior ALUMINE OTSMIKU KÄÄR pars opercularis pars triangularis pars orbitalis ORBITAALOSA bulbus olfactorius - HAISTMISSIBUL tractus olfactorius - HAISTMISTRAKT Lobus temporalis:OIMUSAGAR gyrus temporalis superior ÜLEMINE OIMUKÄÄR gyrus temporalis medius VAHEPEALNE OIMUKÄÄR gyrus temporalis inferior ALUMINE OIMUKÄÄR gyrus occipitotemporalis lat. et med. KÜLGMINE KUKLA-OIMUKÄÄR (KESKMINE JA KÜLGMINE) gyrus parahipocampalis - uncus gyri parahipocampalis Lobus parietalis:KIIRUSAGAR
2 2. SOMIIDILIHASTE NÄRVID (III, IV, VI, XII): Somaatilis- eferentsed (ÜSE), som. ns Innerveerivad somiitidest arenenud vöötlihaseid. III, IV, VI on silmamunalihased!! XII on kaela- ja keelelihased 2.1 N. oculomotorius (III), silmaliigutajanärv Tuumad: nucl n oculomotorii (üse) + nucl oculomotorius accessorius (parasümpaatiline, üve!!!) Väljub ajust fossa interpeduncularises, koljus läbib sinus cavernosuse lat. seina ja siseneb fissura orbitalis superiori kaudu silmakoopasse. N. oculomotoriusel 2 haru: a) Ramus superior: m. levator palpebrae superioris, m. rectus superior b) Ramus inferior (2 palet): 1. normaalne üse: m. rectus inferior, m. rectus medialis, m. obliquus inferior 2. ebanormaalne üve: annab radix parasymphatica, mille kiud pärit nucl. oculomotorius accessoriusest ja lülituvad ümber ganglion ciliares, postgangl parasümp kiud innerveerivad silmasiseseid lihaseid: m. sphincer
centralis III, m, f – tsentraal- – sg nom, sg gen – tsentraal- aorta I, f – sg nom, sg abl – aort, aordiga 6. in partes aequales – võrdsetes osades [in partes eekvales] pars, partis III,f – osad, osasid, aequalis, e – võrdsed, võrdseid – 7. fissurae orbitales superiores – ülemised silmakoobaste lõhed [fissuree orbitaales superioores] fissura, ae, f – lõhe – sg gen, sg dat, pl nom orbitalis III, – silmakoopa – pl nom, pl acc superiores III, pl nom, pl acc- ülemised 8. alia neoplasmata benigna cutis – naha muud healoomulised kasvajad [aalia neoplasmaata beninja kutis] alius, a – teine/muu neoplasma, matis, n-kasvaja cutis, is f – nahk – benignus, II kääne m - healoomuline 9. ad usum medicinalem – meditsiiniliseks kasutamiseks [ad usum meditsinaalem] ad – jaoks usus, m – kasutamine medicinalis, III – meditsiiniline 10
Loomaliik Luud Põhiosad Kiiruluu Os parietale - Kaljuosa ehk kaljumik (Pars petrosa), Trummiosa (Pars Oimuluu Os temporale tympanica), Soomusosa (Pars squamosa) Otsmikusoomus (Squama frontalis), Silmakoopaosa Otsmikuluu Os frontale (Pars orbitalis), Ninaosa (Pars nasalis) (Asub õhukese kitsa moodustisena põhikiilluu tiibjätke Tiibluu Os pterygoideum mediaalsel pinnal) Põhimikuosa (Pars basilaris), Külgosa (Pars lateralis), Kuklaluu (Os occipitale) Kuklasoomus (Squama occipitalis) (Ajukolju luudest väikseim. Ebakorrapärase kujuga,
Atlas of Human Skeletal Anatomy Image - Os temporale- facies externa www.jurajartner.com 14. Atlas of Human Skeletal Anatomy Image - Os sphenoidale- aspectus anterior www.jurajartner.com 15. Atlas of Human Skeletal Anatomy Image - Os lacrimale- aspectus orbitalis www.jurajartner.com 16. Atlas of Human Skeletal Anatomy Image - Os ethmoidale- aspectus lateralis www.jurajartner.com 17. Atlas of Human Skeletal Anatomy Image - Concha nasalis inferior- aspectus lateralis www.jurajartner
MIIMILISED LIHASED Suu ümbrus Musculus orbicularis oris ringi ümber suu suudlemislihas f: ahendab suuava Musculus buccinator o: mandibula ja maxilla külgpinnad suunurga piirkond Nina lihased Musculus nacalis o: maxilla eesmine pind i: nina tipu ja ninatiiva piirkond f: ahendab ninasõõrmeid Muscuius orbicularis occuli o: pars lacrimalis silmakoopa mediaalses osas ümber pisarakoti + pars palpebralis (silmalaud) + pars orbitalis (ümber silmakoopa ) f: tõmbab kulme alla ja põski üles Väliskõrva lihased Musculus auricularis superior o: fascia teporalis i: kõrvalest f: tõmbab kõrvalesta üles Koljulae lihased Musculus occipitofrontalis o: kuklaluu tagapind i: kulmude nahk galea aponeurotica!!!! + f: peanaha liigutamine ette ja taha VAAGNAVÖÖTME LIHASED Tagumine rühm Musculus gluteus minimus
M. kõrvaüline galea aponeurotica -tõstab kõrva temporaparietalis fastsia Silmaümbruse lihased Lihase Algus- Kinnitus- Funktsioonid Pilt nimetus koht koht M. orbicularis silma mediaalne silma mediaalne osa -Pars orbitalis sulgeb ja kissitab silma, langetab oculi osa (moodustades ringi) kulmu -Pars palpebralis langetab ülemist ja tõstab alumist silmalaugu -Pars lacrimalis aitab trasportida ja ära juhtida pisaraid M
sulcus subparietalis (D15) alapinnal – sulcus collateralis’e (D16) eesosa ja sulcus rhinalis (D17) Gyri cerebri LOBUS FRONTALIS Superolateraalpind - gyrus precentralis sulcus centralis’e ja sulcus precentralis’e (B18) vahel - gyrus frontalis superior, medius et inferior eraldatud sulcus frontalis superior’i (B19) ja sulcus frontalis inferior’i (B20) poolt alumisel frontaalkäärul on pars orbitalis, triangularis et opercularis – neid eraldavad teineteisest külgvao harud – ramus anterior (B21) ja ramus ascendens (B22) Mediaalpind - gyrus frontalis superior + lobulus paracentralis neid eraldab sulcus paracentralis (D23) paratsentraalsagarik sulgeb tsentraalvao ülaotsa ja kuulub osaliselt kiirusagarale Alapind - gyrus rectus + gyri orbitales piiristavad sulcus olfactorius (C24) ja sulci orbitales (C25)
b) Nina lihased: Näiteks: m. nasalis: o. - maxilla eesmine pind (2. ja 3. hamba kohal); i. - nina tipu ja ninatiiva piirkond; f.- ahendab ninasõõrmeid. Veel kuulub siia rühma: m. depressor septi. c) Silma ümbruse lihased: Näiteks: m. orbicularis oculi: koosneb 3-st osast: pars lacrimalis silmakoopa mediaalses osas ümber pisarakoti - soodustab pisaravedeliku äravoolu; pars palpebralis - silmalaugudes, suleb lauge; pars orbitalis - ümber silmakoopa, tõmbab kulme alla ja põske üles (tekitab kortse silma ümber!). Veel kuuluvad siia rühma: m. depressor supercilii, m. corrugator supercilii ja m. procerus. d) Väliskõrva lihased: Näiteks: m. auricularis superior: o. - fascia temporalis; i. - kõrvalest; f. - tõmbab kõrvalesta üles. Veel selles rühmas: m. auricularis anterior ja m. auricularis posterior. e) Koljulae lihased: M. occipitofrontalis: koosneb kahest kõhust : venter occipitalis o
annaabi.ee 
