• Kultuuriline evolutsioon – põlvkondade vaheline infoedastus • Kollektiivselt elamine • Isolatsioon on halb tervisele? ALLIKAD • Pilt 1. Bonobo - http:// cincinnatizoo.org/wp-content/uploads/2014/02/bonobo.jpg • Pilt 2. MJ - https:// jakmeedia.com/wp-content/uploads/2014/07/1172813_51961371144 2964_975905282_o.jpg • Pilt 3. Gorilla - http:// i.dailymail.co.uk/i/pix/2014/04/14/article-2604010-1D117B7900000 578-981_634x420.jpg • Pilt 4. Orangutang - http:// www.kulturrejser.dk/wp-content/gallery/borneo/orangutang-mor-m ed-unge-borneo.png • Pilt 5. Aju - https:// upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/c3/Man%26chimpbrain s.png • Õpik „Bioloogia gümnaasiumile, IV“ TÄNAN!
ja kamarmullad 7 Taimed 10001500m Kõrguseni kasvavad liaanid ja igihaljad epifüüdid 3000m Kõrgusel on lähistroopilised metsad ja okasmetsad 4000m Kõrgusel alpivõsad ja niidud Mets katab maast üle 60% Sumatras kasvab must pipar, muskaatpähkel ja ingver 8 Loomad Väga liigirohke: India elevant India ninasarvik Tiiger Hiidvaraan Orangutang Krokodill Paabulind Kõik eelnevad hävimisohus 9 10 Inimesed 150 Indoneesia keelerühma rahvast ja hõimu Üle 4miljoni Hiinlase Tegelevad käsitöö ja kaubandusega Suurem osa indoneeslasi on muhhameedlased Põllumajandusega tegeleb umbes 70% rahvast 11 Peamised kasvukasud Riis Kopra Palmiõli Tee Kohv Tubakas Suhkrut Vürtsid 12
vihmametsad kliimavööde pruunmullad jaaguar, anakonda, orhidee, liaan, ( ferralliit- šimpans, tukaan, tapiir, heveapuu, mullad ) tarantel, aara, rododendron orangutang, leemur, piraaja http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/loodusvoondid_tabel_larstrunin.htm
vihmametsad kliimavööde pruunmullad anakonda, simpans, tukaan, orhidee, liaan, heveapuu, metsandus, alepõllundus maharaiumine, liigasustus, ( ferralliit- tapiir, tarantel, aara, rododendron vee erosioon, looma- ja mullad ) orangutang, leemur, piraaja taimeliikide hävimine
( ferralliit- simpans, tukaan, heveapuu, metsandus, liigasustus, vee mullad ) tapiir, tarantel, aara, rododendron alepõllundus erosioon, looma- ja orangutang, leemur, taimeliikide piraaja hävimine
sotsiaalses maailmas. Eneseteadvuse kujunemine ontogeneesis · Sotsiaalne küpsemine, ontogeneesi ja antropogeneesi sarnasus · Väliste suhete ja suhtumiste internaliseerumine. TERE kui näide · Sotsiaalse eraldatuse mõju (1970: Genie 13 aastat kinnises ruumis, 1- aastase vaimne tase). Amala-Kamala, toidu nuusutamine, pimeduse eelistamine · Gordon Gallupi peeglitest: lõhnatu värvitu punane plekk otsaette. Simpans ja orangutang nühivad otsaesist, gorilla jt peeglit. Laps õpib ennast ära tundma ca 2 aastaselt. · Kommikatse (mis on kommikarbis, tegelikult pliiatsid). Mida sa arvasid, et karbis on. Pliiatsid. Ei reflekteeri/mäleta oma mõtteid. · Sotsialiseerumine ja kultuurierinevused · Hariduse mõju eneseteadvusele Inimsuhete ajalooline kontekst: kokkuvõte · Inimene ajalooliselt rühmaloom, rühmades kujunevad suhtemustrid, mida taastoodetakse sotsialiseerumise käigus.
Ekvatoriaalne vihmamets: 0-5pl ll; aafrika indoneesia ekvatoriaalne kv. S: 28-29 ; T 27-28 ; Sajab 2000-3000mm, aasta läbi. Ferralliitmullad->keemiline murenemisne rauda palju, vähe huumust.mitu puuderinnet.Taimed: palmid epifüüdid orhideed hevea tamm mahagon liaanid.Loomad: gara orangutang laiskloomad leopart maod gorilla jaaguar kapibaara. Inimesed: hõre asutus korilus küttimine, loodusrahvad,metsade ja maavarade väljavedu, traditsiooniline eluviis. Probleemid: puidu nõudlus, vihmametsade vähenemine, kliima soojenemine, väljasurevad loomad. SAVANN 10-20 pl, ll. Austraalia kuuba. Kv: lähisekvatoriaalne. S:28, T 24. sajab 300-1000 mm suvel e. vihmaperioodil. Ferralliit mullad. Vt.ülal.moodustub lateriitkiht, kuivad mullad. Punamullad. Kõrrelised taimed: pudelpuu,
BIOLOOGIA VIKTORIIN 5. 6. klass 7. - 9. klass 1. Millisel loomal on kehamassi kohta kõige suurem aju ? A) inimene B) orangutang C) komodovaraan 7.-9. klass 1. Miks tekivad veest välja tulles kehale piisad ? A) sest ülejäänud vesi Click to edit Master text styles voolab vee raskuse Second level tõttu maha. Third level Fourth level
Tunnusteks loetakse vastanduvat pöialt (ja küüsi), silmade ettepoole suunatus, kandluu. Antropoidide alamselts jagunes Uue ja Vana Maailma ahvideks, kelle teed läksid väga lahku (Vanad arenesid ,,kaugemale"). Vana Maailma ahvid jaotusid ahvideks ja inimahvideks (hominoidid), keda eristab saba ja küünarliigese olemasolu. Inimahvid jagunesid gibbonlasteks ja inimlasteks (hominiidid). Tänapäeva hominiidide hulka kuuluvad alamsugukonnad orangutang, gorilla ja hominiin. Ühed vanimad inimahvide algusaegadest pärinevad leiud kuuluvad prokonsulile, mis on aga üsna üldine nimetus suurele hulgale harudele pika aja jooksul, kes võisid üldsegi ka tupikud olla. Üks mõnevõrra kindlam alguspunkt 17MAT oli Keeniast leitud afropithecus. Euroopa ja Aafrika vahelise silla tekkimisel levisid inimahvid kiirelt kõikjale (praeguste leidude kohaselt jäi Aafrika vahepeal päris tühjaks).
mulda vähe. gorilla, jaaguar, anakonda, tegeletakse maa simpans, tukaan, tapiir, viljelusega, mullad tarantel, aara, orangutang, on huumus ja leemur, piraaja toitaine vaesed. Langetatakse
tihedaid troopikametsi, viljakaid tasandikke, arktilisi alasid ja kõrbeid nii kuumi kui ka külmi. Aasias on kümme maailma kõrgeimat mäetippu, aga ka madalaim maismaapunkt Surnumere kaldad, mis asuvad 393 m allpool merepinda. Aasias, eriti mandri troopilises lõuna- ja kaguosas, elab tuhandeid loomaliike. Ent inimesed, kes kütivad loomi nende karusnahkade pärast, on viinud paljud liigid väljasuremisohtu. Ohustatud liikide hulka kuuluvad hiidpanda, orangutang, tiiger ja lumeleopard. Aasias elab lind Kassikakk (Bubo bubo) on suurim kaklane. Kehapikkus on 6067 cm, tiibade siruulatus 160190 cm, kaal 24 kg. Pesa teeb maapinnale või kalju peale suure kivi või puu kõrvale.Kurnas on 24 muna. P-Ameerika Pindala: 21 517 000 km² Rahvaarv: 481 212 000 Riikide arv: 23 Suurim riik: Kanada Väikseim riik: Saint Kitts ja Nevis Kõrgeim mäetipp: McKinley (6194 m) Suurim järv: Ülemjärv (82 103 km²) Pikim jõgi: Missouri (4090 km)
teatavatel evolutsioonietappidel olid toimunud ning milline oli eellaste karüotüüp enne lahknemist erinevateks liikideks. Analüüsi tulemused võimaldasid teha kolm suurt järeldust: 1. 1. Orangutangi lahknemine gorilla, shimpansi ja inimese hominoidsest eellasest toimus eeldatavast hominoid-orang vahevormist; 2. 2. Hominoidne eellane lahknes hominoid-orang vahevormist hiljem kui orangutang; 3. 3. Inimese ja shimpansi eellane eraldusid pärast gorilla lahknemist inimese ja shimpansi ühisest eellasest. Kromosoomide vöödilisuse mustri võrdlus näitas, et enamus ümberkorraldusi kromosoomides olid põhjustatud peritsentrilistest inversioonidest (inverteeritud segment sisaldas tsentromeeri), mille tulemusena muutus tsentromeeri asukoht kromosoomis. Lisaks inversioonidele kirjeldati ka retsiprookseid translokatsioone (näiteks
...........................................................................12 6.Kokkuvõte .............................................................................................................................14 7.Kasutatud allikad...................................................................................................................15 2.Sissejuhatus Kalimantan on üks ilusamaid paiku maailmas. See on üks liigirikkamaid elukohti, kust võib leida selliseid imelisi loomi nagu orangutang, Sumatra ninasarvik ja lendorav. See on paik, kust ühe puu pealt võib leida üle 1000 erineva liigi. See on paik, kust siiamaani avastatakse uusi liike ja see on samas ka Aasia viimane suur vihmamets. Ma soovisin kohe alguses uurida teemat, mis on seotud metsandusega, sest ma olin eelmisel suvel töötanud mööblit müüvas poes, kus ma hakkasin huvi tundma toodetel olnud erinevate märgistuste vastu. Kalimantani peale sattusin ma, kui ma uurisin erinevaid vihmametsasid.
Palju elab seal ka kitsaninalisi ahve ja poolahve. Lindudest on endeemsed jaanalind, pärlkana ja hiirlinnud. Indo.Malai regiooni loomastik sarnaneb Etioopia regiooni omaga. Ühised rühmad on soomusloomad, londilised, kitsaninalised ahvid, ninasarvikud, võhkhirved ja sarvlinnud. Ainult selles regioonis elutsevad karutiivalised, kandlased, gibonlased. Rohkesti on hirvlasi, veislasi, oravaid, kanalisi. Rohkesti elutseb seal lennusega loomi. Inimahvidest elab seal ainult orangutang. Neotroopilise regiooni loomastik on rikkalik ja omapärane. Imetajaist on endeemsed kukkurvõhnlased, vampiirlased, napihambulised, laamad, laianinalised ahvid, lindudest nandulised, tuttkana, kannushaned, tuukanlased. Iseloomulikud on ka okaslased, tapiirid, nabasead, suurtsest kaslastest puuma ja jaaguar, pesukaru, tinamulised, kondorid, koolibrid, iguaanlased, suured putukad ja ämblikud. Austraalia regioon on ürgseim.
Eestis ebapärlikarp, must-toonekurg, lendorav, habekakk, siniraag, merikotkas. Maailmas panda, Euroopa naarits, Ibeeria ilves, Baieri uruhiir, Vahemere munkhüljes, polaarrebane, 48) Nimeta ja kirjelda inimahve (millal toimus lahknemine inimese liinist, elupiak, toitumine. Inimahvid (Hominoidae) jaguneb kaheks sugukonnaks: Gibbonlased (Hylobatidae) ja inimlased (Moninidae). Tänapäeval elavate inimlaste alla kuuluvad: orangutang, gorilla, simpans, inimene. Arvatav lahknemine inimahvide sugupuu ja gibbonlaste vahel toimus umbes 24 miljonit aastat tagasi. Gibonid elavad Aasia vihmametsades, toituvad puuviljadest, lehtedest, õitest, putukatest, selgroogsetest ja linnumunadest. 49) Võrdle neandertaallasi ja tarka inimest. Millistel põhjustel võisid neandertaallased välja surra? Neandertaallast iseloomustab: aju suurenemine, kasutasid tuld ja tööriistu, kohanesid
o taimed: kakaopuu, viigipuu, aguuti, nektaripuu, ingver, mangopuu. o loomad: pisi-puukonn, kääbusmarmosett, möiraahv, toko, hiidtaapir, punasilm lehekonn. · Austraalia ja Uus-Ginea: o taimed: kanntaim. o loomad: kiiverkaasuar, vihmametsa kaan, muskusrott-känguru. · Indomalai (Indoneesia, Malaka ps. Laos, Kambodzha): o taimed: mangopuu, shorea. o loomad: mudahüpik, todimusang, kalimantani orangutang · Aafrika: o mangopuu, õlipalm, kohvipuu. o loomad: metselevant, okaapi, mudahüpik Parasvöötme rohtlad. Levik, kliima, üleminekud. Evolutsiooniline ajalugu. Pinnavormid ja muld. Kõrreliste kohastumised rohtlas, teised eluvormid. Aineringe: karjatamine, lagunemine, põlemine. Loomastiku eripärad. · Tekkisid ~20 miljonit aastat tagasi metsade hõrenemise tagajärjel. Jääajad on nende levikule kaasa aidanud
kuidas toimib tänases sotsiaalses maailmas. Eneseteadvuse kujunemine ontogeneesis • Sotsiaalne küpsemine, ontogeneesi ja antropogeneesi sarnasus • Väliste suhete ja suhtumiste internaliseerumine. TERE kui näide • Sotsiaalse eraldatuse mõju (1970: Genie – 13 aastat kinnises ruumis, 1-aastase vaimne tase). Amala-Kamala, toidu nuusutamine, pimeduse eelistamine • Gordon Gallupi peeglitest: lõhnatu värvitu punane plekk otsaette. Simpans ja orangutang nühivad otsaesist, gorilla jt peeglit. Laps õpib ennast ära tundma ca 2 aastaselt. • Kommikatse (mis on kommikarbis, tegelikult pliiatsid). Mida sa arvasid, et karbis on. Pliiatsid. Ei reflekteeri/mäleta oma mõtteid. • Sotsialiseerumine ja kultuurierinevused • Hariduse mõju eneseteadvusele Inimsuhete ajalooline kontekst: kokkuvõte • Inimene ajalooliselt rühmaloom, rühmades kujunevad suhtemustrid, mida taastoodetakse sotsialiseerumise käigus.
uuritavatest liikidest evolutsiooniliselt väljaspool: võttes eelmise joonise, oleks välisgrupiks näiteks mammaalid. Välisgrupiks neile on aga ka näiteks amööb. Et aga välisgrupp oleks operatsionaalselt kasulik, siis mida lähemal asub ta uuritavatele objektidele, seda parem. Nii näiteks on inimese puhul evolutsiooniliselt lähimateks tänapäeval elavateks liikideks gorilla ja simpans ja sama silmas pidades sobib välisgrupiks orangutang. Primaatide välisgrupiks sobib mõni Vana Maailma pärdik, katarhiinidele platürhiinid jne. Samas - mitte alati ei ole võimalik leida optimaalset välisgruppi. Eriti liigisiseste alajaotuste puhul. Inimrasside puu konstrueerimisel on simpansi kasutatud tüüpilise välisgrupina, kuid ta on kaugel ideaalist, sest Homo sapiens sapiens kui liik on vast 150 000 aastat vana, samas kui lahknemine simpansist toimus 5-7 MAT
annaabi.ee 
