1 Harilik kukerpuu Berberis vulgaris 2 Thunbergi kukerpuu Berberis thunbergii HORTENSIALISED HYDRANGEACEAE 3 Harilik ebajasmiin Philadelphus coronarius SÕSTRALISED GROSSULARIACEAE 4 Punane sõstar Ribes rubrum 5 Must sõstar Ribes nigrum 6 Mage sõstar Ribes alpinum ROOSÕIELISED ROSACEAE 7 Harilik põisenelas Physocarpus opulifolius 8 Taraenelas Spiraea chamaedryfolia 9 Läikiv tuhkpuu Cotoneaster lucidus 10 Harilik pirnipuu Pyrus communis 11 Aedõunapuu Malus domestica 12 Harilik pihlakas Sorbus aucuparia 13 Pooppuu Sorbus intermedia 14 Must aroonia Aronia melanocarpa var. grandifolia 15 Jaapani ebaküdoonia Chaenomeles japonica 16 Harilik viirpuu Crataegus rhipidophylla
1 Harilik kukerpuu Berberis vulgaris 2 Thunbergi kukerpuu Berberis thunbergii HORTENSIALISED HYDRANGEACEAE 3 Harilik ebajasmiin Philadelphus coronarius SÕSTRALISED GROSSULARIACEAE 4 Punane sõstar Ribes rubrum 5 Must sõstar Ribes nigrum 6 Mage sõstar Ribes alpinum ROOSÕIELISED ROSACEAE 7 Harilik põisenelas Physocarpus opulifolius 8 Taraenelas Spiraea chamaedryfolia 9 Läikiv tuhkpuu Cotoneaster lucidus 10 Harilik pirnipuu Pyrus communis 11 Aedõunapuu Malus domestica 12 Harilik pihlakas Sorbus aucuparia 13 Pooppuu Sorbus intermedia 14 Must aroonia Aronia melanocarpa var. grandifolia 15 Jaapani ebaküdoonia Chaenomeles japonica 16 Harilik viirpuu Crataegus rhipidophylla
1. Berberis vulgaris - Harilik kukerpuu 1 2. Berberis thunbergii Thunberi kukerpuu 2 3. Philadelphus coronarius Harilik ebajasmiin 3 4. Ribes rubrum Punane sõstar 4 5. Ribes nigrum Must sõstar 5 6. Ribes alpinum Mage sõstar 6 7. Physocarpus opulifolius Harilik-, või Lodjap-Põisenelas 7 8. Spirea chamaedryfolia Taraenelas 8 9. Contoneaster lucidus Läikiv tuhkpuu 9 10. Pyrus communis Harilik pirnipuu 10 11. Malus domestica Aedõunapuu 11 12. Sorbus aucuparia Harilik pihlakas
Terava tipuga. Paljas va. Lehelaba allküljel roodude nurkades (karvane). Sügisel kolletuvad. 4) Ribes rubrum punane sõstar Lehed hõlmised. Serv ebaühtlaselt saagjas. Karvane. Sirge alusega. 5) Ribes nigrum must sõstar Lehed kolmehõlmised. Serv jämesaagjas. Allküljel kollased näärmetäpid. Südaja alusega. 6) Ribes alpinum mage sõstar Lehed kolmehõlmised. Serv ripsmeline, sügavtäkiline. Pikkus sageli suurem laiusest. 7) Physocarpus opulifolius harilik põisenelas (sarnane lodjapuuga!) Lehe alus kergelt südajas. Karvad lehelaba allküljel roodudel. Suurus varieeruv. 8) Spiraea chamaedryfolia taraenelas Lehed munajad/piklikmunajad. Serv kahelisaagjas. Paljas. Sügisel kollased. 9) Pyrus communis harlik pirinipuu Lehed ovaalsed. Tipp lühike ja teritunud. Serv terve/madalalt peensaagjas. Paljas. Roots pikk. Külgrood peenikesed, moodustavad võrgustiku. 10) Malus domestica aedõunapuu
südaja alusega · Must sõstar · Ribes nigrum Kolme hõlmaline Kitsad sisselõiked hõlmade vahel, leht servast ripsmeline, peal küljel mõned üksikud karvad, alt paljad · Mage sõstar · Ribes alpinum 3 või 5 hõlma, madala sisselõikega, laimunaja kujuga, ümardunud alusega. Keskmine hõlm teistest pikem, serv kahelisaagjas. Alt küljelt roodude juurest karvane · Harilik põisenelas · Physocarpus opulifolius Munajas, piklikmunajas Ümara alusega kahelisaagjas serv Paljas · Taraenelas · Spiraea chamaedryfolia Elliptiline või munajas, teravneva tipuga, kiilja alusega. Alt heleroheline, madalate karvadega, pealt tumeroheline, lühike karvane roots · Läikiv tuhkpuu · Cotoneaster lucidus Ovaalne, teritunud tipp lehe serv terve või madalalt saagja servaga Külgrood väga peened ja tihedad
(alt rootsu juurest suur sisselõige, hõlmine, tuhm) * Ribes rubrum Punane sõstar - lehed hõlmised 3-5 - servad ebaühtlaselt saagjas - lehe alus täiesti sirge! - alt võib karvane olla (kortsune, tumeroheline) * Ribes alpinum Mage sõstar - lehed hõlmised (tavaliselt 3) - pealt leht tumeroheline, alt valkjas - lehe peal ümarad karvad (liibuvad) - leht suht väike - ripsmelised servad (suht väike leheke, alt suht sile, rood pealt välja ulatuv) Roosõielised * Physocarpus opulifolius Harilik põisenelas - enamasti kolme hõlmaline - lehe suurus väga varieeruv (enamasti väike) - karvad võivad esineda - põhivärv roheline (alt v-kujuline, hõlmad võivad olla vaid väge väiksed, tuhm tumeroheline) * Spiraea chamaedryfolia - Taraenelas - lehed munajad või piklik munajad - kahelisaagja servaga - (tume)roheline või kuldne - leht paljas või all küljel heledad karvad (suht tuhm) * Cotoneaster lucidus - Läikiv tuhkpuu - tumeroheline (hiljem punakas)
allküljel on karvad) Grossulariaceae- sõstralised Ribes nigrum must sõstar (kodumaine, kõige suurem leht sõstralistest, leht on südaja alusega, lehe allküljel on kollased pisikesed näärmed) Ribes rubrum punane sõstar(sissetoodud liik, keskimise suurusega leht, leht on sirge alusega Ribies alpinum mage sõstar(kodumaine, pisem leht , leht sirge alusega, peal küljel on üksikud liibuvad karvad) Rosaceae-roosõielised Physocarpus opulifolius harilik põisenelas (leht kolmahõlmaline, punaka varjundiga roheline leht) Spiraea chamaedryfolia taraenelas( leht on piklik munaja kujuga, jämedalt ja ebaühtlaselt saagjate servadega, õhuksesed paljad rohelised lehed, sügisel muutuvad kuldkollaseks) Cotoneaster lucidus läikiv tuhkpuu ( kiilja alusega , terava tipuga munaja kujuga, pealt tumeroheline, kui on väske leht siis on pealt tugevalt läikiv)
näärmetäppidega, leheroots näärmetäppidega, kuni 8 (5...7) cm pikad, kuni 10 (5...10) cm laiad. Ribes alpinum – mage sõstar Lehed on 3-hõlmalised, hõlmad teravatipulised, hõlmadevahelised väljalõiked kitsad. Pealt on lehed tumerohelised, hõrekarvased, alt helerohelised, paljad, läikivad, sügavtäkilise ripsmelise servaga, hambad sügavad. Leht 1,5(3)...4 cm pikk, lehe pikkus sageli suurem kui laius. Physocarpus opulifolius – harilik põisenelas Lehed on 3(5)-hõlmalised, laimunajad, keskmine hõlm tavaliselt teistest pikem, kahelisaagja servaga, alt paljad või alaosas hõrekarvased (karvatutid lehe allkülje roodude nurkades), 5...12 cm pikad. Spiraea chamaedryfolia – taraenelas Lehed on munajad kuni piklikmunajad, ümara või kiilja alusega, jämedalt ja ebaühtlaselt kahelisaagja servaga, paljad, 2...6 cm pikad, 1...3 cm laiad. Cotoneaster lucidus– läikiv tuhkpuu
Kasutamine haljastuses: Eesti kliimas pigem toataim - suvel võib õue viia. Saab kasutada suvelillena ja talvel talvituma viia. Soolotaim Joonis 76. Suurelehine hortensia (http://www.hortes.ee/static/product_pictures/601_org.jpg) 80 Joonis 77. Suurelehine hortensia 81 Põisenelas (Physocarpus) Konkreetne liik: lodjap-põisenelas (Physocarpus opulifolius) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 2,5 3 m Taime välislaadi kirjeldus: püstine ümar põõsas Lehed: Suured 3-hõlmised lihtlehed, rohelised Õied või õisikud: valged punaka varjundiga. Kukkurvili paljas, punakas Õitsemine: juuni Liigi eritunnused: Roheline taustataim Kasvukoha nõuded: Päike-poolvari, kuiv-parasniiske, vähenõudlik Kasutamine haljastuses: Üksikult, rühmana, pügatava ja vabakujulise hekina Joonis 78. Lodjap-põisenelas (http://www
punane. Liigi eritunnused: õisdekoratiivne taim. Kasvukoha nõuded: viljakas, parasniiske muld. Päikseline või poolvarjuline kasvukoht. Kasutamine haljastuses: siseruumides, talveaias, suvelillepeenras. Kasutatud kirjandus: http://www.toataimed.eu/?m=taimed&op=4&taim=190 http://hansaplant.ee/?op=body&id=544&cid=1010 http://www.calmia.ee/Taimed/Hortensia/hysuurelehine.htm 3.6 Põienelas (Physocarpus) Konkreetne liik: Harilik põisenelas (Physocarpus opulifolius) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 2,5 m Taime välislaadi kirjeldus: Lehed: olenevalt sordist kas rohelised või siis purpurpunased, ovaalse kujuga. Õied või õisikud: Õitseb mai lõpus-juunis roosakasvalgete kännasjate õisikutega Liigi eritunnused: Väga külmakindel. Väga vähenõudlik. Talub mõningal määral varju. Väga kiire kasvuga. Kasvukoha nõuded: Ei talu liigniisket mulda. Päike-poolvari. Kasutamine haljastuses: kasutatakse hekkide rajamiseks
(http://www.sweetvalleyfarms.com/nurserystock/macrophylla.htm) Joonis 76. Suurelehine hortensia Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Suurelehine hortensia. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=544&cid=1010&cgid=. 20.09.2013. Hortes. Suurelehine hortensia. Kättesaadav http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/suvelilled-ja-hooajataimed/suurelehine-hortensia-1. 20.09.2013. 3.6 Põisenelas (Physocarpus) Konkreetne liik: lodjapuulehine põisenelas 'Diabolo' (Physocarpus opulifolius 'Diabolo') (joon. 77, joon.78) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 300 cm, laius kuni 100-150 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge, laiutav põõsas. Lehed: tumedad, veinipunased lehed. 3-hõlmised liitlehed. Õied või õisikud: kreemikasvalged. Liigi eritunnused: dekoratiivne välimus kaunis lopsakas lehestik, valged õiekobarad ja värvilised kuivad viljad. Külmakindel. Kasvukoha nõuded: kasvavad igasugustes valgustingimustes. Ka mullastiku suhtes ei
48. Perekond pähklipuu (Juglans) Perekonna liigid on kiirekasvulised, annavad kõva ja hinnalist puitu, mis on ilusa tekstuuri ja värvusega. Perekonda kuulub u. 15 liiki, mis on levinud põhjapoolkera parasvöötmes ja subtroopikas, samuti Brasiilias ja Andides. Haljastuses võrdlemisi levinud ilutaimed. · Lehed paaritusulgjad näärmekarvased suured liitlehed. · Seemned on õlirikkad ja neid kasutatakse toiduainetetööstuses 49. Harilik põisenelas (Physocarpus opulifolius) ja taraenelas (Spiraea chamaedryfolia) Physocarpus opulifolius - Pärineb Põhja-Ameerika kirdeosast, kasvades jõeorgudes ja kaljustel kasvukohtadel. Tihti leiab meil teda metsistunult vanadest mõisaparkidest. Kõrgus alla 3 m. · Lehed on 3(5)-hõlmalised, laimunajad, keskmine hõlm tavaliselt teistest pikem, kahelisaagja servaga, alt paljad või alaosas hõrekarvased (karvatutid lehe allkülje roodude nurkades), 5...12 cm pikad.
Õied ühesugulised. Isasõied suurtes rippuvates kollakasrohelistes urbades. Emasõied koondunud 3-8 kaupa pikale rootsule. Õitseb mais. Vili luuvili, mille lihakas kest kuivab ja alles jääb pähkel. Kõva ja hinnaline puit. Liike 15(mandžuuria, hall). Levinud Parasvöötmes ja subtroopikas, Lõuna-Ameerikas. Õlirikkaid seemneid kasutatakse toiduainetööstuses, Puitu ehitustööstuses. Levinud haljastuses. 49. Harilik põisenelas ja taraenelas Harilik põisenelas: Physocarpus opulifolius Pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 3m. Kasvukoha suhtes vähenõudlik, linnastingimuste- ja külmakindel. Lehed 3 hõlmalised, laimunajad, keskmine hõlm pikem, kahelisaagja servaga, alt paljad või hõrekarvased, 5-12cm pikad. Õied roosakasvalged, kobarates, õitseb mai lõpus. Punakad kogukukkurviljad. Kasutatakse haljastuses, sobib hekiks. Taraenelas: Spiraea chamaedryfolia Leviala Lääne-Euroopast Jaapanini, Siber. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 2m
PUUD harilik kuldvihm Acer ginnala Picea abies Berberis vulgaris Ligustrum Ginnala vaher Harilik H. kukerpuu vulgare H. Li- kuusk guster Elaeagnus Buxus commutata Pinus mugo sempervirens Physocarpus Läikiv hõbepuu Mägimänd harilik pukspuu opulifolius Lodjap- Magnolia Taxus Caragana põisenelas Magnoolia Jugapuu arborescens suur läätspuu Potentilla Malus Thuja fruticosa Iluõunapuu Elupuu Cornus alba põõsasmaran Siberi kontpuu
karvadega, altküljelt paljad, helerohelised. Õied: väikesed, rohekad, koondunud püstistesse kobaratesse. Kirjanduse andmetel taimed kahekojalised, V-VI. Viljad: Punased lihakad (marjad) on läbimõõduga kuni 1 cm, maitselt lääged. Mage sõstar on laialt kasutamist leidnud hea hekitaimena, kasvades kärpides tihedaks ja tugevaks. Talub mulla kuivust, varju, konkurentsi puudega, lihtne paljundada 45. Lodjap-põisenelas ja taraenelas Lodjap-põisenelas (Physocarpus opulifolius (L.) Maxim.) [opulifólius] Kuni 3 m kõrguseks kasvav ja sama lai rippuvate okstega põõsas. Tihti leiab meil metsistunult vanadest mõisaparkidest. Pärineb Põhja-Ameerika kirdeosast, kasvades jõeorgudes ja kaljustel kasvukohtadel. Võrsed: noorelt paljad ja helepruunid, vanemalt hallikaspruunid, kestendava koorega. Pungad: piklikmunajad, 0,5 cm pikad, pruunikad, hallikate siidkarvadega kaetud. Lehed: 5....
Kirjanduse andmetel taimed kahekojalised, V-VI. Viljad: Punased lihakad (marjad) on läbimõõduga kuni 1 cm, maitselt lääged. Mage sõstar on laialt kasutamist leidnud hea hekitaimena, kasvades kärpides tihedaks ja tugevaks. Talub mulla kuivust, varju, konkurentsi puudega, lihtne paljundada. Sordid: 'Aureum'; 'Compactum'; 'Laciniatum'; 'Pumilum'; 'Verno-aureum'; 'Weber'; 'Schmidt'. 45. Lodjap põisenelas ja taraenelas Lodjap-põisenelas (Physocarpus opulifolius (L.) Maxim.) Kuni 3 m kõrguseks kasvav ja sama lai rippuvate okstega põõsas. Tihti leiab meil metsistunult vanadest mõisaparkidest. Pärineb Põhja-Ameerika kirdeosast, kasvades jõeorgudes ja kaljustel kasvukohtadel. Tunnused: Võrsed: noorelt paljad ja helepruunid, vanemalt hallikaspruunid, kestendava koorega. Pungad: piklikmunajad, 0,5 cm pikad, pruunikad, hallikate siidkarvadega kaetud. Lehed: 5....
annaabi.ee 
