Õiguse operatsionaalsed ja formuleeritud allikad Õiguse vormide jagamisel kirjutamata ja kirjutatud õiguseks, saab öelda, et ius scriptum on õiguse üldine ja moodne vorm. Sellega seoses tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, mida märgib ära Mario Rosentau. Õigusallikate liigituses kirjutamata ja kirjutatud õiguseks esineb üks oluline peen semantiline nihe. Nimelt ei moodusta ius non scriptum ja ius scriptum samaväärset (binaarset) mõistete paari. Kirjutamata õigus on kirjutatud õiguse täiendmõiste, sest kirjutamata õigus võib põhimõtteliselt esineda mistahes vormides, samas kui kirjutatud õigusel on ainult üks kuju – kirjalik tekst. Seejuures ei seisne probleem mitte ainult dihhotoomilises liigituses, vaid selles, et ka kirjutamata õigus võib olla täpselt sõnastatud aga probleemiks on kirjutamata õiguse kestev säilitamine, selle mälus säilimise tagamine. (Rosentau 2004, lk 245-246) Mario Rosentau seisukohtade tutvustusi leiate käesolev...
1 Väärtusi võib jaotada kolmele tasemele : 1. Põhilised ehk abstraktsed väärtused. Siia kuuluvad: demokraatia, õiglus, võrdsus, vabadus, rahu, sotsiaalne progress, enesemääratlemine ja enese aktualiseerimine. 2. Kesktase ehk vahendavad väärtused. Nendeks on: hästi funktsioneeriva isiksuse, hea perekonna, hea kogukonna omadused. 3. Instrumentaalsed ehk operatsionaalsed väärtused, mis viivad hea sotsiaalse toimejõu, hea valitsuse, hea professionaali käitumuslike karakteristikuteni.( Anne Tiko, Peeter Pints 1997) Nimetatud kolme tasandi väärtused peavad olema omavahel kooskõlas ja kindlas seoses. Paljudel klientidel, kes tulevad sotsiaaltöötaja juurde, on väärtusprobleeme. Tuleks analüüsida emsalt iseenda väärtuskonflikte: mis seisukoht mul endal on, kuidas on minu väärtused kujunenud. Mõelda, kas olen
teatud lähteküsimused, uurimuse käigus kõik täpsustub ning võib ka muutuda. Kvantitatiivsed uurimused on tugevalt standardiseeritud, enneandmekogumist peavad teoreetilised mõisted olema üksikasjalikultoperatsionaliseeritud, täpselt peab olema määratletud, milliseidtunnuseid uuritakse, millised väärtused on oluliste omaduste indikaatoriteks jne. Kvalitatiivsete uurimuste puhul on esialgne materjal vähem struktureeritud, operatsionaalsed definitsioonid pole väga detailsed,empiiriliste nähtuste ning teoreetiliste mõistete seos alles selginebuurimuse käigus. Teooria mõisted pärast empiirilist andmekogumist. 3.Selgitage, milles seisnevad kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete uurimismeetodite põhimõttelised erinevused. Kvalitatiivsed tuginevad pigem inimteadustest lähtuvale sotsioloogilisele paradigmale. Eesmärgiks mõista subjektide käitumist, tuua välja
14 2.4. Nõrkus - ohud põhine NO strateegia Järgnev radardiagramm (joonis 9) illustreerib seda välja, kus toimivad kaks faktorsüsteemi: : a) nõrkused ja b) ohud. NO strateegia seisneb oma nõrkuste ületamises ja ohtude vältimises. Seega esimese sammuna antud strateegilise perspektiivi loomisel tuleks selgelt määratleda konkreetsed nõrkused ja ohud, ning ka vastavad operatsionaalsed sammud. Joonis 9 SWOT-meetodiga kogutud nõrkuste ja ohtude määratluste faktorsüsteem 15
integraalsus või meeleheide – hiline täiskasvanuiga, inimene vaatab tihti tagasi. Informatsiooni töötlemise teooriad Mõtlemine sisaldab endas infotöötlust ja seega rõhutatakse informatsiooni töötlusega seotud protsesse ja struktuure Oluline on kognitiivsete muutuste detailne kirjeldamine Muutus toimub tänu enesemodifikatsiooni protsessile Uus-Piaget`likud teooriad - Probleemilahenduse oskus sõltub: 1. Kujundlikud, operatsionaalsed ja täideviivad skeemid 2. V-maht 3. Olemasoleva V-mahu kasutamine 4. Tajutule tähtsuse omistamine ARENGUPROTSESSID: ERIVÕIMETE ARENG Taju areng - Visuaalsed ja auditoorsed võimed vastsündinutel *Vilets nägemisteravus – suudavad eristada liikumatut 3mm laiuste mustade ja valgete (nägemine) triipudega ühtlaselt hallist pinnast. Sünnihetkel ei funktsioneeri veel täielikult silmalääts
tööturul ja osa ajaga töötamisest. Viimased kaks on siinkohal kontrollmuutujad. • Kontrollmuutujad harilikult – sotsiaal-demograafilised Uurimisküsimus: Kuidas mõjutab haridustase valimisaktiivsust? Operatsionaliseerimine • Abstraktsete kontseptide mõõdetavaks tegemine • Tegevust mille käigus leitakse kontseptidele mõõdikud nimetatakse operatsionaliseerimiseks ja neid mõõdikuid ise operatsionaalseteks definitsioonideks. • Operatsionaalsed definitsioonid peavad tõesti mõõtma kontsepti sisu (nt. kas toetus Reformierakonnale mõõdab inimeste parempoolsust või liberaalsust?) • Nt. Hinded on ak. võimekuse operatsionaalne definitsioon • Näiteid: – Majandusvabaduse indeks on majandusvabaduse operatsionaalne definitisioon; – Põhiharidus, keskharidus, kõrgharidus – haridustaseme operatsionaalne definitsioon; – Valimistest osavõtu määr – valimisaktiivsuse op. definitsioon
I. KONSTRUKTI VALIIDSUS - mil määral sõltuvad ja sõltumatud muutujad õigesti peegeldavad või mõõdavad seda, mida nad uurija idee kohaselt peaksid mõõtma. Mõjutavad: 1. Segavad faktorid (confounding) - näit. SAT-testi lugemisosa küsimustele võimalik vastata lugemispala läbi lugemata. 2. Uurimises osaleja reaktiivsus (teab, et osaleb uuringus - närvis - tulemused halvemad). 3. Juhuslik viga (Mõõdame tulemusi valesti). Abinõud: 2. Operatsionaalsed definitsioonid. Miski on operatsionaalselt defineeritud, kui on selgelt määratletud selle saamise ja mõõtmise protseduurid e. operatsioonid. 3. Protokoll - määratlus, kuidas täpselt mõõtmisi teostada, et see toimuks ühteviisi kõigi katseisikute, kõigi sõltumatu muutuja tasemete puhul. II. VÄLINE VALIIDSUS väljendab seda, kuivõrd antud tingimuste ja katseisikutega saadud tulemused on üldistatavad teistsuguse
mitteilmse definitsiooniga. Definitsioone kasutatakse väga erinevates kontekstides ning nende esitamise eesmärk ja esitusviis võib olla vägagi erinev. Tavapraktikas võib eristada mitmeid defineerimise tüüpe (need ei välista üksteist): 1) sätestavad ehk kokkuleppelised (stipulative 'sätestav'); 2) leksikaalsed ehk sõnavaralised (lexical); 3) täpsustavad (precising); 4) teoreetilised ehk teaduslikud (theoretical); 5) operatsionaalsed (operational); 6) rekursiivsed (recursive); 7) veenvad (persuasive veenev, keelitav'). 1) Sätestav definitsioon on korraldavat või deklaratiivset laadi, sellega omistatakse mingile terminile või sümbolile tähendus. Tegemist võib olla juba kasutuses olevale sõnale või sümbolile uue tähenduse andmisega või täiesti uue sõna tähenduse määratlemisega. Laialt kasutuses oleva väljendi võib mingis teadusharus võtta kasutusele kui erialatermini, kasutades sätestavat definitsiooni
Vastuse saamiseks kulus peaaegu sajand, sest lahenduse leidmine oli sageli seotud mitmesuguste nüanssidega. Lahendus on lihtsam, kui vaadata toodanguna ainult puitu ja sellest saadavat tulu. Käesoleval ajal väärtustatakse üha enam ka metsa mittepuidulisi hüvesid ja vastuse leidmine osutub komplitseeritumaks. See näitab, et küpsusvanus sõltub metsa majandaja (inimese, ühiskonna) soovidest ja eesmärkidest. Sõltuvalt sellest, millised need on ja millised on soovidele vastavad operatsionaalsed eesmärgid, tuleb leida ka optimaalne raievanus. Küpsusvanuse valik on probleem, mille juures arvestatakse nii bioloogilisi kui majanduslikke seoseid pikas perspektiivis. Raieringi pikkuse valik sõltub ka varem tehtud (või tegemata jäetud) otsustest. Otsust mõjutab puuliik, puistu varasem majandamisreziim, puistu seisund jne. Otsust saab teha erineval viisil: optimaalne küpsusvanus valitakse mingi kriteeriumi alusel erinevaid vanuseid "katsetades"
mitteilmse definitsiooniga. Definitsioone kasutatakse väga erinevates kontekstides ning nende esitamise eesmärk ja esitusviis võib olla vägagi erinev. Tavapraktikas võib eristada mitmeid defineerimise tüüpe (need ei välista üksteist): 1) sätestavad ehk kokkuleppelised (stipulative 'sätestav'); 2) leksikaalsed ehk sõnavaralised (lexical); 3) täpsustavad (precising); 4) teoreetilised ehk teaduslikud (theoretical); 5) operatsionaalsed (operational); 6) rekursiivsed (recursive); 7) veenvad (persuasive veenev, keelitav'). 1) Sätestav definitsioon on korraldavat või deklaratiivset laadi, sellega omistatakse mingile terminile või sümbolile tähendus. Tegemist võib olla juba kasutuses olevale sõnale või sümbolile uue tähenduse andmisega või täiesti uue sõna tähenduse määratlemisega. Laialt kasutuses oleva väljendi võib mingis teadusharus võtta kasutusele kui erialatermini, kasutades sätestavat
......................................................................................162 Õiguse tunnused........................................................................................................................165 Õiguse ülesanded......................................................................................................................165 Miks ja kellele on see küsimus, mis on õigus, oluline?............................................................167 Õiguse operatsionaalsed ja formuleeritud allikad...............................................................174 Õiguse argimõiste....................................................................................................................175 Õiguse tunnused teaduslikus käsitluses................................................................................176 Õigusallikad. Õiguskeel ja normitehnika.............................................................................182
annaabi.ee 
