mõtlemise arenguga. J. Piaget teeb vahet mängu kolme vormi vahel, mis vastab mõtlemise teatud arengutasemele. 1. harjutusmäng - vastab sensoorse arengu astmele ja toimub esimesel kahel eluaastal; 2. sümbolmäng - vastab eeloperatsionaalse mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise aluaasta lõpuni kuni kaheksanda eluaastani; 3. reeglitega mäng – vastab konkreetse operatsionaalse mõtlemise astmele ja kestab 8.- 12. eluaastani (Saar, 1997, 17). Seega leiab Piaget, et harjutus, sümbol ja reegel on põhielemendid lapse mängu arengus. Konstrueerimismäng esineb kõigi kolme puhul ja on ühtlasi sillaks mängu ja töö vahel; konstrueerimismäng läheb märkamatult üle täiskasvanu praktiliseks tegevuseks (Saar, 1997, 17). Lapse käitumise selgitamiseks lähtub ta kahest mõistest: assimilatsioonist ja akommodatsioonist ehk kohanemisest
· Piaget märgib, et aegamööda lapse mängus sümbolid taanduvad ja ikka suuremat osa hakkab etendama keel. 4-7 aastase lapse mäng läheneb järjest enam reaalsusele . Sümbolimängu ühe olulise tunnusena märgib Piaget sotsiaalset elementi mängus, kasutades selleks terminit ,,kollektiivne sümbolism", mis tähendab rollide diferentseerimist ja sotsiaalses plaanis täpsemaks muutmist (Saar 1997:20). Reeglitega mäng vastab konkreetse operatsionaalse mõtlemise astmele ja kestab 8.-12. eluaastani. Reeglitega mängud jäävad Piageti järgi püsima kogu eluks. Reeglite juures toob Piaget esile kahte liiki reegleid: · ühed, mis antakse edasi ühelt põlvkonnalt teisele · teiseks spontaansed reeglid, mis tulenevad rituaalidest või kujutavad endast eelneva mängulise kogemuse tulemust (samas:20). Piaget` järgi suudavad reeglitega mänge mängida lapsed siis, kui on saavutanud konkreetse
Piaget märgib, et aegamööda lapse mängus sümbolid taanduvad ja ikka suuremat osa hakkab etendama keel. 4-7 aastase lapse mäng läheneb järjest enam reaalsusele . Sümbolimängu ühe olulise tunnusena märgib Piaget sotsiaalset elementi mängus, kasutades selleks terminit ,,kollektiivne sümbolism", mis tähendab rollide diferentseerimist ja sotsiaalses plaanis täpsemaks muutmist (Saar 1997:20). Reeglitega mäng Reeglitega mäng vastab konkreetse operatsionaalse mõtlemise astmele ja kestab 8.-12. eluaastani. Reeglitega mängud jäävad Piageti järgi püsima kogu eluks. Reeglite juures toob Piaget esile kahte liiki reegleid: · ühed, mis antakse edasi ühelt põlvkonnalt teisele · teiseks spontaansed reeglid, mis tulenevad rituaalidest või kujutavad endast eelneva mängulise kogemuse tulemust (samas:20). Piaget` järgi suudavad reeglitega mänge mängida lapsed siis, kui on saavutanud
mõtlemise arenguga. J. Piaget teeb vahet mängu kolme vormi vahel, mis vastab mõtlemise teatud arengutasemele. 1. harjutusmäng - vastab sensoorse arengu astmele ja toimub esimesel kahel eluaastal; 2. sümbolmäng - vastab eeloperatsionaalse mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise aluaasta lõpuni kuni kaheksanda eluaastani; 3. reeglitega mäng vastab konkreetse operatsionaalse mõtlemise astmele ja kestab 8.- 12. eluaastani (Saar1997: 17). Seega leiab Piaget, et harjutus, sümbol ja reegel on põhielemendid lapse mängu arengus. Konstrueerimismäng esineb kõigi kolme puhul ja on ühtlasi sillaks mängu ja töö vahel; konstrueerimismäng läheb märkamatult üle täiskasvanu praktiliseks tegevuseks (Saar1997: 17). Lapse käitumise selgitamiseks lähtub ta kahest mõistest: assimilatsioonist ja akommodatsioonist ehk kohanemisest
Mängu olulisemaid jooni on kujuteldava olukorraolemasolu. Kognitiivsed: J.Piaget- ta leidis, et mäng on hädavajalk tingimus lapse kogn.-s arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga.Ta teeb vahet mängu kolme vormi vahel:1.On harjutusmäng, mis vastab sensomoroorse arengu astmele. 2.Vorm nimetab ta sümbolimän-guks ja see vastab eeloperatsionaalse mõtlemise astmele lapse kognitvses arengus. 3.Reeglitega mäng vastab konkreetse operatsionaalse mõtlemise astmele. Seega leiab ta, et harjutus,sümbol ja reegel on phielemendid lapse mänguarengus. L.Võgotski- otsib vastust küsimusele, kuidas tekib ja areneb mäng lapseeeas ja mis tähtsus on tal lapse arengus.Ta märgib, et mäng sünnib siis, kui lapsel tekivad realiseerimatud soovid.Mäng ongi soovide täitumine. L.Võgotski analüüsis ka mängu ja arengu seost. Mäng on arengu alus, sest ta loob arengu tsooni. Mängus on laps alati
mõtlemise arenguga. Esimene mängu vorm on harjutusmäng, mis vastab sensomotoorse arengu astmele ja toimub esimesel kahel eluaastal. Teist mänguvormi nim. P sümbolmänguks ja see vastab eeloperatsionaalsele mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani. Kolmas ja viimane mängu vorm- reeglitega mäng- vastab konkreetse operatsionaalse mõtlemise astmele ja kestab 8.-12.eluaastani. Seega leiab P, et harjutus, sümbol ja reegel on põhielemendid lapse mängu arengus. Mäng on P arvates puhas assimi-latsioon, st mõtlemine, mis on seotud ülekaalus olevate individuaalsete tarvete rahuldamisega. Matkimise puhul domineerib akommodatsioon. Esimest mängu vormi nim. P harjutusmänguks, mis leiab aset sensomotoorse perioodi teisest kuni viienda staadiumini
mõtlemise arenguga. Esimene mängu vorm on harjutusmäng, mis vastab sensomotoorse arengu astmele ja toimub esimesel kahel eluaastal. Teist mänguvormi nim. P sümbolmänguks ja see vastab eeloperatsionaalsele mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani. Kolmas ja viimane mängu vorm- reeglitega mäng- vastab konkreetse operatsionaalse mõtlemise astmele ja kestab 8.-12.eluaastani. Seega leiab P, et harjutus, sümbol ja reegel on põhielemendid lapse mängu arengus. Mäng on P arvates puhas assimi-latsioon, st mõtlemine, mis on seotud ülekaalus olevate individuaalsete tarvete rahuldamisega. Matkimise puhul domineerib akommodatsioon. Esimest mängu vormi nim. P harjutusmänguks, mis leiab aset sensomotoorse perioodi teisest kuni viienda staadiumini
Piaget märgib, et aegamööda lapse mängus sümbolid taanduvad ja ikka suuremat osa hakkab etendama keel. 4-7 aastase lapse mäng läheneb järjest enam reaalsusele . Sümbolimängu ühe olulise tunnusena märgib Piaget sotsiaalset elementi mängus, kasutades selleks terminit ,,kollektiivne sümbolism", mis tähendab rollide diferentseerimist ja sotsiaalses plaanis täpsemaks muutmist (Saar 1997:20). Reeglitega mäng Reeglitega mäng vastab konkreetse operatsionaalse mõtlemise astmele ja kestab 8.-12. eluaastani. Reeglitega mängud jäävad Piageti järgi püsima kogu eluks. Reeglite juures toob Piaget esile kahte liiki reegleid: · ühed, mis antakse edasi ühelt põlvkonnalt teisele · teiseks spontaansed reeglid, mis tulenevad rituaalidest või kujutavad endast eelneva mängulise kogemuse tulemust (samas:20). Piaget` järgi suudavad reeglitega mänge mängida lapsed siis, kui on saavutanud
ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga. Esimene mängu vorm on harjutusmäng, mis vastab sensomotoorse arengu astmele ja toimub esimesel kahel eluaastal. Teist mänguvormi nim. Piaget sümbolmänguks ja see vastab eeloperatsionaalsele mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani. Kolmas ja viimane mängu vorm- reeglitega mäng- vastab konkreetse operatsionaalse mõtlemise astmele ja kestab 8.- 12.eluaastani. Seega leiab Piaget, et harjutus, sümbol ja reegel on põhielemendid lapse mängu arengus. Esimest mängu vormi nim. Piaget harjutusmänguks, mis leiab aset sensomotoorse perioodi teisest kuni viienda staadiumini. Harjutusmängude sisuks on intensiivne mängimine oma kehaga, käte ja jalgadega, samuti mitmesugused muud tegevused, nagu näiteks kivikeste viskamine, ehitusklotside ladumine. Harjutusmäng
Nt: vesi/ vise - vine - vesi - veni 2. Lausete võrdlemine. Nt: Matil katus võti ära. Matil kadus võti ära. Võrdlemisele tähtede kaupa peab eelnema sõnade (lausete) lugemine/hääldamine vastavalt kirjapildile. Operatsionaalse (kaasneva) kontrolli puhul peab enesekontroll kindlustama operatsioonide sooritamise õige järgnevuse. Oluliseks tuleb pidada, et laps ei jätaks ühtegi olulist operatsiooni sooritamata, ei sooritaks seda valesti ega vales järjestuses. 2.klassis sobivad kasutada järgmisi kaasneva kontrolli kujundamise võtteid: 1. Häälimisoskuse (häälikute järjekorra määramise) kontroll: 1. Korduv häälimine: algul osutab laps häälimisega samaaegselt noopidele,
- Matemaatiliste oskuste puudulikkus ajukahjustuse puhul avaldub mingi sündroomi koosseisus. Seega võib akalkuulia esineda koos afaasiaga, konstruktiivse apraksiaga, düsleksiaga jne. - Sõltuvalt kahjustuse ajast ja matemaatiliste oskuste omandamise etapist võib ühe ja sama ajupiirkonna kahjustus esile kutsuda väliselt erinevale tunnustega matemaatilisi raskusi. Ajukahjustusega täiskasvanud isikute matemaatiliste oskuste uurimine võimaldab selgitada matemaatiliste toimingute operatsionaalse koostise ning välja töötada taastusravi diferentseeritud metoodika. Mitmed võtted on kasutatavad ka hälvikute õpetamisel. Eriti väärivad tähelepanu ülesannete hargnenud lahendamise võtted ning mitmesugused välised abivahendid. Niisiis ei näi olevat kindlalt lokaliseeritud matemaatikakeskust. Nagu näitavad A. Luria uuringud, ei ole ajus aritmeetiliste toimingute juhtimiseks ühte kindlat ala. Nii võivad paljud eritüübilised kahjustused
annaabi.ee 
