erinevad taotlused : 1.)Prantsuse ooper loomulik hääl, balletinumbrid, peen koomika, kaunistuste puudumine meloodias. 2.)Itaalia ooper kastraatide ja primadonnade kultus, peamiseks numbriks oli aaria ( koloratuur ja trillerid ), tekst banaalne ja ülev, seetõttu hakkas kaduma sisuline terviklikkus. Prantsuse ooperi pealinnaks oli 19.saj esimesel poolel Pariis. ,,Manon" on üks kõigi aegade populaarsemaid prantsuse oopereid(jutustab traagilisest armastusloost). Tuntuimad Prantsuse ooperiteatrid: 1)Palais Garnier 2) Lille Saksamaa ¤Saksa ooperi keskuseks sai 19. saj. alguses Dresden . ¤Saksamaa ooperielu oli mõnevõrra kiratsevas seisundis. ¤Olukord paranes, kui ooperitruppi hakkas 1817.a. juhtima silmapaistev helilooja, dirigent ja lavastaja Carl Maria von Weber (viis sisse ka uuenduse dirigeerimise dirgendikepikesega) 19. saj. keskel tuli põhjalike ooperiuuendustega välja Richard Wagner (helilooja; dirigent; muusikaajakirjanik; libretist)
Tema muusika Ta on kirjutanud muusikat mitmes zanris. Näiteks laule ja orgestriteoseid. Kuulsaks on ta saanud tänu ooperitele, mida ta kokku kirjutas 30. Need ooperid ei olnud tema eluajal menukad. Ooperite muusika oli küll prantsusemeelne, kuid väga palju oli eeskuju võetud Saksast ja Itaaliast. "carmen" Ajalukku on ta aga läinud ooperiga "Carmen" Esietendus oli aastal 1875. "Carmenit" on peetud kõige populaarsemaks ooperiks. Arvatavasti on seda mänginud kõik ooperiteatrid. Selle menu saladus peitub väga hea süzees, meeldejäävates meloodiates ning säravas orkestratsioonis. Kogu muusika kõlab hispaania päraselt. Ooperis on kasutatud Hispaania rahvatantse. Bizet ise ei näinud Carmeni edu. Esietendusel vilistati ooper välja ja kriitikud andsid sellele ühise hävitava hinnangu. Kolme kuu pärast Bizet suri. Samas ülistasid ooperit sellised muusikamaailma tegelased nagu Tsaikovski ja Debussy, kes mõistsid teose suurust.
huvitatud haritlaste ringis, kus sooviti luua muusikalisi draamasid. Esimesed teada olevad ooperid on Jacopo Peri “Daphne” – 1597 (teos ei ole säilinud) ja “Eurydike” – 1600 19. Esimene avalik ooperiteater. 1637. aastal avati esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassiano, kus publikuks oli peamiselt kodanlus ja kaupmeeskond. 20. Tänapäeval tuntumad ooperiteatrid. Sydney Ooperiteater, Viini Riigiooper, Metropolitan Opera New Yorgis, La Scala Milanos, Covent Garden Londonis 21. Claudio Monteverdi tähtsus- esimene suur ooperihelilooja, kelle viievaatuseline ooper „Orpheus“ oli esimene tõeliselt terviklik ja muusikaalaliselt rikka väljenduslaadiga ooper. 22. Bachiga seotud kohad Eisenach- sünnikoht (21.märtsil 1685) Arnstadt ja Mühlhausen (1703-1708)
11.Barokktrio 12.Mis vahe on soolokontserdil ja concerto grossol? 13.Millest koosneb süit? 14.prelüüd 15.fuuga 16.Heinrich Schützi tähtsus ( 17. saj suurim saksa muusik, kirikliku oratooriumi alusepanija) 17.Arcangelo Corelli tähtsus. (palju sonaate ja concerto grossosid, keelpilli- helilooja) 18.Esimesed ooperid ehk muusikalised draamad. 19.Esimene avalik ooperiteater. 20.Tänapäeval tuntumad ooperiteatrid. 21.Claudio Monteverdi tähtsus, peateos. 22.Bachiga seotud kohad 23.Bachi tuntumad vokaalteosed 24.Bachi tuntumad instrumentaalteosed 25.Händeliga seotud paigad 26.Händeli teosed. MÕISTED 1. aaria - soololaul või duett, mida esitati lauto või pilliansambli saatel 2. kantaat - mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile , harilikult pillide saatel 3
Berlioz ei kirjutanud kammerkoosseisudele. G. Bizet Ta kirjutanud muusikas mitmes zanris, nt laule, orgestriteoseid. Aga kuulsaks on ta saanud tänu ooperitele, mida ta kokku kirjutas 30. Need ooperid ei olnud tema eluajal menukad. Ooperite muusika oli küll prantsusemeelne, kuid väga palju oli eeskuju võetus Saksast ja Itaaliast. "Carmenit" on peetud kõige populaarsemaks ooperiks. Arvatavasti on seda mänginud kõik ooperiteatrid. Selle menu saladus peitub väga hea süzees, meeldejäävates meloodiates ning säravas orkestratsioonis. Kogu muusika kõlab hispaania päraselt. Ooperis on kasutatud Hispaania rahvatantse.
kui tollasele ooperipublikule vastuvõetav oli. Bizet jäi terve elu otsijaks, muutis tihti oma otsingusuundi ning oli võrdlemisi ebakindel natuur ja väga tundlik kriitika suhtes. Suurimaks saavutuseks Bizet loomingus on ,, Carmen",( algselt mõeldud ooperina,kuid võeti dialoogid välja, kirjutatud metsasopranile, liikumisega)mida on loetud kõigi aegade viie populaarseima ooperi hulka kuuluvaks. Vist küll maailma kõik ooperiteatrid on seda teost korduvalt lavastanud. Teose menu põhjus peitub dramaturgiliselt hästi ülesehitatud süzees, meeldejäävas meloodikas, säravas orkestratsioonis ning eredas hispaaniapärases koloriidis.
1954, peaosad kirjutatud Britteni sõbrale ja elukaaslasele tenor Peter Pearsile; Stravinski, Mozarti-stiilis ooper „Elupõletaja tähelend“ /The Rake’s Progress 1951), samuti ka puccinilik liin, viimane just Ameerikas tegutseva itaallase Menotti loomingus („Telefon“ 1947, „Konsul“ 1950). Üldiselt iseloomustas neid aastaid lõhe ooperi kui institutsiooni (s.t ooperiteater koos oma korraldusega) ja ooperi kui loomingu vahel. Ooperiteatrid tulid väga vaevaliselt kaasa uute teostega, uue repertuaariga, uue suhtumisega ooperisse, mis ei tähenda ainult ilusat laulmist, vaid püüdis teatrivahendeid esile tuua, sõnateatrieksperimente muusikateatrisse üle kanda (nagu seda tehti ka 1920. aastatel, vt Zeitoper, Brecht+Weill või Venemaal Meyerhold jt. Niisugust lõhet tollal peegeldab protest ooperi kui institutsiooni vastu (Boulezi kuulus ütlus ühes intervjuus, et
Andes seal muusikalist haridust oli korralik haridus tolle aja Veneetsias haruldane privileeg. Tüdrukud koondati orkestrisse ja koori, kus pidid tüdrukud laulma ka meeshääli. Vivaldi tegeles aktiivselt ka heliloominguga, ning tema teoseid esitasid lastekodu lapsed kontsertidel. 18. sajandi esimese kolmekümne aasta jooksul, jagunes avalik muusikaelu kolme institutsiooni vahel: Püha Markuse Katedraali orkester, neli lastekodu ja mitmed ooperiteatrid, Juba 1711. aastaks oli Vivaldi töötanud neist kõigis kolmes, viimasena ooperiteatris Teatro Sant' Angelo 1711. aastat hakkas Vivaldi reisima, andes kontserte Itaalia linnades ja välismaal. Töödates vaheaegadega edasi ka lastekodus. 1713. aastal läks ta kuuks ajaks Vicenzasse, et tuua lavale oma esimene ooper "Ottone in villa". 1717. aasta lõpus kolis Vivaldi kaheks aastaks Mantovasse, kus temast sai kapellmeister Hessen-Darmstadti prints Philippi õukonnas
aastal oli esietendus). Seda tabas suur kriitika. Selle järgselt langes Bizet depressiooni. Ta kirjutanud muusikas mitmes zanris, nt laule, orgestriteoseid. Aga kuulsaks on ta saanud tänu ooperitele, mida ta kokku kirjutas 30. Need ooperid ei olnud tema eluajal menukad. Ooperite muusika oli küll prantsusemeelne, kuid väga palju oli eeskuju võetus Saksast ja Itaaliast. "Carmenit" on peetud kõige populaarsemaks ooperiks. Arvatavasti on seda mänginud kõik ooperiteatrid. Selle menu saladus peitub väga hea süzees, meeldejäävates meloodiates ning säravas orkestratsioonis. Kogu muusika kõlab hispaania päraselt. Ooperis on kasutatud Hispaania rahvatantse (habanera, sequidilla). Kuulame: Habanerat GIUSEPPE VERDI (1813 1901) Itaalia helilooja. Teda aetakse tihti segamini Monteverdiga. Ta oli pärit harimatust külakõrtsmiku perest. Juba 7-aastaselt oli ta küla organisti abiline
S II poolel valimisõigus, tööseadusandlus Tänu leiutistele ja mõttemaailma avardumisele, arenes ka teadus. 1859. avaldati Charles Darwini evolutsiooniteooria. Linnastumise positiivsed küljed: elukeskkond paranes, inimeste elu muutus järjest enam mugavamaks. Linnad muutusid arenenumaks- rajati veevärk, kanalisatsioon jne. Trammiteed. 19. sajandi linnaelu osaks sai voolav vesi, vannituba Bi so. Linna kõrgkultuuri kujunemine (teater, ooperiteatrid, kontserdisaalid) Milline mõju oli industrialiseerimisel ühiskonna arengule? (negativne) Eriti rängalt tabas inimesi tööpuudus, mille peamiseks põhjuseks peeti masinaid (masinad tegid töö, mille varem tegid inimesed, ära palju kiiremini) Jubedad töötingimused. (Kaevandustes) Linnastumise negatiivsed küljed: Elutingimused varastes tööstuslinnades olid rasked ja antisanitaarsed. Lihtrahvas elas
Herring“ 1947, „Kruvikeere“ 1954, peaosad kirjutatud Britteni sõbrale ja elukaaslasele tenor Peter Pearsile; Stravinski, Mozarti-stiilis ooper „Elupõletaja tähelend“ 1951), samuti ka puccinilik liin, viimane just Ameerikas tegutseva itaallase Menotti loomingus („Telefon“ 1947, „Konsul“ 1950). Üldiselt iseloomustas neid aastaid lõhe ooperi kui institutsiooni (s.t ooperiteater koos oma korraldusega) ja ooperi kui loomingu vahel. Ooperiteatrid tulid väga vaevaliselt kaasa uute teostega, uue repertuaariga, uue suhtumisega ooperisse, mis ei tähenda ainult ilusat laulmist, vaid püüdis teatrivahendeid esile tuua, sõnateatrieksperimente muusikateatrisse üle kanda (nagu seda tehti ka 1920. aastatel, vt Zeitoper, Brecht+Weill või Venemaal Meyerhold jt. Niisugust lõhet tollal peegeldab protest ooperi kui institutsiooni vastu (Boulezi kuulus ütlus
Kitsamas mõttes retrospektiivne arhitektuurisuund, mis valitses Euroopas u. 1840 1900, paiguti kauemgi. Lõppjärgus langes historitsism pahatihti erinevate stiilide üksikelementide suvaliselt kokku sobitavasse eklektismi. Historitsism taaselustus paraadarhitektuurina 1930 1955 NSV Liidus ja veelgi hiljem subjektiivsemal kujul nn postmodernismis. Matkib ajalooliste stiilide vorme. Peamised suunad: neogootika, neoromaani (eelkõige sakraalhooned), neobarokk (meelelahutuslikud hooned, ooperiteatrid) , neorenesanss (administratiivhooned, raekojad, avalikud raamatukogud), neopalladionism, neoklassitsism (koolihooned) Iseloomulik elektitsism, kus jäljendati ühe hoone puhul mitut varasemat stiili korraga. Kasutusele tulid klaas, raudbetoon, metallkonstruktsioonid. Historitsism ajaloolistest stiilidest tulenes vorm, insenerlik liin, uued ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid. Henry Labrouste Pariisi raamatukogu. Ehitis sõrestik, karkass inimtegevusele, lugemissaal kõrgete kuplitega,
Kõige etendusterohkem oli karnevaliaeg, mil võis etenduda kuni 12 uut ooperit. Menukaid oopereid korrati kuni publikut jätkus, tavaliselt käis publik 3-4 korda sama ooperit vaatamas. Impressaario palkas lauljad ja orkestri üheks stagione'ks. Lauljaid oli tavaliselt 10 ringis. Tema tellis heliloojalt ooperi ja valis libretisti või juba olemasoleva libreto, sageli oli impressaariol heliloojaga leping pikema aja peale. Kuna Veneetsia ooperiteatrid olid ärilised ettevõtted, pidi impressaario vältima pankrotti ning olema kokkuhoidlik seda koori ning orkestri arvelt. Koori moodustasid kas kõik trupi solistid või kasutati asjaarmastajatest koosnevat nö ,,projektikoori", kes õhtuti ühest ooperiteatrist teise tuiskas niisiis võis helilooja komponeerida koore minimaalselt ja peamiselt ooperi lõppu. Sageli tuli ette, et üks laulja esines mitmes kõrvalrollis.
annaabi.ee 
