mandrite triivimise hüpoteesi esitas saksa loodusgeograaf Alfred Wegener 1915. aastal laamtektoonika seisukohtade järgi: laamad "ujuvad" plastilisel astenosfääril liikumist põhjustavad astenosfääri ainese konvektsioonivoolud laamad liiguvad 2-20 cm/aastas eristatakse seitset suurt (üle saja miljoni ruutkilomeetri), kaheksat keskmist (üle mln. km2) ja umbes 20 väikest laama (alla mln. km2) laamad võivad koosneda ainult ookeanilisest maakoorest (näiteks Vaikse ookeani laam) või mandrilisest ja ookeanilisest (Euraasia, Aafrika jt.) maakoorest laamade liikumisega seotud geoloogilised protsessid: vulkanism, maavärinad, maakoore nihked, murrangud ja kurrutused, kivimite teke Geoloogilised protsessid laamade äärealadel Ookeanilaamade eemaldumine ehk laamade lahknemine (spreeding)-divergents Laamade põrkumine konvergents
Litosfääri mõiste- Maa väline tahke kivimkest. Missuguste meetoditega uuritakse Maa siseehitust?(6) · Puuraugud · Katsed äärmiselt kõrge rõhuga · Maavärinalainete uurimine · Vulkaanipursked · Meteoriitide sisemuse uurimine · Temperatuurimuuutused Astenosfääri mõiste- Maakoorealune nõrk plastne kest Mandrilise ja ookeanilise maakoore erinevus 3+3p. · Erinevalt ookeanilisest maakoorest, on mandriline maakoor väga vana. · Mandriline maakoor on väiksema tihedusega kui ookeaniline maakoor. · Mandriline maakoor moodustab vaid 40% kogu maakoorest. Ookeanilise maakoore paksus on mandrilise koore paksusest palju väiksem. Litosfääri koostiselemendid · Hapnik · Räni · Alumiinium · Raud · Kaltsium · Naatrium · Magneesium · Kaalium
Rekultiveerimine-on inimtegevusega (kaevandamine, puistangute ja prügilate moodustamine jms) rikutud ala taas kasutuskõlblikuks muutmine Magnituud- Maalihe- on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. 2. Maa siseehitus: Maakoor (0-80km) Süvavahevöö (80-2900km) Vedel välistuum (2900-5100km) Tahke sisetuum 5100-6378km) 3. Maakoore ehitus: Maakoor Vahevöö Tuum 4. Mille poolest erineb mandriline maakoor ookeanilisest maakoorest? 5. Kuidas tekib juurde maakoort? Maakoort tekib juurde kahe ookeanilise maakoore eemaldumise kohal, näiteks ookeanite keskmäestikes, kus laamade eraldumisel tõuseb kahe laama vahelt üles magma, mis tardub ja muutub maakooreks. 6. Mis suundades liiguvad laamad? Laamade lahknemine (laamad eemalduvad teineteisest,kerkivad magmavoolud, laava voolab välja ja tardub) Näiteks: Põhja-Ameerika laam ja Euraasia laam. Lahknemisest tekivad ookeani keskahelin, vulkaanilised
Peale magma kristalliseerumise saab graniit tekkida ka moonde ehk graniidistumise käigus. 3. Laamatektoonika Litosfäär ei ole ühtne tervik, vaid on lõhenenud mitmesuguse kuju ja suurusega plaatjateks plokkideks ehk laamadeks .Laamad "ujuvad" vahevöö poolvedela kihi astenosfääri peal. Laamad tekkisid arvatavasti 4,5 miljardit aastat tagasi Maa varajasel arenguperioodil ning on olnud pidevas liikumises ja muutumises tänapäevani. Laamad koosnevad ookeanilisest ja mandrilisest maakoorest. Mõned laamad koosnevad mõlemast maakooretüübist, tavaliselt mandrist ja seda ümbritsevatest merealadest, näiteks Aafrika laam, Antarktika laam ja Austraalia laam, mõned aga ainult ühest, sel juhul tavaliselt üksnes ookeanilisest maakoorest, näiteks Filipiini laam, Nazca laam ja Vaikse ookeani laam. Laamadevahelised seismiliselt aktiivsed vööndid jaotatakse kolmeks: divergentsi vöönd, konvergentsi vöönd ja transformne murrang
Kõigil mandreil on olemas ka mäestikud ehk piklikud deformeeritud, moondunud ning murranguist läbitud struktuurid, mis markeerivad kunagisi või ka praegusi laamade põrkepiire. Lähtudes geoloogilisest kontseptsioonist on paljud saared (Suurbritannia, Tasmaania, Gröönimaa, Jaava, Jaapan jne) geoloogiliselt osad külgnevast mandrist. Mõned saared moodustavad aga omaette mikrokontinente (Madagaskar, Uus- Meremaa). Mandrid erinevad oluliselt nii ehituselt, vanuselt kui ka koostiselt ookeanilisest maakoorest. Erinevalt suhteliselt noortest ookeanilist maakoort moodustavaist kivimeist (vanus maksimaalselt 200 Ma) on kõigil mandreil mitme miljardi aasta vanused tuumad, mis võrrelduna Maa 4,5 Ga vanusega tähendab seda, et kord tekkinud mandrid on ajas väga püsivad. Geoloogilises ajas ongi mandrilist maakoort pidevalt juurde tekkinud ning mandrite pindala suurenenud. Mandrid on püsivad seetõttu, et on ookeanilist maakoort moodustavaist kivimitest väiksema tihedusega,
triivivad litosfääri laamad. · Litosfäär-astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks Tuum: 1)välistuum-vedelas olekus 2)sisetuum-tahkes olekus Maa sisemuse suunas kivimainese tihedus suureneb, sest rõhk suureneb. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus: Mandriline maakoor on paksem, tiheduselt kergem ning ookeanilisest maakoorest vanem(u. 4 miljardit a. vana). Kivimikihtideks on settekivimid, graniit ja basalt. Ookeaniline maakoor on peenem, tiheduselt raskem ning noorem(u. 180 miljonit a. vana). Kivimikihtideks on settekivimid ja basalt. Konvektsioonivool-protsess, mille käigus suurema tihedusega massid liiguvad planeedi sisemuse poole, väiksema tihedusega maapinna suunas, mistõttu tekibki ringvool e. konvektsioonivool.
PILET nr 7 1. Kust pärineb energia, mis on aluseks Maa välisjõududele ja koos millise jõuga see energia põhjustab veeringe? 4. Millise energia mõjul liiguvad liustikud? 5. Kuidas määratletakse säästev areng? 6. Kuidas saadakse teavet Maa siseehituse kohta? 2pilet 7. Kirjelda Maa siseehitust. PILET nr 5 8. Kirjeldage kivimiringet. PILET nr 6 9. Kuidas jaotatakse kivimid nende tekke alusel? 1pilet 10. Mille poolest erineb mandriline maakoor ookeanilisest maakoorest? PILET nr 4 11. Miks on mandriline maakoor vanem kui ookeaniline? PILET nr 8 12. Millistes Maa sfäärides on meie teadmiste põhjal kivimaines sulas või plastilises olekus ja mille põhjal me seda järeldame? 13. Millised tähelepanekud ookeanipõhja uurimisel viisid laamtektoonika teooria sõnastamiseni? 14. Millistes piirkondades tekkib uus maakoor? Kirjeldage nende piirkondade pinnamoodi ja seal toimuvaid protsesse.. PILET nr 3 15
Nii tekibki pangasmäestiku reljeefiga ja vulkaanidega kontinentaalne rift. Mandrilist laama suudab rebestada kas väga suur soojusenergiaga vahevöö ülessulamiskolle või mitme kolde kooslus. Alates kuumast täpist ja kontinentaalsest riftistumisest kuni ookeanilise rifti tekkeni toimubki mandriliste laamade lõhkumine ja ookeaninõgude moodustumine. Viimased teevad läbi laienemise ja ahenemise ning sulguvad lõpuks oma mandriliste äärte triivitulemusena. Erinevalt ookeanilisest litosfäärist ei vaju mandrilise koorega laamaosad (tänu oma kivimite väikesele tihedusele) vahevöösse. Vulkaanid (51-54) Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimid ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud- inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad ajutise purskerahu seisundis olevad, või aktiivsed- pidevalt või mõne aasta vahega tegutsevad.
(Havai vulkaaniahelik, Mauna Loa, Meiji) Kui kuum täpp paikneb paksu laama all, tekib võlvkerge ja see sulatab üles ka mandrilise maakoore kivimeid. Võlvkerke laes tekitavad venituspinged kontinentaalse rifti (rebendi). Rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. Nii tekibki pangasmäestiku reljeefiga ja vulkaanidega kontinentaalne rift. (IdaAafrika) Erinevalt ookeanilisest litosfäärist ei vaju mandrilise koorega laamaosad vahevöösse sellest ka erinevus vanuses. Vulkaanid Vulkaan on maakoorde tekkinud lõõr, lõhe või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. Vulkaanid võivad olla kustunud (inimajaloo vältel mitte pursanud), suikuvad (ajutise purskerahu seisundis olevad) või aktiivsed (pidevalt või mõneaastase vahega tegutsevad)
kontinentaalse koores nende vahele veel nn. graniitne. Selge basaltse ning graniitse osa eraldumine viitab selle koore tüübi diferentsatsioonile Maa varajases arengus mil ta oli palju kuumem. (enamus kontinentaalses koore elemente on Arhaikumi vanusega 3.8-2.5 miljardit aastat). Ja kuna ta sisaldab palju rohkem kvartsi (SiO2), mineraal mis allub plastilistele deformatsioonidele suhtelistel madalatel temperatuuridel, käitub ta haprast ookeanilisest koorest erinevalt, alludes kergemini plastilistele deformatsioonidele. Keskahelikud ja subduktsioonivööndid. Ookeanide keskahelikud on intensiivsete kivimkeskkonna venitus e. lahknemispingete areaalid sellest räägivad nii nende pangasmäestikuline reljeef, kui arvukad madalad, paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. Basaltsest magmast tardunud ookeaniline maakoor rebitakse siin kaheks teineteisest kiirusega 2 15cm aastas eemale triivivaks pooleks. Nii
millal negatiivne ? Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Kiirgusbilanss on positiivne siis kui on seo, päike on kõrgemal, päev pikem ja pilvisus väiksem. See tähendab, et maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui atmosfäär saab. Kiirgusbilanss on negatiivne siis kui päike on madalal, langemisnurk väike, öö pikem ja suurem pilvisus. 4) Aafrika kaart PILET 5 1)Mille poolest erineb mandriline maakoor ookeanilisest maakoorest? Värvus Mandrilisel hele Ookeanilisel tume Tihedus- Mandrilisel hõre Ookeanilisel tihe Vanus Mandrilisel vanem Ookeanilisel - noorem 2) Millistel aldel on murenemiskoorik õhuke ja millistel paks, ning miks ? Paksemad murenemiskoorikud on vihmametsades ja savannides. Õhemad on tegevvulkaanide nõlvadel ja liustikude sulamise piirkondades. Paksus sõltub kivimite mineraalkoostisest ja mullavee omadustest ja sellest kui kaua on murenemine kestnud.
seetõttu areneb kontinentaalne rift Maa pinnal mitmeharuliselt leviva geostruktuurina. Sel viisil alates kuumast täpist ja kontinentaalsest riftistumisest kuni ookeanilise rifti tekkeni toimubki mandriliste laamade lõhkumine ja uute ookeaninõgude moodustumine. Viimased teevad läbi laienemise ja ahenemise ning sulguvad lõpuks oma mandriliste äärte triivi tulemusena. Erinevalt ookeanilisest litosfäärist ei vaju mandrilise koorega laamaosad vahevöösse. Seetõttu on Maa geoloogilise arengu käigus mandrilise koore mass kogu aeg kasvanud ja planeedi pikk geoloogiline ajalugu on jäädvustunud eelkõige mandrilise maakoore kivimeisse. Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. Vulkaan ehk ,,tuldpurskav" mägi on oma nime saanud Rooma tulejumalalt Vulcanuselt
kurdudesse ja lõhestatakse. Nendesse lõhedesse tungib neeldunud laamaserva ülessulamisel eralduv kergem magma, mis voolab vulkaanide kaudu maapinnale või tardub maakoore lõhedes graniitse koostisega kivimiks. Nii tekib ookeanisüvikute vööndis pidevalt mandrilist, graniitset maakoort juurde, samal ajal kui ookeaniline basaltne maakoor on pidevas ringkäigus. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Kui laamade pusklevad põrkservad on mõlemad ookeanilisest maakoorest, tekivad neelduva laamaserva kohal kaarjad vulkaanilised saarestikut, nn saarkaared, nagu Vaikse ookeani lääneservas Kuriliidid, Filipiinid jt. Juhul kui ookeaniline laamaserv sukeldub mandrilise maakoore serva alla, tekivad seal vulkaaniderohked kõrgmäestikud. Selline olukord valitseb Lõuna-Ameerika läänerannikul Andide mäestikud. Vanade, Neis paigas sukeldub ookeanilise maakoore põrkserv allapoole kulgeva konvektsioonivoo tõttu poolviltu teise laama serva alla
tavalisele käigule troposfääris kõrgemale tõustes tõuseb. Inversioonikihi alune madal õhuke pilvekiht võib põhjustada pilves taeva püsimist hoolimata kõrgest õhurõhust. Tuulte suund kõrgrõhkkonnas on põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva. La Nina- vastupidine nähtus, kus Vaikse ookeani pinnakiht on tavapärasest külmem. Põhjustab Ameerika ranniku veelgi külmemat ja kuivemat kliimat. Laamade liikumine, põrkumistüübid- Laamad koosnevad ookeanilisest ja mandrilisest maakoorest. Laamtektoonika ja sellega seotud elemendid- laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. Laamtektoonika loob aluse vulkanismi, maavärinate, mäetekke jms. seotud küsimuste mõistmiseks. Maa on arvatavasti ainus Päikesesüsteemi planeet, mis omab laamtektoonikat. Laiuskraade määratakse alates ekvaatorist pooluste suunas (põhja- ja lõunalaiused). Liustike tüübid, nende setted -
avanevatesse riftivöönditesse ja nende äärealadele. Hävib subduktsiooniprotsessi käigus kas mandrilise maakoore või teise ookeanikoore alla laskudes. 29. Kontinentaalse ja ookeanilise koore vanused? Ookeanilise ja kontinentaalse koore sukeldumisvõime vahevöösse? Mandriline koor ei tee läbi subduktsiooni nagu ookeaniline ja seetõttu on ka mandriline koor vanem ja paksem. Kuna kontinentaalne maakoor on ookeanilisest kergem, ei ole tal võimet subdukteeruda. 31. Astenosfäär ja litosfäär nende füüsikaline sisu ja tähtsus laamtektoonikas? Litosfäär on maa väline tahke kivimkest, mis ,,ujub" astenosfääril, on jäik, tükeldatud laamadeks, reageerib pingetele kui terviklik tahke ja jäik keha Astenosfäär on maa vahevöö ülemine osa, osaliselt ülessulanud, valdavalt tahkete kivimite vöönd, käitub nagu viskoosne voolav aines; litosfääri peal ,,sõidab" litosfäär, tehes
vastastikmõjudest. Laam on litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega. Litosfäär on Maa kõva ja tahke kivist koorik. See koorik ei ole ühtne, vaid on Maa siseenergia ja sellest tuleneva vahevöö ainese aeglase liikumise tõttu pragunenud mitmekümneks tükiks ehk laamadeks, mis üksteise suhtes liikudes põhjustavad muuhulgas ka maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Laamad koosnevad ookeanilisest ja mandrilisest maakoorest. Mõned laamad koosnevad mõlemast maakooretüübist, mõned aga ainult ühest. Laamad tekkisid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. 6.1. Laamade liikumine 1912. aastal sõnastas Alfred Wegener mandrite triivimise hüpoteesi, mille kohaselt on laamad pidevas liikumises, triivides aeglaselt plastilises olekus astenosfääril. Seetõttu on laamad ajaloo jooksul asunud erinevatel asukohtadel. Laamad paneb liikuma vahevöö magma liikumine ehk konvektsioon
(erinevalt kontinentaalsest). Kontinentaalne maakoor - kontinentide alune maakoore tüüp, keskmine paksus ~40 km (kõigub 25-90 km piires). Lisaks settekivimite kompleksile ning basalt-gabroidsele kihile jääb kontinentaalse koores nende vahele veel nn. graniitne ja keskmistest kivimitest koosnev kiht. Kuna ta sisaldab palju rohkem kvartsi (SiO2), mis allub plastilistele deformatsioonidele suhtelistelt madalatel temperatuuridel, käitub ta haprast ookeanilisest koorest erinevalt, alludes kergemini plastilistele deformatsioonidele. Ofioliitne kompleks on aluselistest ning ultraaluselistest kivimitest koosnev kivimkompleks, mis on kunagise ookeanilise maakoore fragment, mis on tektooniliselt mandrite peale lükatud. 19. Ookeanikoore teke ookeani keskahelikus ja hävimine subduktsioonivööndis. Ookeaniline koor tekib ookeani keskahelikes ja vajub läbi astenosfääri ning sukeldub subduktsioonivööndites
võimuhaaramiseks soodsa pinnase. Hing peab tegelema hirmu ja valuga, ego aga lubab probleemile lahenduse. See toetab hingeteadvuses võimu- ja kontrolliperspektiivi. Hing, mis tunneb jõuetust ning kaotust, annab alla ja võtab vastu ego mängureeglid.Ego on hinge osa, mis on orienteeritud materiaalsele, välisele maailmale. Oma olemuselt on ego hinge tööriist, et väljendada end füüsilise olendina ajas ning ruumis. See annab teadvusele fookuse. ego eraldab teadvuse ookeanilisest, "siin ja praegu" "alati ja kõikjal" asemel. See pakib sisemised impulsid konkreetsesse materiaalsesse vormi. Ego on see osa teist, mis katab sillana tühimiku peenmateriaalse (vaimse) ja teie füüsilise osa vahel. Hingele, kui peenmateriaalsele vaimolendile, on täiesti loomuvastane olla fikseeritud ajas ja ruumis. Hing on sõltumatu ükskõik millisest (materiaalsest) vormist. Kui te näete unes, et lendate, suhtlete te oma sõltumatu ja vaba osaga. Teisalt on aga ego fikseeritud
annaabi.ee 
