J. Lowe, lk 69 ). Funktsionalism tundub olevat täielikus kooskõlas argimõistusega, kuna ta on kooskõlas mitmesuguste füsikalismi vormide ja isegi kaugeleulatuva dualismiga. Viimaseks teooriaks vaimu seletamisel vaatlen eliminatiivmaterialismi6, mis kujutab endast teesi, et meie tervemõistuslik käsitus psühholoogilistest nähtustest esitab endast juurteni ekslikku teooriat. Teooriat, mis on nõnda põhjapanevalt vigane, et lõpuks ei taandata sujuvalt tema printsiipe ja ontoloogiat lõpetatud neoroteadusele, vaid ta tõrjuks selle poolt välja (Paul M. Churchland, lk 1). Eliminatiivmaterialistid vaatlevad propotsioonilise hoiaku sõnavara kui eelteaduslikkuvaimuteooriasse kuuluvat ja kutsuvad seda halvustavalt „ rahvapsühholoogiaks “. Rahvapsühholoogias struktuuritunnused kujutavad endast täiuslikku paralleeli matemaatilise füüsikaga; ainsaks erinevuseks on nende poolt kasutatavate abstraktsete entiteetide vastav piirkond – arvud füüsika korral ning
välistab vaba tahte. Keskkonnadeterminism on teooria, mille kohaselt keskkond määrab inimeste hoiakud ja käitumise. Füüsiline geograafia, eriti kliima, mõjutab inimeste teadvust, mis omakorda määrab nende poolt loodud ühiskonna ja kultuuri. • Ontoloogia ehk olemisõpetus - oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviiside filosoofiline käsitlus, mis jätab kõrvale tunnetustegevuse analüüsi. Filosoofilises tähenduses käsitas ontoloogiat esimesena Aristoteles, kelle rajatud traditsioonis vastandus ontoloogia tunnetusteooriale, loogikale ja antropoloogiale. Klassikalises filosoofias on ontoloogia metafüüsika osa, mis tegeleb Jumalaga, hingega ja universumi ehk maailmaga. Näiteks Freudi ontoloogia põhiüksusteks võib pidada tunge ja teadvust, Platoni ontoloogia omadeks jällegi ideid. • (Platoni) koopamüüt Suur koobast, kus on inimesed, kes on seal olnud terve oma elu, nad on aheldatud näoga
poolt “kõrgeimat olemust ja sealpoolset maailma” (lk. 29). Kui lähtuda Kanti antud määratlusest, siis on metafüüsika objektide puhul tegemist millegi sellisega, mis peab paratamatult asuma “väljaspool igasuguse võimaliku kogemuse piire …” (lk. 36). Antud juhul kõnelebki Kant senise traditsioonilise metafüüsika objekti-määratlusest. Viimast jaotati tol ajal metaphysica generalis`eks ehk ontoloogiaks ja metaphysica specialis`eks. Ontoloogiat defineeriti sealjuures Aristotelese “esimese filosoofia” eeskujul teadusena oleva olemise kõige üldisematest määratlustest. Metaphysica specialis hõlmas aga omakorda kolme distsipliini nimetustega “ratsionaalne psühholoogia”, “ratsionaalne kosmoloogia” ja “ratsionaalne teoloogia”. Nimetus “ratsionaalne” viitab sellele, et ka metaphysica specialis`e puhul on tegemist tunnetusega, milleni sai jõuda vaid puhta mõistuse abil ning arvesse ei tulnud teised võimalikud
Alaosad tegelikkusega. Koherentsusteoorias on tõene väide, mis on kooskõlas teiste väidetega ontoloogia ja vaimufilosoofia `Metafüüsika' halvustavas mõttes: tõestamatu, spekulatiivne 6.Iseloomustage lühidalt pragmatismi tõeteooriat. ja hämar teoorialoome. Mõnikord defineeritakse metafüüsikat kui olemise õpetust, Ta on Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n-ö töötavad. Tõesed on ontoloogiaga tihedalt põimunud. Ontoloogiat nimetatakse vahel metafüükikaks, kuna enamus uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ontoloogilise küsimusi ja vatuseid on metafüüsilised. Metafüüsika räägib aistitava maailma ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) mitteaistitavatest põhjusetest. Olemisega seotud küsimused: Mis eksisteerib? Kas inimese inimene saabki terveks
just nüüd; tulevik sööstab kogu aeg tema suunas ja eksistents koosnebki sellest. (Saarinen 1985) Kierkegaardi eksistentsifilosoofia põhiküsimused: · Mil määral on inimene subjekt? · Mil määral on inimene muutumise, kellekski saamise olukorras? · Mil määral on inimene üksikisik, mil määral ta on tema ise? · Mil määral on inimene olemas? Ta ei küsi, mis on olemas ta ei loo traditsioonilist ontoloogiat. Ta ei küsi, kust me teame, mis on olemas ta ei loo traditsioonilist tunnetusteooriat. Kierkegaardi küsimus on ,,kuidas'', kuidas inimene eksisteerib. See küsimus on revolutsiooniline. (Saarinen 1985) 4.1 Eksistentsi staadiumid Inimese olemises(eksistentsis) võib Kierkegaardi arvates eristada kolme tasandit või staadiumi: esteetilist, eetilist ja religioosset. 1) Esteetiline staadium Esteetilisel tasandil on inimese tähelepanu koondunud
25. Mis on GO andmebaas ja mis on selle koostamise eesmärk? 4:27. Geeniproduktide iseloomustamine. Ontoloogiate eesmärk on geenide rollide ja toimimispiirkondade standardiseerimine organismist sõltumatult. Andmebaasides kirjeldatakse geeniprodukte nendega seotud liigist sõltumatute terminitega. 26. Mis on GO sõnavarad ja nende koostamise eesmärk ning kuidas neid kasutatakse? 4:29-30. GO projekt on välja töötanud kolm struktureeritud ja kontrollitud sõnavara (ontoloogiat) mis kirjeldavad geeniprodukte neid iseloomustava: bioloogilise protsessi, rakulise komponendi, molekulaarse funktsiooni nomenklatuuri abil liigist sõltumatul moel. Go projekti iseloomustab ontoloogiate arendus ning hooldus ja tarkvaraarendus (võimaldab ontoloogiate loomist, hooldamist ja kasutamist) 27. Mis on järjestamine? 4:3. DNA sekveneerimine e. järjendamine tähendab protsessi, mille käigus selgitatakse DNA nukleotiidne järjestus. 28. Milliseid molekule saab sekveneerida
piisavalt sellisest haridusest huvitatud inimesi. Koolides õpetatav filosoofia omandas koolidistsipliinilise liigenduse. Traditsiooniliseks distsipliinide jaotuseks sai loogika, füüsika ja eetika. Loogika ja füüsika ei tähenda siinkohal päris seda, mida need sõnad tänapäeval tähendavad. Loogika tähistab antud juhul eelkõige epistemoloogiat – käsitlust sellest, mida on võimalik teada ja kuidas tõene teadmine kujuneb. Füüsika aga ontoloogiat – õpetust välise maailma ülesehituse printsiipidest. Samas iseloomustas seda aega ka eriteaduste teke ja nende iseseisvumine filosoofia suhtes. Seetõttu käsitles filosoofiline füüsika välist maailma enam inimese elu vaatekohalt. Füüsika pidi eelkõige kirjeldama välise keskkonna neid külgi, millest inimese elu oli oluliselt mõjutatud. Loogika ja füüsika olidki pigem ettevalmistavad distsipliinid, tolle aja õpetuste keskseks distsipliiniks kujunes eetika.
ja kujutlused?-idealism); Jumal(Kas on olemas ülimalt täiuslik olend?Kas on olemas kõige oleva algpõhjus?need on religioonifilosoofia küsimused); arvud(Kas arvud eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult?); propositsioonid(asjad võivad olla või mitte olla nii nagu väidetud) 5. Milliste küsimustega tegeleb metafüüsika? Mõnikord defineeritakse metafüüsikat kui olemise õpetust, Ta on ontoloogiaga tihedalt põimunud. Ontoloogiat nimetatakse vahel metafüükikaks, kuna enamus ontoloogilise küsimusi ja vatuseid on metafüüsilised. Metafüüsika räägib aistitava maailma mitteaistitavatest põhjusetest. Mis eksisteerib? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu (hinge)? Kas inimese tahe on vaba? 6. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Praktilise filosoofia alla käivad: esteetika (iluõpetus, haakub kunstifilosoofiaga) Mis on ilu? eetika (moraaliõpetus) Mida inimene peab tegema? Mida ei tohi teha
Uuritakse ka asjade olemust ja nende loomust ning olemus kui niisugune üldse. Metafüüsika tuleneb Aristotelese tekstidest. Aristotelese tekstid on erinevate autorite poolt jagatud kolme rühma. Need on bioloogiaks, füüsikaks ja selleks, mis tuleb pärast füüsikat ehk metafüüsikaks. Aristoteles ise nimetab seda valdkonda esimeseks filosoofiaks. Metafüüsika haarab enda alla olemisega seotud valdkondi. 2. Selgitage Platoni ideede-teooriat? Platoni ontoloogiat käsitletakse kui arhetüüpide teooriat. Platon on seisukohal, et see, mis näib olevat, ei ole see, mis tegelikult on. See arhetüüp tuleb välja Platoni koopa allegoorjast. Koopa allegooria kohaselt näeb inimene ainult varje tegelikest asjadest mitte aga asju endi. Platoni teise seisukoha kohaselt need asjad, mis näivad olevat, on muutlikud ja mittepüsivad, ning ranges mõttes mitteolevad. Ning need asjad, mis tegelikult on, on igavesed ja muutumatud.
Praktilise mõistuse ülim põhimõte: Head tuleb teha, kurja tuleb vältida! Comte'i võib pidada positivismi isaks. Ta peab positivismi all silmas eelkõige metafüüsika eitamist ning seab põhiprintsiibiks tegelikest tõsiasjadest lähtumise. Kõik muu tuleb kasutuna kõrvale heita. Ainus positiivne tõsiasi on ilming. Positiivne kogemus on vaatlus ja eksperiment ning selle abil me saame öelda, kas miski on õige või mitte. Samuti eitatakse ontoloogiat, väidetakse, et lõplikku tõde polegi võimalik saavutada, ent võimalik on püstitada hüpoteese. Samuti taunitakse enesestmõistetavust: ei saa öelda, et miski lihtsalt on nii, vaid peab proovima teaduslikult või loogiliselt seletada. Eitatakse ka subjektiivsust, oluline on ainult objektiivne teaduslik tunnetus. Normaalseks peetakse ainult meelelist kogemust ja loogilist mõtlemist. Positivistlik mõtlemine tähtsustab seega teadust
mõtlemise seaduspärasustest) ja esteetikat (õpetus tajumisest). Tema õpilane Aristoteles nägi filosoofias midagi enamat kui õpetaja ning eristas metafüüsikat (õpetus loomuliku teadmise taga seisvatest üldistest tegelikkuse seadustest), natuurfilosoofiat (selle alusel on tekkinud loodusteadused), retoorikat (õpetus argumenteerimisest), riigifilosoofiat. Uue aja filosoofilises mõistmises (kuni Kantini) kujutab filosoofia endas metafüüsikat või ontoloogiat (õpetus olemisest), loogikat, eetikat, esteetikat, tunnetusteooriat. Üksikteaduste eraldumine filosoofiast toimus loodusteaduste puhul 17. ja 18 saj, teiste teadusvaldkondade puhul veidi hiljem. Õiguse ja riigi filosoofia olid algselt üldise filosoofia klassikalisteks ainevaldkondadeks. 19. saj kaotasid nad sellise rolli ja sellest alates tegelevad õiguse ja riigi filosoofiaga (mida nimetatakse enamasti õiguse filosoofiaks) väljaõppinud juristid, kes
taoline viis Gordioni sõlme läbiraiumiseks - Kuri leiab enesele mõistuspäraselt koha Triniteedi lisana. 23 III Jungi poolt kasutatavad põhilised mõisted ning kontseptsioonid 3.1. Üldist Oma mahukates teostes on Jung loonud tervikliku mõttesüsteemi, mis osalt kasutab juba teadaolevaid mõisteid ja ideid psühholoogiast, filosoofiast ning religiooniloost, kuid osalt loob neid juurde või muudab tähendusvarjundit. Kuna Jung vaatleb kogu ontoloogiat psüühikast otseselt sõltuvana, on tema poolt kasutatavate põhiterminite selgitus siinkohal hädavajalik, mõistmaks tema teoloogiliste kontseptsioonide nagu hea ja kuri täpset konteksti. Lisaks sõltuvuse tunnistamisele tajumisviisist on Jungile iseloomulik ka makro- (füüsilises kosmoses toimuvate) ning mikroprotsesside (psüühikasiseste ja üksikindiviidi puudutavate) käsitlemine võrdsetel alustel. Ta leiab samuti, et nende vahel on otsene analoogia. Inimpsüühika on tehtud
annaabi.ee 
