ajavahemikul. 67.Deflatsioon on Riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus 68. Otsene välisinvesteering- Regionaalne integratsioon paigutab kohaliku tööstuse ümber liikmesriikide vaheliselt.. 69. Portfelliinvesteeringud- investeeringud välismaistesse aktsiatesse ja teistesse väärtpaberitesse ilma välismaise ettevõtte kontrollimise huvita 70. Valuuta odavnemine- Devalveerimise korral muudab keskpank fikseeritud vahetuskurssi nii, et omavaluuta väärtus välisvaluutades väheneb. Samuti võib keskpank omavaluutat välisturgudelt tagasi osta, vähendades nii omavaluuta pakkumist välisturgudel. Selleks saab ta kasutada oma valuutareservi. Selline poliitika on siiski lühiajaline, kuna valuutareservis olevad varad võivad otsa lõppeda ja siis järgneb ikka devalveerimine. 71. valuuta kallinemine - Revalveerimise korral muudab keskpank fikseeritud vahetuskurssi nii, et omavaluuta väärtus välisvaluutades suureneb. Valuutat
import jne. Suurimaid ühiskonna mõjutajaid 20. sajandil. Pani rõhku klassiühiskonnale. 4. Engels. "Kommunistliku partei manifest" koostöö Marxiga. 5. Revisionistid. re-videre 6. Plaanimajandus. majandus, kus mingit toodet või teenust ei toodeta mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi poolt kehtestatud plaanile, käsumajandus, bürokraatia, propaganda, Stahhanov, Lunin, Hrustsov 7. Rahanduse põhimõisted. Kullastandard on rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. Tänapäeval ei ole kullastandard enam rahasüsteemina kasutusel. Bretton Woods (1944) pandi alus rahvusvahelisele valuutasüsteemile, dollar seoti kullaga ning teised süsteemiga ühinenud valuutad dollariga dollar hakkas dikteerima, süsteem lagunes 60.-ndatel aastatel, kui kulla turuhind tõusis liiga kõrgeks. BW-s loodi Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. RAHAREFORMID??? 8. Milton Friedman
Reservide konto Maksebilansi osa, mis kajastab teiste riikide valuuta või rahvusvahelise valuutareservi kogust, mida riik ostab. Kaubandusbilanss Maksebilansi jooksevkonto osa, mis näitab netoeksporti. Ujuv vahetuskurss Vahetuskurss, mis on jäetud vabaks ning määratakse nõudluse ja pakkumisega vabaturul, ilma finantsinstitutsioonide sekkumiseta Näide: Keskpank ei sekku, nt ei osta kokku Fikseeritud vahetuskurss Määratud vahetuskurss, mille korral hoitakse riigi omavaluuta väärtust sel teel, et ostetakse ja müüakse keskpanga valuutareservi välisvaluutaturul. Valuutakomitee Valuutakomitee süsteem on rahasüsteem, kus riigi keskpangal on väga piiratud võimalused teostada rahapoliitikat.
Metallraha – mündid ja sendid Paberraha Krediitraha - nt. Ülekanne ühelt pangakontolt teisele Raha omadused: Stabiilsus Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus Äratuntavus Raha likviidsuse püramiid- kõige üleval asub sularaha (kõige likviidsem), seejärel krediitkaart, jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad ja viimasena pikaajalised riigi võlakirjad. Kullastandardi olemus – rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. Välja võib tuua kolm kullastandardi vormi: kuldmündistandard, kuldkangistandard, kulddeviisstandard. Bretton Woodsi süsteemi olemus - 1930.aastate alguses öeldi peaaegu kogu maailmas lahti kullastandardist s.t. ei fikseeritud enam valuutakurssi kullaga, hõbedaga. 1944. USAs Bretton Woodsis moodustatud valuutaliidu otsusega jäi kulla alusele USA $, s.t. USA kohustus ostma kulda hinnaga 35$ unts. 1970-dateks aastateks oli Bretton Woodsi
nimetatakse rahareformiks. Rahareformide põhiliikideks on: üleminek uuele rahasüsteemile, olemasoleva rahasüsteemi osaline muutmine ning raharingluse suhteline stabiliseerimine inflatsiooni ohjeldamiseks. Rahareformiga seotud tegevused: · Denomineerimine rahamärkide nimiväärtuse muutmine vääringu tugevdamise või arvestuse lihtsustamise otstarbel. · Nullifitseerimine on käibelolevate rahamärkide tunnistamine täiesti kehtetuks. · Devalveerimine on omavaluuta kursi alandamine teiste riikide valuutade või kulla suhtes. · Revalveerimine on omavaluuta kursi tõstmine või tõus teiste riikide valuutade või kulla suhtes. Finantskriisid võivad tingida rahareforme. Rahareformide olemus ja näited EESTI RAHAREFORMIDEST Eesti Vabariik on läbi viinud neli rahareformi: · 2. mail 1919 võttis Ajutine Valitsus vastu määruse, millega kuulutati ainsaks
rahasüsteemid. Eraalgatuslikud – pankurid hakkasid väärismetalli hoiule võtma ning veksleid välja kirjutama. Ajaloolisest aspektist liigitus Valuutakursi liigi järgi: rahvusliku maksevahendi puudumine, riigis tegutsev keskpank loobub iseseisvast rahapoliitikast, keskpank seob oma valuuta teise keskpanga valuutaga. 12. Valuuta stabiliseerimise põhimeetodid. Nullifitseerimine - Käibelolevate rahamärkide tunnistamine täiesti kehtetuks Devalveerimine - Omavaluuta kursi alandamine teiste riikide valuutade või kulla suhtes. Eesmärk – tõsta riigi toodete konkurentsivõimet välisturgudel. Võib tekkida devalvatsiooniahel erinevates riikides. Revalveerimine - Omavaluuta kursi tõstmine teiste riikide valuutade või kulla suhtes. Tulemuseks riigi konkurentsivõime langus välisturgudel. 13. Kullastandardi olemus. Süsteem, mille puhul ringlev paberraha oli täielikult kaetud kullareservidega. (kehtis 19
mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad; hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav ja korduvkasutatav üldtunnustatud instrument; objekt, mis on vahetuses üldiselt aktsepteeritav või mida kasutatakse väärtusstandardina. Raha ehk valuuta (currency) on riigis käibel olev seaduslik maksevahend, mis täidab kõiki raha funktsioone. Eristatakse: omavaluuta ehk omavääring välisvaluuta ehk välisvääring Kvaliteetne raha on raha, mis suudab kõige paremini realiseerida oma ideed (olemust), st on maksevahend. Raha kvaliteet sõltub: raha tagatistest raha hulgast ringluses raha tunnustatusest raha vastavusest turu arengutasemele raha vastavusest rahaomanike vajadustele Raha kvaliteedi näitajad: hea jaotatavus ehtsus hea kontrollitavus hea säilivus sobiv kaal, mõõtmed hõlbus äratuntavus
majanduspoliitika probleeme. 64. Devalveerimine /revalveerimine- Devalveerimine alandab koduvaluuta väärtust välisvaluutade suhtes. Valitsus võib ka omavaluutat välisturult tagasi osta, hoidmaks üleväärtustatud vahetuskurssi. Lõpmatuseni seda teha ei saa, sest riiklikud valuutareservi vahendid on piiratud.Revalveerimine on fikseeritud vahetuskursi muutmine. Selle tulemusena omavaluuta väärtus välisvaluutade suhtes tõuseb. 65. Maksebilanss – Maksebilanssi võib kõige üldisemalt vaadelduna määratleda kui konkreetse riigi ning välismaailma (ehk ülejäänud riikide) vaheliste majandustehingute peegeldust teatud ajavahemikul. Tavaliselt on selleks ajavahemikuks kas kuu, kvartal või aasta. 66. Jooksevkonto – Jooksevkonto – siin kajastatakse kaupade, teenuste ning tulude eksporti ja importi ning mitmesuguseid ühepoolseid ülekandeid
o Raha peab olema kergesti äratuntav ja raskesti järele tehtav o Raha peab olema kerge kaasas kanda o Raha peab olema vastupidav ja kulumiskindel o Raha peab olema jaotatav o Raha on vaid piiratud kogus 5. Raha likviidsuse püramiid o Sularaha o Krediitraha o Jooksev konto o Lüh.ajalised volakirjad o Pik.ajalised volakirjad o Aktsiad o Kinnisvara (materjal) 6. Kullastandardi olemus o rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. o Raha kaetud kullaga 7. Bretton Woodsi süsteemi olemus o Toetus kullale ja dollarile 8. Raha ajalugu Eestis o Algselt oli Eestis, nagu mujalgi maailmas rahaks erinevad: ehted, loomanahad, relvad jne. o Esimesed mündid vermiti 1265.a o 14.saj hakati kasutama KA vooramaiseid münte o 1681 aastast kasutati vallutaja riikide raha ( rootsi,vene saksa) o 1918
raha nõutav kogus sõltub otseselt turu tasemest, hinna tasemest ja pöördvõrdelisest intressimäärast 16. Keskpanga funktsioon Keskpank on pankade pank, mille põhieesmärk on rahapoliitika elluviimine ja finantssüsteemi juhtimine. Keskpank on tavaliselt suhteliselt iseseisev ja tegutseb omal initsiatiivil. Keskpanga funktsioonid võivad riigiti erineda, kuid üldiselt on peamised funktsioonid ühesugused: 1) kommertspankade deposiitide hoidmine 2) omavaluuta pakkumine majandusele 3) kommertspankade juhtimine rahapakkumise ja krediiditingimuste reguleerimine 17. Raha loomine pankade poolt Raharingluses oleva rahahulga suurust mõjutavad kommertspangad. Nad teevad seda nn. Raha loomise ehk hoiuste mitmekordistamise protsessi kaudu.Iga panga jaoks eraldi ja seetõttu ka kõikide pankade jaoks kokku kehtib nõue, et varade kogusumma peab
Kui vahetuskurss ületab tasakaalukurssi, siis, on ta üleväärtustatud ning riik võib vahetuskurssi devalveerida (muuta odavamaks). Devalveerimine alandab koduvaluuta väärtust välisvaluutade suhtes. Valitsus võib ka omavaluutat välisturult tagasi osta, hoidmaks üleväärtustatud vahetuskurssi. Lõpmatuseni seda teha ei saa, sest riiklikud valuutareservi vahendid on piiratud. Revalveerimine on fikseeritud vahetuskursi muutmine. Selle tulemusena omavaluuta väärtus välisvaluutade suhtes tõuseb. 65. Maksebilanss Maksebilanssi võib kõige üldisemalt vaadelduna määratleda kui konkreetse riigi ning välismaailma (ehk ülejäänud riikide) vaheliste majandustehingute peegeldust teatud ajavahemikul. Tavaliselt on selleks ajavahemikuks kas kuu, kvartal või aasta. 66. Jooksevkonto siin kajastatakse kaupade, teenuste ning tulude eksporti ja importi ning
dollarid kulla vastu. Kurss tuleb määrata mingi kindla toimiva välisvaluuta suhtes. Kroon nt seoti Saksa margaga. Aga nüüd oli kursi küsimus. Selleks kujunes 1/8-le. Kuna rublaga kurss oli selge, siis saadeti agendid turule, kus selgitada rubla ja marga kurss ning sellest pandi paika krooni kurss. Väärtus oli ülehinnatud. Teine süsteem on valuutakomitee süsteem: (Eestis rakendati seda) 1. Omavaluuta ehk koduvaluuta peab olema seotud ühe tugeva välisvaluutaga jäigalt (fikseeritud kurss). (Eesti kroon ja Saksa mark üks kaheksale) 2. Teine valuuta komitee süsteemi tingimus: kogu ringluses olev rahamass peab olema kaetud väärismetalli või konverteeritava välisvaluutaga. Selliseid süsteemid on toiminud päris paljudes riikides. Valuutakomitee süsteem on omane arenevatele ja väikeriikidele. Seda seetõttu, et väikeriikide ja arenevate riikide puhul peab selle
Revalveerimine rahvusvaluuta ametliku hinna tõstmine välisvaluutade või kulla suhtes. Nullifitseerimine käibelolevate rahamärkide tunnistamine täiesti väärtusetuteks ja uute käibele laskmine, kusjuures vanu rahamärke välja ei osteta või makstakse nende eest ainult tühist hüvitist. 13. Kullastandardi olemus Kullastandard raha käibib kas kuldmüntidena või kullaks vahetatavate pangatähtede vormis. Rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. 19.saj kullastandard rahvuslik valuuta seotud kullavarude ja kulla hinnaga. 1821-1914a nn klassikaline kullastandard, enamik maailma riike olid kehtestanud kullastandardi ja fikseerunud oma valuuta kulla suhtes. Ühtlasi standardiga liitunud riikide valuutad omavahel fikseeritud. 2 Kullastandardi süsteem lagunes I maailmasõja ajal, kui trükiti palju kullakatteta raha.
Kui rahapoliitika kujutab endast teatavate ettemääratud reeglite kogumist ja keskpank seda oma igapäevaste toimingutega muuta ei saa, räägitakse automaatsest rahappoliitikaks. KESKPANK Keskpank on pankade pank, mille põhieesmärk on rahapoliitika elluviimine ja finantssüsteemi juhtimine. Keskpank on tavaliselt suhteliselt iseseisev ja tegutseb omal initsiatiivil. Keskpanga funktsioonid: · kommertspankade depotsiitide hoidmine; · omavaluuta pakkumine majandusele; · kommertspankade juhtimine; · rahapakkumise ja krediiditingimuste reguleerimine RAHAPOLIITIKA VAHENDID Rahapoliitika kolm põhilist vahendit on: 1. diskontomäär- ehk pangamäär, on intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest; 2. kohustuslik reservinõue; 3. avaturu operatsioonid- tähendab, et keskpank ostab või müüb varasid avatu turgudel.
annaabi.ee 
