Järgneva nimisõnaga kokku kirjutatakse kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimisõna omaette tähendusega ühendeis lasteaed, lastehaigused, lastepidu, naistehaigused, meestesokid, noorteõhtu, keeltekool, kiirtepärg, meeltesegadus · Samuti kirj kokku mõned pikemadki mitmuse omastavas olevad nimis kindlaks kujunenud ühendeis hingedepäev, pühadekaart, rahvastepall, teadetebütoo, saadikutekoda, vanematekogu · Sageli mitmuse omastavaga sõnaühendi asemel parem ainsuse omastavaga liitsõna loengute sari loengusari, lihaste põletik lihase põletik, marjapõõsaste istikud marjapõõsaistikud Lahku: elu ja surma küsimus, teaduse ja tehnika päevad, impordi ja ekspordi maht, nafta ja naftasaaduste eksport Kokku: ooperi- ja balletiteater, õuna- ja marjaaed, suu- ja sõrataud, hinna- ja turupoliitika II. OMADUS-, ARV-, ASESÕNA VÕI MUUTUMATUSÕNA + NIMISÕNA
meestesokid, meestesärk; noorterekord, noorteõhtu; häälteenamus, keeltekool, kiirtepärg, käterätik, kätetöö, maadeuurija, meeltesegadus, nõudepesija. Samuti kirjutatakse kokku mõned pikemadki mitmuse omastavas olevad nimisõnad kindlakskujunenud ühendeis, nagu hingedepäev, surnutepüha, pühadekaart, rahvastepall, saadikutekoda, teadetebüroo, teenetemärk, vanadekodu, vanematekogu, võõrastemaja. Sageli on mitmuse omastavaga sõnaühendi asemel parem ainsuse omastavaga liitsõna: loengute sari → loengusari, lihaste põletik → lihasepõletik, pisikute kandja → pisikukandja, peitlite komplekt → peitlikomplekt, veoste käive → veosekäive, autode hooldus → autohooldus, marjapõõsaste istikud → marjapõõsaistikud. Näited sõnadest: rindapistmine, ellujäänu, ellusuhtumine, linnasõit, erruminek, teeleminek, seenelkäik, vetelpääste, pinnaltpäästja, reaskülv, hädasolija, peastarvutus, töötatööline, maatamees, peataolek
enamatüvelised ühendid, mis mustaveepang, moodustavad omaette tähenduse mustasõstramoos, kahemehefirma, neljasilmajutt, allveelaev KÄÄND- VÕI MÄÄRSÕNA + OMADUSSÕNA Kui tekib omaette Kohusetruu, viljarikas, tähendusega sõna külmakindel, tulikuum, hulljulge, kurikaval -ohtu, -võitu, -verd eelneva Lapseohtu, kurvavõitu, käändsõna omastavaga igavavõitu, puhastverd, valgetverd -karva j a -värvi kindlakskuj tinakarva pilved, taevakarva kui omastaval täiend Küpse kirsi karva unenud väljendeis nimisõna sinine, telliskivivärvi pluus omastavaga ne- ja line-liiteline Mäekõrgune, ookeanitagune, kui ne- või line-liitelisel Nelja meetri laiune, tolle mäe
Sihitav on ainsuses nimetava- või omastavakujuline, mitmuses nimetavakujuline. ** Tegelikult on soome komitatiiv (kaasaütlev) eesti komitatiivi üks vaste. Vormilt on komitatiiv alati mitmuslik, sest sisaldab mitmuse tunnust i. Võib aga tähendada nii ainsust kui ka mitmust. Enamasti selgub tähendus kontekstist. Igapäevases kõnes kasutatakse komitatiivi harva. *** Instruktiiv ehk viisiütlev vastab küsimusele kuidas? Ainsuse viisiütlevat, mis langeb vormilt kokku omastavaga, esineb äärmiselt harva (nt. jala/n jalgsi). Mitmuse viisiütlevat kasutatakse rohkem (nt. paljai/n jaloi/n paljajalu).
■ Sellised kolme- või enamatüvelised Kuumaveeallikas, mustaveepang, ühendid, mis moodustavad omaette mustasõstramoos, kahemehefirma, tähenduse neljasilmajutt, allveelaev KÄÄND- VÕI MÄÄRSÕNA + OMADUSSÕNA ■ Kui tekib omaette tähendusega Kohusetruu, viljarikas, külmakindel, sõna tulikuum, hulljulge, kurikaval ■ -ohtu, -võitu, -verd eelneva Lapseohtu, kurvavõitu, igavavõitu, käändsõna omastavaga puhastverd, valgetverd ■ -karva j a -värvi tinakarva pilved, taevakarva sinine, ■ kui omastaval täiend Küpse kirsi karva kindlakskujunenud väljendeis telliskivivärvi pluus nimisõna omastavaga ■ ne- ja line-liiteline omadussõna Mäekõrgune, ookeanitagune, ■ kui ne- või line- liitelisel Nelja meetri laiune, tolle mäe
Ernesaksa vääriline, · · Number või märk kirjutatakse järgneva ne- või line-omadussõnaga kokku või liidetakse SIDEKRIIPSU abil: · 25aastane ~ 25-aastane, · 18kilomeetrine ~ 18-kilomeetrine, +märgiline ~ +-märgiline · NB! Et l-täht on kirjapildilt lähedane numbriga 1, tuleks nende puhul loetavuse huvides sidekriips panna: 21-leheküljeline, 11-liitrine. · karva ja värvi · KOKKU kirjutatakse kindlakskujunenud väljendeis nimisõna omastavaga : tinakarva pilved, taevakarva sinine, khakivärvi ülikond, telliskivivärvi · LAHKU kirjutatakse · 1.osastavast käändest roosat karva riie, punast värvi maja. · 2. kui täiendsõnal on omakorda täiend, ka omastav: küpse kirsi karva ~ värvi riie. · · LAHKU kirjutatakse omadussõna tähenduses määrsõna: · tohutu suur · määratu pikk · põhjatu sügav · üüratu lai · kole külm · tavatu kõrge
En tykkää elokuva..., auto..., sinise... (kenen? = kelle? / minkä? = mille?) 15 16 Seestütleva käände moodustamine: Skeem: kohv - kohvist, abi - abist Näited: KAHVI, -N APU, AVUN (1) kahvi, -n = omastav on lihtne: kahvi+n (2) apu, avun = omastavaga kaasneb KAHVI N AVU N muutus sõna tüves: avu+n KAHVI STA AVU STA 4. Asenda omastava lõpp -n seestütleva lõpuga -sta / -stä 5. Valmis! kahvi+sta, avu+sta 17 18 3
mõiste tüved eht-, puht-, liht-, lihtlabane, püstihull, uhiuus, poolvillane, ime-, puru-, püsti-, uhi-, ebakindel võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg, pool- jts -ohtu, -verd, -võitu, lapseohtu, mustaverd, laisavõitu, -karva, -värvi tinakarva pilved, samblavärvi seelik eelneva omastavaga osastav + -karva ja roosat karva riie, punast värvi maja, -värvi kollast värvi vihik, musta värvi aed, pronksi karva sõrmus määrsõnaliselt hirmus palav, kole külm, paras soe, tarvitatavad OS tohutu suur, ääretu lai
helekollane, tumepruun, magushapu, rohekashall, peegelsile, verevaene. Järgneva omadussõnaga kirjutatakse kokku tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts., mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust. nt. Ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, ülivõimas. -ohtu ja võitu kirjutatakse eelneva käändsõna omastavaga kokku. nt. Lapseohtu, poisikeseohtu, igavavõitu, laisavõitu, vanavõitu. -verd kirjutatakse eelneva käändsõna osastavaga kokku. nt. Mustaverd, valgetverd, puhastverd. -karva ja värvi kirjutatakse kindlakskujunenud väljendeis nimisõna omastavaga kokku. nt. Tinakarva, samblavärvi, tulekarva, tulevärvi. Osastavast käändest kirjutatakse karva ja värvi lahku. nt. Roosat karva, punast värvi.
soe, tohutu suur, ääretu lai, põhjatu sügav. Tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, Kui esimesel sõnal on täiend: püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune, pool- jt: ehtnaiselik, puhtisiklik, paljude sajandite pikkune, kõigi eelduste lihtlabane. kohane. -ohtu, -võitu, -verd kokku: poisikeseohtu, vanavõitu, valgetverd. -karva, -värvi omastavaga kokku: taevakarva, samblavärvi; osastavast lahku: punast värvi. Ne- ja line-liiteline omadussõna Mitmesõnaline lahku: Lydia Koidula kokku: meetrilaiune, jõulueelne, aegne, Esimese maailmasõja aegne, eeldustekohane, linnadevaheline, persona non grata lähedane. kuueaastane, eestikeelne, omavalitsustevaheline, nõukogudeaegne. Number või märk kokku või sidekriipsuga: 25aastane ~ 25- aastane, +märgiline ~ +-märgiline; 11-liitrine.
meestesärk; noorterekord, noorteõhtu; häälteenamus, keeltekool, kiirtepärg, käterätik, kätetöö, maadeuurija, meeltesegadus, nõudepesija. Samuti kirjutatakse kokku mõned pikemadki mitmuse omastavas olevad nimisõnad kindlakskujunenud ühendeis, nagu hingedepäev, surnutepüha, pühadekaart, rahvastepall, saadikutekoda, teadetebüroo, teenetemärk, vanadekodu, vanematekogu, võõrastemaja. Sageli on mitmuse omastavaga sõnaühendi asemel parem ainsuse omastavaga liitsõna: loengute sari loengusari, lihaste põletik lihasepõletik, pisikute kandja pisikukandja, peitlite komplekt peitlikomplekt, veoste käive veosekäive, autode hooldus autohooldus, marjapõõsaste istikud marjapõõsaistikud. Järgneva nimisõnaga saab kokku kirjutada ka mõnes muus käändes esineva nimisõna, kui selleks on vähemalt üks kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtete all loetletud põhjustest.
Sihitav on ainsuses nimetava- või omastavakujuline, mitmuses nimetavakujuline. ** Tegelikult on soome komitatiiv (kaasaütlev) eesti komitatiivi üks vaste. Vormilt on komitatiiv alati mitmuslik, sest sisaldab mitmuse tunnust i. Võib aga tähendada nii ainsust kui ka mitmust. Enamasti selgub tähendus kontekstist. Igapäevases kõnes kasutatakse komitatiivi harva. *** Instruktiiv ehk viisiütlev vastab küsimusele kuidas? Ainsuse viisiütlevat, mis langeb vormilt kokku omastavaga, esineb äärmiselt harva (nt. jala/n jalgsi). Mitmuse viisiütlevat kasutatakse rohkem (nt. paljai/n jaloi/n paljajalu). 9 T. Roos, I.Tamm Puhutteko Suomea, Tallinn, 1981, lk 59-60. 10 5. INGLISE KEELE KÄÄNDED JA EESSÕNAD Inglise keeles on nimisõnadel kaks käänet10. Need on üldkääne (the common case; nimetav
omadussõnad Nt. hirmus palav , kole külm, paras soe, tavatu kõrge, tohutu suur, määratu pikk, -karva ja -värvi kindlakskujunenud väljendeis ne- või line-omadussõna nimisõna omastavaga Nt. juurde kuuluval sõnal tinakarva pilved, taevakarva sinine, khakivärviülikond, sa on käändsõnaline täiend Nt. mblavärvi seelik nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune, paljude sajandite pikkune Number või märk (või liidetakse sidekriipsu abil) Nt. Mitmesõnaline nimi või
annaabi.ee 
