omandisuhted. Juhul, kui inimese ainuke soov endale eluase leida, pole vahet kellele see kuulub, Kuid kui ostuga pole kiiret saavad määravaks suhted naabritega, eluaset ümbritsev loodus- ning tehistaristu. Fakt on, et ostes kasutatud eluaseme, mõtlen selle all eramut, siis on see täpselt ehitatud algse omaniku tarvis ja kõiki vajadusi pole võimalik. Ümberehitamine on võimalik, kuid see on kulukas. Veel omandisuhetest rääkides, on klassikaliseks omandipõhimõtteks, elatakse kas enda poolt loodud ja enda omanduses oleval eluasemel või eluaset üüritakse, pole tähtis kas üüripind on eraisiku omanduses või eluasemekorraldusega tegeleva organisatsiooni vara. Esimene variant on loomulikult on minu meelest parem, siis pole vaja üüri pärast muretseda, jäävad ainult kommunaalid, kuid kahjuks pole enamusel näitena Eesti rahvast võimalik korterit välja osta.
kaubanduse hõlbustamiseks (teed, kanalid, sillad, dokid) Tagada seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikkus: ennustatavus, innovatsiooni toetamine (patendid, autoriõigused), üldrahvalik haridus "valgustatus" (et massid ei langeks demagoogide ohvriks) K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust: Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt orjandus, feodaalühiskond, kapitalism; Ideed, väärtused ja institutsioonid - pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid ja domineeriva klasside huve Igale ühiskonnakorrale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaal-talupoeg, kapitalist-tööline jne); See viib intensiivistuva konfliktini, mis annab tõuke sotsiaalseks muutuseks -> marxism kui konfliktiteooria Tööjõu võõrandumine:
jätkusuutlikkus: ennustatavus, innovatsiooni toetamine (patendid, autoriõigused), üldrahvalik haridus – “valgustatus” 2. K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus Baas vs superstruktuur – Baas Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur (nt orjandus, feodaalühiskond, kapitalism) tuleneb tootmis-ja omandisuhetest (tööline, tootmisvahendid, omanik) - Ideed, väärtused ja institutsioonid -pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid ja domineeriva klasside huve (superstruktuur, nt haridus, õigussüsteem, kunst, valitsev ideoloogia) • Igale ühiskonnakorrale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaaltalupoeg, kapitalist-tööline jne); see viib intensiivistuva konfliktini, mis annab tõuke sotsiaalseks
• Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja mitteomanike vahel – klassivõitlus • Sotsiaalne struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest(orjandus, feodaalühiskond, kapitalism) Tööjõu võõrandumine: • töölisel pole töö ja töö tulemuse ülekontrolli, tööjõudkui kaup • majanduskasv tugineb tööliste eksluateerimisel(ärakasutamisel):tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel Kauba väärtus: • Kasutusväärtus: “naturaalvorm”,kvaliteet, konkreetne • Vahetusväärtus:”väärtusvorm”,kvantiteet, abstraktne(tugineb illusioonile,
• Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja mitteomanike vahel – klassivõitlus • Sotsiaalne struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest(orjandus, feodaalühiskond, kapitalism) Tööjõu võõrandumine: • töölisel pole töö ja töö tulemuse üle kontrolli, tööjõud kui kaup • majanduskasv tugineb tööliste ekspluateerimisel(ärakasutamisel):tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel Kauba väärtus: • Kasutusväärtus: “naturaalvorm”, kvaliteet, konkreetne • Vahetusväärtus: ”väärtusvorm”, kvantiteet, abstraktne(tugineb illusioonile, et
Kriitika - “õhem” valitsusaparaat/riik; vähem sekkumist ja avalike huvide kaitsmist; reformid – vajaduspõhine abi riigi poolt (mitte üldine nn “raha külvamine lennukilt”) 2. K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus; Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleb tootmis ja omandisuhetest (baasist). Ideed, väärtused ja institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid domineeriva klassi huve (haridus, õigus, kunst) Iga ühiskond polariseerub klasside vahel, tootmissuhete järgi (feodaal – talupoeg, kapitalist – tööline). See viib konfliktini, mis annab tõuke sotsiaalseks muutuseks Võõrandumine – lisaväärtus tugineb tööliste ekspluateerimisele, tööandja kasum
Ühiskonna areng ja (majandus)sotsiloogia kujunemislugu Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi: Majandustegevus (eriti koloniaalmaaldes) vajas riigilt poliitilist ja militaarsed kaitset. Arengu eeldus 1: tööviljakuse kasv Arengu eeldus 2: vaba turukonkurents Arengu eeldus 3: kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt K. Marx: Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt orjandus, feodaalühiskond, kapitalism; Igale ühiskonnakorrale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaal - talupoeg, kapitalist - tööline jne). Võõrandumine (kaubastumine): • Majanduskasv (lisaväärtus) tugineb tööliste ekspluateerimisele: tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel;
2) K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus; o Sotsiaalne muutus ajendub konfliktist, mille on põhjustatud igale ühiskonnakorrale iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust. Sotsiaalsed muutused on seotud otseselt majandusega. o Ühiskonna struktuur ja sotsiaalne elu tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas). o Väärtused, ideed, institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid ja domineeriva klassida huve (superstruktuur). o Võõrandumine e kaubastumine: majanduskasv tugineb tööliste ekspluateerimisele (tootmisvahendite omanikuna võõrast tööjõudu oma huvides ära kasutama). Tööline võõrandub tööst ja töö tulemusest, kuna tal pole selle üle kontrolli, tööjõud = kaup.
Läänist oli saanud 13. saj sisuliselt mitteaadlike lääniomanikeks, nt rikkad linnakodanikud.See loob aluse mehhanismidele, millega hiliskeskajal hakkavad kujunema territoriaalriigi alged. Keegi koondab mingil alal võimalikult palju võimu ja võimalikult suure territooriumi, saabki hiljem aluseks territoriaalriigile. Nt allutatakse nõrgema naabri allood feoodiks. Isiklike suhete osatähtsus väheneb. Kuid hiliskeskaegne territoriaalvõim on ikkagi erinevatest õigus- ja omandisuhetest kokkulapitud. Ühiskondlikud püramiidiskeemid ei kehti enam, on tugevalt lihtsustatud (nt kuningas-vürstid-jne-talupojad). Meeslään- meesliini pidi pärandatav lääne Kogukäeõigus- lääni koos haldamine Sotsiaalse karjääri võimalused hiliskeskajal: Sotsiaalne karjäär oli hiliskeskajal võimalik vaid vaimulikkonnas, kus karjääri eelduseks oli haridus, mille eelduseks omakorda oli raha. Muidu polnud sotsiaalne karjäär võimalik, kuna inimese koht
2. Karl Marx: 7. Karl Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust? kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust? Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt orjandus, feodaalühiskond, kapitalism. orjandus, feodaalühiskond, kapitalism.
et konkreetne kinnisvara vastaks tema nõudmistele ehk sobiks näiteks tema hobidega või harjumustega. Omanike joaks on oluline, et toimuks kinnisvara korrashoidmine (haldamine ja hooldamine), et tagada seadusega pandud kohustuste täitmine. Kasutaja jaoks aga ei ole olulised omanikul lasuvad kohustused. Ettevõtluses on kinnisvara vahend omaniku või kasutaja ettevõtlus-starteegia elluviimiseks hoolimata sellest, kas ollakse kinnisvara omanik või seda renditakse. Seega omandisuhetest hoolimata, kas ollakse omanik või kasutaja, on huvid sarnased. 12.Maaomandi kolmemõõtmelisuse olemus ja sellest tule nevad kohustused omanikule Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille loetelu sätestatakse seaduses (maapõueseadus). Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises
ühisvara jagamise taotluse kohtule koos abielu lahutamise hagiga. Perekonnaõiguse seminar 30.40.2020, rühm I, tiim nr III 2. Mati jääb üksi elama maale ning saab Triinu kinnistu omanikuks. Triin asub 10-aastase pojaga elama linna 3-toalisesse korterisse ning saab Mati korteriomandi omanikuks. ❏ Lahusvara valitsemise erandiks - PKS § 27¹ lg 2 - see on perekonna või abikaasa eluase. Sõltumata omandisuhetest, teise abikaasa nõusolekul. ❏ RKTKo 3-2-1-193-13 p 11 - piiramatu tehingute tegemise õigus, sh abikaasad omavahel lahusvarast lahusvarasse. -------------------------------------------- 1. Triinu lahusvarasse kuulub elamu ning kõrvalhoonetega kinnistu maal, mille väärtuseks on 100 000€. Abielu kestel kasutati seda perekonna eluasemena. 2. Mati lahusvarasse kuulub kolmetoaline korter asukohaga Tallinnas, mille väärtuseks on 100 000€
konkurentsi ja ebastabiilsust, reguleerimaks ettevõtjate ja töötajate suhteid jm. Sealjuures ei peaks seadused piirama inimeste ja ettevõtete iseseisvust ja vabadusi sedavõrd, et see takistaks ühiskonna kui terviku arengut. Kõike eelpoolöeldut tõlgendatakse praktikas erinevalt ning seetõttu on ettevõtete iseseisvus erinevates riikides väga erinev. Ühiskonna ja ettevõtte suhted sõltuvad eeskätt poliitiliste tõekspidamiste ja neist tulenevate seadustega määratud omandisuhetest riigi ja eraisiku vahel. Nende suhete erinevust eri riikides ja aegadel on näidatud tabelis 4.1. Tabelis on paigutatud vasakule enam ühiskondlikule omandile orienteeritud ühiskonnakorrad ja maad, paremale enam eraomandile toetuvad formatsioonid ja riigid. Maade nimetuste järele paigutatud nooled näitavad hinnanguliselt nendes riikides paari viimase aastakümne jooksul toimunud muutusi ja nende maade liikumist ühiskonna ja ettevõtete vaheliste suhete skaalal. 1
annaabi.ee 
