Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"mõõduvõtt" - 10 õppematerjali

thumbnail
1
docx

9.kl ajalugu NSVL spikker

parteiline ametkond aitas kompartei poliitikat ellu viia. valida sai ühte inimest, kohustus valimas käia(mängiti valimisi)Majandussüst. : tootmine toimus ametkondade ja partei poolt kinnitatud plaanide alusel. plaani- ehk käsumajandus. riiklik omand, rasketööstuse eelisareng. Stalin- 1922-1953 kollektiv, keskendumine sõjatööstusele, kompartei diktatuur, isikukultus, sõnavabadust pole,Hrustsov- 1953-64 majanduse tõus, maisikasvatus kartul, kergetööstus ja elamud, mõõduvõtt USA-ga, vägivallareziim, kompartei on ainuvalitseja,Breznev- 1964-82 nafta vastu teravili, plaanimajandus, sots.võistlus,poliitilise reziimi mandumine, gerontokraatia.,Andropov- 1982-84.VastastikuseMajandusabiNõukogu-1949-loodi Marshalli plaani vastu, pakuti riikidele majanduslikku abiVarssaviLepinguOrganisatsioon-1955-Loodi NATO vastu,liikmesmaade sõjaline ühistegevus, NL väed Ida-Euroopas.Sõprusühendus-NL-ile kuulekad: Viet,Pol,Rum,SaksaDV, Tseh,Ung, Bulgaaria,Kuuba,Mongoolia

Ajalugu → Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Saatekava koostamine

KELL SAADE 07.00 Eurouudised - 10.00 Kultuuriuudised - 10.20 Kes seal on... - ... 10.45 Tänane saatekava - 11.00 20.sajandi klassikud. "Lolita"- . "" 13.30 Maailma kultuuririkkused. San Souci. Potsdami aiad ja paleed - . "-. " 13.45 Sündinud lendama. Alexander Belyayev - . 14.30 Viies mõõduvõtt - 15.00 Vassili Shukshin. "Vanja, kuidas sa siin oled?" - . ", ?" 15.30 Kultuuriuudised - 16.30 Lastele. 11-osa "Vargus vanglas" . 11- . " " 16.55 Lastele. 5-osa "Inimene ja lõvid" . " ". 5- 17.50 Entsüklopeedia. "John Galsworthy"- . " " 19.05 Peaosas... "Juliana Makarova" - " ..." 19.30 Kultuuriuudised - 19.50 80 aastat Zhores Alferovit. Elulugu - 80 . 21.25 Saared. Solomoni saar - . 22

Keeled → Vene keel
10 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Olümpia tähendus tänapäeval

Olümpia tähendus tänapäeval Iga nelja aasta tagant toimuvad olümpiamängud on suursündmuseks kõigile. Kui võrrelda seda varasema ajaga, siis on inimeste vaated nende sportvõistluste suhtes üpriski muutunud. Mis on muutunud ning mida võib nimetada tänapäeva olümpia prioriteetideks? Vaadates tagasi mitmeid dekaade, on näha et olümpiamängud olid tollel ajal suurriikide mõõduvõtt. Arvestades 20. sajandi olusid, oli see üpriski loogiline, kuna NSVL, Ameerika Ühendriigid, Inglismaa , Saksamaa ning mõned teised riigidki olid nii finantsiliselt, teadmiste ning oskuste poolelt teistest riikidest üle. Samuti on mitmed tänapäeva olümpiariigid olnud 20. sajandil suurriikide küüsis, mis nullis näiteks võimaluse Eestil osaleda Eesti riigi nime all. Seega, mineviku olümpia tähendus oli tänapäevaga võrreldes midagi täiesti erinevat. Tänapäeval on kas siis õnneks või kahjuks kõikide riikide sportlikud võimalused võrdsustatud,...

Sport → Sport
3 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Teise maailmasõja eellugu

Georgi Zukov - NSVL marssal, juhtis põhimõtteliselt kogu idarinnet Algus - Poola Saksamaa ei kuulutanud sõda, vaid ründas. > 1.09.1939 Inglismaa-Prantsusmaa käsivad tagasi tõmmata > 3.09.1939 kuulutasid sõja Saksamaale >Istumissõna ehk Sitzkrieg Poola langes kahe nädalaga > Idast alustas rünnakut ka NSVL 28.09 - piiri ja sõpruslepe sõlmimine > Leedu läks NSVL-le > Poola jagati ära Atlandi lahing 1939-45 * Saksa ja inglise-Usa laevastike vaheline mõõduvõtt atlandil * Kestis läbi terve sõja * Eelkõige allveesõda * Lääneliitlased kasutasid ka lainereid > Queen mary > Queen Elizabeth * Lõppes liitlaste kindla võiduga Talvesõda 30.11.1939 - 12.03.1940 * NVSL ja soome vahel * Mrp otsene tagajärg > NSVL n'udis Punaarmee baaside loomist Soome territooriumile > Soome keeldus, otsustas ennast kaitsta * Mannerheimi liin > Legendaarne kaitseliin Laadoga juures. > Oli pigem meestest moodustatud ' Heaks liitlaseks külm talv paksu lumega

Ajalugu → Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Otepää Maailmakarika etapp läbi aegade ja murdmaasuusatamises 2012

teisi nimekaid ja tugevaid sportlasi. Võistluskomitee esimehe Vahur Leemetsa sõnul oli tänavune sündmus väga esindusliku koosseisuga. ,,Eestisse tulid pea kõik maailma tugevamad suusatajad nii naiste kui meeste arvestuses. Suure huvi põhjuseks võis välja tuua nii tiitlivõistlusteta aasta, kus keskenduti peamiselt MK-sarjale kui ka Otepää etapi populaarsusele sportlaste endi hulgas" . Tema sõnul oli tänavune mõõduvõtt kõigile talispordisõpradele suurepäraseks võimaluseks näha rahvusvahelist suusaeliiti meie endi koduõues. Meeste 15 km sõidul tegi ajalugu Sveitsi võistleja Dario Cologna. Teiseks tuli Lukas Bauer Tsehhist (+24.0) ja kolmandaks Devon Kershaw Kanadast (+25.2). Sveitsi võistleja sai esimeseks tippsuusatajaks, kes saavutanud Otepää MK-etapil kuldse duubli ehk võitnud nii sprindi- kui distantsivõistluse. Eesti võistlejatest sai parima tulemuse Algo Kärp, kes kaotas võitjale 2:50

Sport → Sport
1 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Spordis ei ole lihtsaid võite

Spordis ei ole lihtsaid võite Sportmängude pidamine sai alguse Vana-Kreekas, kus kehaline kasvatus seostati võistlusega. Kreeka antiikkultuur pani aluse olümpiamängude traditsioonile, mis on oma olemuselt ka tänaseni muutumatu- siiras aumehelik mõõduvõtt erinevatel aladel. Spordi roll ei ole alati ühetaoline olnud. Tööstusrevolutsioon, maailmasõjad, kapitalismi areng- need on vaid vähesed faktid, mis on sporti mõjutanud. Millist positiivset ja negatiivset mõju avaldab sportlase võiduhimu ühiskonnale ning sportlasele endile? Iga noore tippsportlase jaoks on taktika areng ning tehnika kõige alus. Füüsilisest tegevusest, headest kiirusnäitajatest ja tugevusest ei ole vähimatki kasu, kui neid ei osata õigesti rakendada.

Kirjandus → Kirjandus
8 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Teine Maailmasõda -kordamisleht

09 ­ piiri- ja sõpruslepe sõlmimine o I have brought you peace in our time!! o Leedu läks NSVL-le o Kiirendas tunduvalt sõja puhkemist o Poola jagati ära · Atlandi lahing · Aprillis vallutas Saksamaa Taani o Saksa ja Inglise-USA laevastike vaheline o Juunis ka Norra mõõduvõtt Atlandil o Aasta lõpuks Põhja-Aafrikas o Kestis läbi terve sõja · NSVL okupeeris juuniks kolm Balti riiki o Eelkõige allveesõda · Sõtta sekkus ka Itaalia o Lääneliitlased kasutasid ka lainereid o Queen Mary

Ajalugu → Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Palgapoliitika Eestis

järgi võib sellest kasutusele võtta 30%, aga mitte rohkem kui 7% eelmise aasta tervishoiueelarvest. Kuigi protsentuaalselt tähendab see, et haigekassa tulemist võib kasutada 39 miljonit, võetakse kasutusele siiski 9 miljonit. Põhjuseks, miks ei võiks seda teha maksimummahus, tuuakse riigieelarve tasakaalu. Leian, et streik on lääneliku kultuuriruumi normaalne koostisosa ning viimasel ajal ühe enam ka suhtekorralduslik mõõduvõtt, kus nii streikijad kui vastaspool üritavad avalikkust veenda enda argumentide paremuses. Ajalugu on näidanud, et vaid kõige drastilisematel 2 juhtumitel ­ näiteks lennujuhtide streik USAs 1980ndate alguses või kaevurite väljaastumised Thatcheri-aegses Suurbritannias - tõid streigid kaasa püsiva muutuse majanduses või töösuhete korralduses. Sagedamini viib streik meeleavaldajate soovide (osalise) täitmiseni või lõpeb streik

Majandus → Palgaarvestus
36 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ajalugu 20. saj kordamisküsimused

1953 juunis Beria- vastane vandenõu, Stalini-aja kuriteod veeretati tema kaela, hukati 1953 detsembris. 9. Iseloomusta Hrustsovi valitsusaega. Too selle kohta vähemalt viis iseloomustavat joont. Jätkas vägivallapoliitika pehmendamist, tühistas osaliselt piiranguid ühiskonnaelu erinevates valdkondades. Sulaaeg, ühiskonna liberaliseerimine. Liikus isikuvõimu kehtestamise suunas. Usk kommunismi edusammudesse ja pidev mõõduvõtt USA-ga. 10. Kuidas muutus olukord Breznevi valitsusajal? Iseloomusta. Loobuti Stalini kuritegude kritiseerimisest ning karmistati kontrolli ühiskonnas. Toimus seisak ehk stagnatsioon. NSVL ei suutnud tehnilise progressiga kaasa minna. Breznevi tervise halvenemisega koondus riigielu tegelik juhtimine tema asjatundmatute lähikondlaste kätte, kes ei püüdnudki pidurdada ühiskonna allakäiku. 80ndate alguseks kriis. 11. Mis on dissidentlus? Millal see puhkes? Kuidas see väljendus

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eesti kergejõustiku ajalugu

Eesti kergejõustiku ajalugu Kes meist ei oleks tegelenud ühel või teisel määral kergejõustikuga proovinud joosta, hüpata, kivi visata või raskusi heita? Iseenesest on need tegevused juba aegade algusest saati inimest paelunud. Inimloomusele on omane konkurents ja mõõduvõtt liigikaaslasega kes on väledam, kes tugevam... Võisteldes (ja võites) muutub harrastajas tekkinud huvi peagi sportlikuks kiindumuseks. Kõik see on ju inimesele loomulik elutegevus. Kui võrrelda maailma ja Eesti kergejõustiku taset, siis saab öelda, et eestlased on läbi aegade olnud suhtelised head kümnevõistlejad, heitjad, hüppajad ja pikamaajooksjad. Sprindis ning ülejäänud kergejõustikualadel ei ole eestlased nii kõrget taset näidanud.

Sport → Kehaline kasvatus
97 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun