Filosoofiast eraldusid teadusharud.Spetsialiseerumine andis häid tulemusi. Aleksandri vallutused tõid Aasiast infot ja kogemusi . 9.Ateena ja Sparta riiklik korraldus ja ühiskond.- Kõik linna täieõiguslikud elanikud ehk kodanikud osalesid linnriigi valimisel ja moodustasid sõjaväe.Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul,kus hääletades otsustati tähtsamaid küsimusi.Peale selle oli igas linnriigis nõukogu, mis paljudes polistes etendas riigi juhtimisel rahvakoosolekust olulisematki rolli. Sparta: riigi eesotsas oli kaks kuningat,kell võim oli päritav.Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi.Muus osas juhtis riiki üle 60-aastaste suursuguste spartiaatide seast valitud vanematenõukogu geruusia.Lõplikud otsused langetati aga spartiaatide koosolekul. Ateena: Kodanikkonnal ( täiskasvanud meessoost Atika põlisasukad) oli õigus osaleda rahvakoosolekul iga 10 päeva järel. Seal otsustati tähtsad riigiasjad.
Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik e. Polis, mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga. Ateena ja Sparta oma paarisaja tuhande elanikuga olid erandid. Kõik linnriigi täieõiguslikud elanikud e kodanikud osalesid linnriigi valitsemisel ja moodustasid ka linnriigi sõjaväe. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi. Peale selle oli linnriigis ka nõukogu, mis paljudes polustes etendas riigi juhtimisel rahvakoosolekust olulisematki rolli. Kreeka polises olid kodanikud ainult täisealised vabad mehed kes pidid kuuluma põhielanikke hulka. Sparta riik 5 efoori Geruusia 2 kuningat (vanemate nõukogu) 30 Sõjaväekoosolek (apella) Sõjavägi Sõjaväekohustus Perioigid (ümberkaudsed elanikud) sõja korral
Andron meeste ruum (ette nähtud külalistetuba) Geruusia vanemate nõukogu 30 liiget 5 Efoori kõrgemad riigiametnikud, kes kontrollisid kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. Hesiodos poeet `Tööd ja päevad' [naine vali lähikonnast, tubli ja virk, noor neiu, kes murdeeast väljunud...jne] Kodanik linnriigi täieõiguslik elanik Rahvakoosolek seal otsustati tähtsaid küsimusi (kõige tähtsamaid) Nõukogu etendas riigi juhtimisel rahvakoosolekust olulisematki rolli Sõjavägi koosnes kodanikest. · ratsavägi · raskerelvastusega jalavägi · kergejalavägi (vibud) Sofistid: 5 saj eKr tarkuse õpetajad Esimesed, kes hakkasid arutlema inimeste käitumise ja moraaliküsimuste üle teoreetiliselt. Õpetasid oskusi jõukatele riigivalitsemisest. Mõistete suhe: õige ja väär. Osa arvas, et tugevamate ja võimekamate huvid peaksid peale jääme, mitte nõrgemate ja saamatute omad. Just nagu looduseski.
parem, valitsemine - kreekas kujunes linnaühiskond, tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik, mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga, polis oli enamasti üsna väike kogukond, kõik linnriigi täieõiguslikud elanikud osalesid linnriigi valitsemisel ja moodustasid sõjaväe, kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi, peale selle oli igas riigis nõukogu, mis omas rahvakoosolekust olulisematki rolli, rahvakoosolekutel valiti riigimaetnikud, kes rahvakoosolekute otsuseid ellu viisid, hellenism - kreeka ja teiste idapoolsete vahemeremaade ajaloo ning kultuuriperiood aleksander suure vallutustest kuni nende maade alistumiseni rooma võimule, aleksandri surmale järgnenud sõdade tagajärjel kujunes kolm suuremat hellenistlikku riiki: egiptus, seleukiidide riik, makedoonia, sisserännanud kreeklased asustasid vanu linnu, kuid lõid ise ka
raskerelvastuses jalaväes, lihtrahvas raske- või kergerelvastuses jalaväes ning kõige vaesemad teenisid madruste ja sõudjatena sõjalaevadel. Lisaks tuli maksta väiksemaid makse, aga maksukoormus polnud Kreeka linnriikides ülejõu käiv kohustus. Kodanikud • Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi. • Peale selle oli igas linnriigis nõukogu, mis paljudes polistes etendas riigi juhtimisel rahvakoosolekust olulisematki rolli. • Olulisemad küsimused arutati läbi ja nõukogu otsus pandi rahvakoosolekul hääletusele Ühiskonna struktuur Vana-Kreeka arhailisel perioodil (800- 500 eKr) kujunesid lõplikult välja ühiskonnakihid: • a) Aristokraadid- Kreeka ühiskonna ülemkiht; ülikutest suurmaaomanikud, kes kasutasid põldude harimiseks orjade ja sõltlaste tööjõudu või harvem tegelesid kaugkaubandusega. Ühiskonna struktuur • b) Lihtrahvas - vabad põlluharijad ja
maal. *Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik e. polis. Polis oli enamasti üsna väike kogukond. Suuremate poliste rahvaarv ei ületanud 30 000-40 000 inimest. *Ateena ja Sparta olid erandid. *Kõik linnriigi elanikud e. kodanikud osalesid linnriigi valimistel ja moodustasid ka linnriigi sõjaväe. *Kõigil kodanikel oli ka õigus osaleda rahvakoosolekutel, kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi. *Igas linnas oli ka nõukogu, mis paljudes polistes etendas rahvakoosolekutest olulisematki rolli. Olulisemad küsimusedarutati läbi ja nõukogu otsus pandi rahvakoosolekul hääletusele, kus see siis võeti vastu või lükati tagasi. *Sageli täitis nõukogu ka kõrgema kohtu ülesannet. *Nõukogu liikmed ja riigimehed pärinesid enamasti rikastest ja suursugustest perekondadest. *Selliseid siike kus domineerisid rikkad ja suursugused nimetasid kreeklased aristokraatlikuks. Sisevastuolud ja seadusandlus ning türannia.
Ateena ühiskonna korraldus ja valitsemine 1)kodanikud- vähemalt 20-a põlist päritolu vabad mehed 2)metoigid- võõramaalastest mittekodanikud, tegelesid käsitöökaubandusega 3)orjad · Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi. · Igas linnriigis oli ka nõukogu, mis paljudes polistes etendas riigi juhtimisel rahvakoosolekust olulisematki rolli. · Olulisemad küsimused arutati läbi ja nõukogu (nõukogu võis täita ka kõrgema kohtu ülesannet) otsus pandi rahvakoosolekul hääletusele (rahvakoosolek võis selle vastu võtta või tagasi lükata). · Igal aastal valiti rahvakoosolekul riigiametnikud, kes rahvakoosoleku otsused ellu viisid. · Nõukogu liikmed ja riigiametnikud olid enamasti rikastest ja suursugustest perekondadest pärit
tõekspidamiseks PILET 11 1.Ateena polis Polise mõiste. Ateena ühiskonna korraldus ja valitsemine. Perikles. Ateena linn. Kodanike kasvatus ja haridus. Polis ehk linnriik- teatud tüüpi asula mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga. Kõigil kodanikel (linnriigi täieõiguslikud elanikud) oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi. Igas linnriigis oli ka nõukogu, mis paljudes polistes etendas riigi juhtimisel rahvakoosolekust olulisematki rolli. Olulisemad küsimused arutati läbi ja nõukogu (nõukogu võis täita ka kõrgema kohtu ülesannet) otsus pandi rahvakoosolekul hääletusele (rahvakoosolek võis selle vastu võtta või tagasi lükata). Igal aastal valiti rahvakoosolekul riigiametnikud, kes rahvakoosoleku otsused ellu viisid. Nõukogu liikmed ja riigiametnikud olid enamasti rikastest ja suursugustest perekondadest pärit. Ateena oli alguses aristokraatliku, pärast aga demokraatliku riigikorraga
independen Reformatsiooni edasiarendus: Halle pietism, selle mõjud Baltikumis. Halle pietism ehk vennastekogude liikumised, August Hermann Francke. Pietismi järgi pidi piiblit lugema vähemalt 3x aastas. Peale Põhjasõda aitavad ainelisest ja vaimsest laostumisest üle saada. Uuendusliikumine katoliku kirikus Inkvisitsioonist olulisematki osa etendas nn katoliiklik reformatsioon uuendusliikumine katoliku kirikus eneses. Katoliku kiriku uuenemisega kaasnes vagadusideaali taassünd. Loodi uusi vaimulikke ordusid: 1528. aastal kaputsiinid (said nime teravatipulise kapuutsi järgi), kes võtsid missiooniks vaeste ja haigete eest hoolitsemise; 1535. aastal tütarlaste kasvatuse ning koolitusega tegelev ursuliinide ordu; 1540. aastal jesuiitide ordu.
poolt otseses vastutegevuses (vastureformatsioonis), teisalt aga kiriku enese uuenemisprotsessis, mis sai alguse juba enne reformatsiooni vallandumist. Otsese vastusena reformatsioonile tugevnes inkvisitsioon, mis seadis eesmärgiks protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimise ning teisitimõtlejate hävitamise. Itaaliast õnnestus reformatsioon eemal hoida paljuski just tänu inkvisitsioonile. 1559. aastal avaldati keelatud raamatute nimekiri Inkvisitsioonist olulisematki osa etendas nn katoliiklik reformatsioon – uuendusliikumine katoliku kirikus eneses. Katoliku kiriku uuenemisega kaasnes vagadusideaali taassünd. Loodi uusi vaimulikke ordusid: 1528. aastal kaputsiinid (said nime teravatipulise kapuutsi järgi), kes võtsid missiooniks vaeste ja haigete eest hoolitsemise; 1535. aastal tütarlaste kasvatuse ning koolitusega tegelev ursuliinide ordu; 1540. aastal jesuiitide ordu. Jesuiitide osa vastureformatsioonis. Jesuiitidele toetus ka 1587
Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik ehk polis, mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga. Polis oli enamasti üsna väike kogukond. Kõik linnriigi täieõiguslikud elanikud ehk kodanikud osalesid linnriigi valimistel ja moodustasid ka linnriigi sõjaväe. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi. Peale selle oli igas linnriigis nõukogu, mis paljudes polistes etendas riigi juhtimisel rahvakoosolekust olulisematki rolli. Olulisemad küsimused arutati läbi ja nõukogu otsus pandi rahvakoosolekul hääletusele. Rahvakoosolek võis selle siis kas vastu võtta või tagasi lükata. Sageli täitis nõukogu ka kõrgema kohtu ülesannet. Igal aastal valiti rahvakoosolekul ka riigiametnikud, kes rahvakoosoleku otsused ellu viisid. Ka väepealikud valiti riigiametnikena. Nõukogu liikmed ja riigiametnikud pärinesid enamasti rikastest ja suursugustest perekondadest
Astronoomile ei tulnud kasuks ka tema haiglane ärrituvus ja oma õiguse sageli taktitundetu tagaajamine. Galileil jätkus enesekindlust ka 1633. aastal toimunud inkvisitsiooniprotsessil. Kuigi teda sunniti vormiliselt oma õpetusest loobuma, kuulutas Galilei saalist väljudes ,,Ta liigub siiski" (Eppur si muove) st. Maa liigub ümber Päikese ja ümber oma telje. Oma elupäevad lõpetas Galilei maapagenduses, kus talle võimaldati siiski oma uurimistööd jätkata. Inkvisitsioonist olulisematki osa etendas nn katoliiklik reformatsioon, uuendusliikumine katoliku kirikus eneses. Katoliku kiriku uuenemisega kaasnes vagadusideaali taassünd. Loodi uusi vaimulikke ordusid: 1528. aastal kaputsiinid (said oma nime teravatipulise kapuutsi järgi), kes võtsid missiooniks vaeste ja haigete eest hoolitsemise; 1535. aastal tütarlaste kasvatuse ja koolitusega tegelev ursuliinide ordu; 1540. aastal jesuiitide ordu.
annaabi.ee 
