Sõnumi lähetajast tingitud suhtlemistakistused. · Sõnumi edasiandmine ilma et sõnumi vastuvõtjaga loodaks elementaarset psühholoogilist kontakti. · Väsimus, hajaliolek. · Asjatundmatus. · Ebaõige keeleline vaste oma sõnumile (väär kodeerimine). · Segane, arusaamatu väljendus. Sõnumi edastamine on pikk ja ükskõikne, vastuvõtja jälgiv aktiivsus lülitub välja. Kahvatu ja ebalev jutt (püüd piirduda olulisemaga, detailide ja argumentatsiooni väljajätmine). Ülelihtsustamine (püüd vältida mittemõistmist). Sõnumi vastuvõtja poolt loodud suhtlemistõkked. · Tähelepanu hälbimine · Mõttelaiskus (ei vaevu olema pikemalt kuulaja rollis) · Vastuvõtja paneb tähele vaid ootuspärase teemaga seotud informatsiooni, naaberteemade kohta antav informatsioon jääb tähelepanuta, ununeb kohe. · Vastuvõtja keevaline reageerimine mingile võtmeärritajale (sõna, väide)
Pereliikmed ei suuda alkohoolikut mülkast välja tõmmata, kui nad esmalt ise sealt välja ei rabele. Mõni võib vastu väita: "Abi vajab alkohoolik, mitte mina!" Aga mõtle järele: mil määral mõjutab alkohooliku käitumine sinu tundeid ja tegusid? Kui sageli tekitab tema käitumine sinus viha, muret, nördimust, hirmu? Kui tihti jääd sa koju, et hoolitseda alkohooliku eest, kui peaksid hoopis tegelema millegi palju olulisemaga? Kui pereliikmed astuvad samme, et oma elu parandada, võib alkohoolik nende eeskuju järgida. Ära võta süüd enda peale. "Ma ei jooks, kui sa mind paremini kohtleksid," võib alkohoolik väita. "Alkohoolikul on vaja, et sa seda jätkuvalt usuksid, nii et ta saaks vastutuse joomise eest sinu kaela veeretada," sõnab nõustaja Toby Rice Drews. Ära lange sellesse lõksu. Alkohoolik ei ole sõltuvuses üksnes alkoholist, vaid ka inimestest, kes usuvad tema õigustusi
Lisaks üldise õpetamis- ja õpilaste juhtimise stiili valikule ning klassi füüsiliste olude korraldamisele tuleb õpetajal enne klassiga tööle asumist mõelda detailsemalt, millised peaksid olema klassi käitumise kord ja protseduurireeglid. Klassile kehtestatavad käitumisnormid peaksid tulenema kavandatava õppetöö vajadusest. Kuigi koolides kehtivad üldised käitumisreeglid, on otstarbekas neid täpsustada. Õpetaja peaks seejuures piirduma kõige olulisemaga ja kehtestama 5-8 konkreetset ning eluliselt vajalikku käitumisreeglit. http://maieoppar.wikispaces.com/file/view/Klassi+k%C3%A4itumiskorra+kavandamine.pdf Esimeseks võimaluseks õpilaste vastutustunde arendamisel klassi moraalse distsipliini eest on nende kaasamine klassi reeglite koostamisse. Kui õpetaja ja õpilased sõnastavad reeglid koos, siis juba reeglite loomine ise on oluline ühistegevus, mis tõstab iga klassi õpilase vastutust nende täitmise eest.
Täpsusta oma mõte ja viimistle sõnastus, hinda vastukaja ja jälgi teise inimese reageerimist. Suhtlemisbarjäärid: Keskkonnast tulenevad – müra sidekanalis (halb kuuldavus), keelebarjäärid (halb võõrkeeleoskus), suhtlejate staatusevahend, kultuurierinevused, kõrvaliste isikute kohalolek, ruum, kellaaeg Edastajast tulenevad – psühholoogilise kontakti mitteloomine, arusaamatu väljendumine, pikk monoloog, piirdumine ainult olulisemaga, põhjenduste ära jätmine, teabe üle lihtsustamine mittemõistmise vältimiseks. Vastuvõtjast tulenevad – tähelepanu hajumine, antipaatia edastaja suhtes, negatiivne reageerimine nt mingile väitele. 18.Vertikaalne suhtlemine. Ülevalt alla ja alt üles. Millist infot ootavad juhid alluvatelt ja alluvad juhtidelt. Vertikaalne suhtlemine toimub tippjuhtkonnalt alluvateni ja tagasi. Ülalt-alla suhtlemine – juht peab looma alluvapoolse positiivse suhtumise. Juht
· keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine, · suhtlejate staatusevahed, ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, · kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkked on: · elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist, · pika monoloogi pidamine, mistõttu teise poole tähelepanu hajub, · piirdumine ainult kõige olulisemaga, kujundlike detailide ja põhjenduste ärajätmine · teabe ülelihtsustamine mittemõistmise vältimiseks võib tekitada igavust või trotsi. Vastuvõtjast tulenevad tõkked on: · mõttelaiskusest tingitud tähelepanu hälbimine, · jäik ootusmudel: jälgitakse ainult ootuspärase teema või probleemiga seotut, 6 · keevaline reageerimine mingile võtmeärritajale (sõnale, väitele),
suhtlejate staatusevahed, ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkked on: elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist, segane ja arusaamatu väljendumine väsimuse, hajalioleku või asjatundmatuse tõttu, pika monoloogi pidamine, mistõttu teise poole tähelepanu hajub, piirdumine ainult kõige olulisemaga, kujundlike detailide ja põhjenduste ärajätmine, mistõttu sõnum muutub kahvatuks ja ebaveenvaks, teabe ülelihtsustamine mittemõistmise vältimiseks võib tekitada igavust või trotsi. Vastuvõtjast tulenevad tõkked on: mõttelaiskusest tingitud tähelepanu hälbimine, jäik ootusmudel: jälgitakse ainult ootuspärase teema või probleemiga seotut, mistõttu jääb muu väärtuslik teave vajaliku tähelepanuta või unustatakse,
Keskkonnast ja olukorrast tingitud: müra sidekanalis (halb kuuldavus, nähtavus, halb käekiri), keelebarjäärid (halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine), suhtlejate staatusevahed, kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek Edastaja poolt loodud: elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist, segane ja arusaamatu väljendumine, pika monoloogi pidamine, piirdumine ainult kõige olulisemaga kujundlike detailide ja pikenduste ärajätmine, teabe ülelihtsustamine mittemõistmise vältimiseks võib tekitada igavust või trotsi Vastuvõtjast tulenevad: mõttelaiskusest tingitud tähelepanu hälbimine, jäik ootusmudel (jälgitakse ainult ootuspärase teema või probleemiga seotut, mistõttu jääb muu väärtuslik teave tähelepanuta või ununeb), keevaline reageerimine mingile võtmeärritajale, omaenda vastuesinemisele mõtlemine,
Suhtlemisbarjäärid - Müra, halb kuuldavus, halb käekiri, halb nähtavus - Keelebarjäärid - Suhtlejate staatusvahed- ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused - Kellaaeg ruum kõrvaliste isikute kohalolek Edastaja poolt loodud tõkked - Kontakti mitteloomine enne suhtlemist - Segane ja arusaamatu väljendumine - Pikk monoloog, teise poole tähelepanu hajub - Piirdumine kõige olulisemaga sõnum muutub kahvatuks ja ebaveenvaks - Teabe ülelihtsustamine võib tekitada igavust või trotsi Vastuvõtjast tulenevad tõkked - Tähelepanu puudumine - Jägitakse ainult ootuspärase teema või probleemiga seotut, mistõttu jääb muu teave tähelepanuta - Oma vastusesinemisele mõtlemine - Antipaatia edastaja suhtes või kahtlev hoiak isiku suhtes - 30. kontrollimine. Kontrolli protsess, liigid
suhtlejate staatusevahed, ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkked: elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist, segane ja arusaamatu väljendumine väsimuse, hajalioleku või asjatundmatuse tõttu, pika monoloogi pidamine, mistõttu teise poole tähelepanu hajub, piirdumine ainult kõige olulisemaga, kujundlike detailide ja põhjenduste ärajätmine, mistõttu sõnum muutub kahvatuks ja ebaveenvaks, teabe ülelihtsustamine mittemõistmise vältimiseks võib tekitada igavust või trotsi. Vastuvõtjast tulenevad tõkked on: mõttelaiskusest tingitud tähelepanu hälbimine, jäik ootusmudel: jälgitakse ainult ootuspärase teema või probleemiga seotut, mistõttu jääb muu väärtuslik teave vajaliku tähelepanuta või unustatakse,
kasutamine, suhtlejate staatusevahed, ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkked on: elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist, segane ja arusaamatu väljendumine väsimuse, hajalioleku või asjatundmatuse tõttu, pika monoloogi pidamine, mistõttu teise poole tähelepanu hajub, piirdumine ainult kõige olulisemaga, kujundlike detailide ja põhjenduste ärajätmine, mistõttu sõnum muutub kahvatuks ja ebaveenvaks, teabe ülelihtsustamine mittemõistmise vältimiseks võib tekitada igavust või trotsi. Vastuvõtjast tulenevad tõkked on: mõttelaiskusest tingitud tähelepanu hälbimine, jäik ootusmudel: jälgitakse ainult ootuspärase teema või probleemiga seotut, mistõttu jääb muu väärtuslik teave vajaliku tähelepanuta või unustatakse,
suhtlejate staatusevahed, ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkkedon: elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist, segane ja arusaamatu väljendumine väsimuse, hajalioleku või asjatundmatuse tõttu, pika monoloogi pidamine, mistõttu teise poole tähelepanu hajub, piirdumine ainult kõige olulisemaga, kujundlike detailide ja põhjenduste ärajätmine, mistõttu sõnum muutub kahvatuks ja ebaveenvaks, teabe ülelihtsustamine mittemõistmise vältimiseks võib tekitada igavust või trotsi. Vastuvõtjast tulenevad tõkkedon: mõttelaiskusest tingitud tähelepanu hälbimine, jäik ootusmudel: jälgitakse ainult ootuspärase teema või probleemiga seotut, mistõttu jääb muu väärtuslik teave vajaliku tähelepanuta või unustatakse,
psühholoogilist kontakti ja järgitaks, kas teine on teate vastuvõtuks valmis. · Väsimuse, hajalioleku või asjatundmatuse tõttu ei osata kuidagi oma mõtetele ja ideedele leida kohast keelelist vastet, väljendutakse segaselt, arusaamatult. · Pöördumine on pikk üksikkõne, sedavõrd "monoloogiline", et teise poole jälgiv aktiivsus lülitub välja. · Teate lähetaja ajendub "huviloiu kuulaja kujundist", püüab piirduda olulisemaga ja jätab välja detailed ning argumentatsiooni; sellest tulenevalt muutub aga jutt kahvatuks ja ebamugavaks. · Püüdes vältida mittemõistmist, laskutakse koolmeisterdavana ülelihtsustamiseni, kuulajas äratub see aga igavust ja trosti. 10 · Kuigi iguüks märkab, kui temast ei saada aru, ja paljudele selgusetuks, millest see on tingitud
· Suhtlejate staatusevahed ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, · Kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkked on: · Elementaarse kontakti mitteloomine enne suhtlemist, · Segane ja arusaamatu väljendumine väsimuse, hajalioleku või asjatundmatuse tõttu, · Pika monoloogi pidamine mistõttu teise poole tähelepanu hajub, · Piirdumine ainult kõige olulisemaga, kujundlike detailide ja põhjenduste ärajätmine, mistõttu sõnum muutub kahvatuks ja ebaveenvaks · Teabe ülelihtsustamine mittemõistmise vältimiseks võib tekitada igavust või trotsi. Vastuvõtjast tulenevad tõkked on: · Mõttelaiskusest tingitud tähelepanu hajumine · Jäik ootusmudel: jälgitakse ainult ootuspärase teema või probleemiga seotut, mistõttu jääb muu väärtuslik teave vajaliku tähelepanuta või unustatakse,
ptk). Lähtudes juba eespool käsitletud kasu ja hinna printsiibist, saab teha järgmise järelduse: mil iganes vigastuste risk (hind) kaalub üles võita oleva ressursi (kasu), tasub isendil otsesest võitlemisest loobuda. Hõimuvaliku teooria. Hamiltoni reegel – Ent kuidas seletada klassikalise loodusliku valiku printsiibi abil selliseid eespool loetletuid nähtusi nagu koostöö, abistamine ja altruism loomadel? Siinkohal aga teeme tutvust neist ühe olulisemaga – nimelt hõimuvalikuga. Hõimuvaliku teooria (1964) autor oli William Hamilton, kes kõigepealt näitas, et isendi evolutsioonilise kohasuse (bioloogilise edukuse) seisukohast pole tähtsust millelgi muul kui sellel, kui palju tema geenide koopiaid saab olema järgmistes põlvkondades. Seda võib ta saavutada näiteks iseenda järglasi produtseerides, kuid isendil on paljud geenid ühised ka oma lähisugulastega, mistõttu abistades oma sugulasi, aitab isend
annaabi.ee 
