* John Milton * Martin Opitz *Molie *Monteverdi * John Donne * Corneille 15. Mis on draama ja millal kujunes see välja iseseisva zanrina? Tõsise konfliktida näiden, kus traagiline ja koomiline element vahelduvad. Zanr arenes välja alles 18. sajandil, kui oluliseks publikuks teatris sai keskklass. 16. Nimeta draama põhiliike (4 5). *Karakterdraama *Psühholoogiline draama *Olmedraama *Ideedraama *Ajalooline draama 17. Mis ajal sai draamast üks juhtivamaid zanre, kes olid sel ajal juhtivad näitekirjanikud ja millist zanri nad peamiselt viljelesid? 19. saj sai draamast juhtiv zanr. Denis Diderot ja Gotthold Ephraim Lessing. Draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat.
situatsioonikoomika Jant – lihtne süžee Vodevill – kergema sisuga komöödia kõrgklassi elust Sketš – lühike näidend või dialoog(kasutatakse nt püstijalakomöödias) Tragikomöödia – ühendatud on traagiline ja koomiline žanr; tragikoomika – samad tegelased võivad olla nii traagilised kui koomilised DRAAMA Poeetika – isikupärasem väljendus Kujutatakse indiviidi ja tema eraelu, tugevam side reaalse ühiskonnaga Draama alažanrid – olmedraama, psühholoogiline draama, ideedraama, ajalooline draama, dokumentaaldraama Draamažanri kõrgajaks peetakse 19.sajandit – inimese siseelu kujutamine, psühholoogiliselt veenvad tegelased, ansamblimäng, iga tegelane ja näidend tervikuna vajavad tõlgendamist In-yer-face – napp ja lakooniline keelekasutus; julmad suhted ja vägivald, abstraksted tegelased B.Brecht – eepilise teatri teooria Võõritusefekt – kriitilise distantsi tekitamine lavategevuse ja vaataja vahele.
salongikomöödia. 19. Millised on komöödia alazanrid? 1) Farss on jämekoomilist tehnikat kasutav, enamasti olustikulise sisuga näidend (eesti omavasteks sobib "jant"). 2) Jant 3) Vodevill on lühike kergesisuline komöödia laulu ja tantsuga. Vodevill välistab rämeduse, see on kerge komöödia kupleede ja tantsunumbrite, keeruliseks aetud intriigi ja vaatajat naerutava dialoogiga. 20. Nimetage ja defineerige draama alazanrid. 1) Olmedraama domineerib argielu reprodutseerimine elusarnasuse põhimõttel; konfliktidki on igapäevased, tekivad sageli moraalsete vastuolude pinnal. Olustikulisus kutsub vaatajas esile nn äratundmisefekti; keskkonna tõepäral ja tüüptegelaste elulisusel on olmedraama jaoks suur tähtsus. 2) Psühholoogiline draama on ülesehituselt karakterikeskne, palju ruumi antakse peategelase psüühika avamisele, konflikt juurdub tavaliselt tegelase sisevastuoludes
Tragikomöödia ja must komöödia koomika ja traagika on tihedalt põimunud, grotesk kõrvutab erinevaid nähtusi o Draama tõsise konfliktiga näidend, kus traagiline ja koomiline element vahelduvad.(n: Tsehhov, Tätte jne) Karakterdraama keskmes on tegelaste kujutamine Psühholoogiline draama keskmes on tegelaste hingeelu kujutamine Olmedraama igapäevaelu kujutamine Ideedraama idee kujutamine, propageerimine, kritiseerimine Ajalooline draama ajaloolised sündmused on keskmes Publitsistlik draama aktuaalsete probleemide otsejooneline esitus Sündmusdraama tegelased avanevad sündmuste kaudu Miljöödraama Näidend kujutab tegevusruumis valitud elulõike
skets (lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog, enamasti lühem kui jant), satiir (mingi ühiskondliku pahe või kitsaskoha teravmeelne või irooniline hukkamõist). Tragöödia ja komöödia piirimaile jäävad tragikomöödia ja must komöödia, kus koomika ja traagika on tihedalt põimunud. Draama alaliigid: karakterdraama (keskmes tegelasekujutamine), psühholoogiline draama (keskmes tegelase hingeelu kujutamine), olmedraama (keskmes igapäevaelu kujutamine), ideedraama (keskmes mingite ideede kujutamine, propageerimine või kritiseerimine), ajalooline draama (keskmes ajaloolised sündmused). 5. Millised on dramaatika ja eepika sarnasused ja erinevused? Sarnasused: Jutustatakse mingit lugu ning selleks kasutatakse sõnu. Looga on seotud tegelased, kes on enamasti inimesed, lastekirjanduses tihti ka loomad. Selle olemusliku sarnasuse tõttu on just proosateosed eriti sobivad dramatiseerimiseks,
· jant - lihtne lühike naljalugu · skets- lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog, enamasti lühem kui jant · vodevill - Vodevill välistab rämeduse, see on kerge komöödia kupleede ja tantsunumbrite, keeruliseks aetud intriigi ja vaatajat naerutava dialoogiga. · satiir - mingi ühiskondliku pahe või kitsaskoha teravmeelne või irooniline hukkamõist 20. Nimetage ja defineeriga draama alazanrid. · Olmedraama - keskmes igapäevaelu kujutamine · psühholoogiline draama - keskmes tegelase hingeelu kujutamine · ideedraama - keskmes mingite ideede kujutamine, propageerimine või kritiseerimine · ajalooline draama - keskmes ajaloolised sündmused · dokumentaaldraama dokumentaalmaterjalidel põhinev draama (?) · pseudo-dokumentaal 21. Mis on melodraama, tragikomöödia, well-made-play, in-yer-face drama?
skets (lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog, enamasti lühem kui jant), satiir (mingi ühiskondliku pahe või kitsaskoha teravmeelne või irooniline hukkamõist). Tragöödia ja komöödia piirimaile jäävad tragikomöödia ja must komöödia, kus koomika ja traagika on tihedalt põimunud. Draama alaliigid: karakterdraama (keskmes tegelasekujutamine), psühholoogiline draama (keskmes tegelase hingeelu kujutamine), olmedraama (keskmes igapäevaelu kujutamine), ideedraama (keskmes mingite ideede kujutamine, propageerimine või kritiseerimine), ajalooline draama (keskmes ajaloolised sündmused). 5. Millised on dramaatika ja eepika sarnasused ja erinevused? Sarnasused: Jutustatakse mingit lugu ning selleks kasutatakse sõnu. Looga on seotud tegelased, kes on enamasti inimesed, lastekirjanduses tihti ka loomad. Selle olemusliku sarnasuse tõttu on just proosateosed eriti sobivad dramatiseerimiseks,
Jant lihtne lühike naljalugu Skets lõbus-irooniline lühinäidend, dialoog, tavaliselt lühem kui jant Satiir ühikonna teravmeelne või irooniline hukkamõist Tragikomöödia, must komöödia tragöödia ja komöödia piirimaile jäävad teosed Draama tõsise konfliktiga näidend, kus traagiline ja koomiline vahetuvad Määratlused draama sees: Karakterdraama keskmes on tegelaste kujutamine Psühholoogiline draama keskmes on tegelaste hingeelu kujutamine Olmedraama keskmes on igapäeva elu kujutamine Ideedraama keskmes on mingite ideede kujutamine, propageerimine, kritiseerimine Ajalooline draama keskmes on ajaloolised sündmused Dialoog, monoloog, remark Tegelaskõne võib olla nii seotud kui ka sidumata kõnes. Draamatekst peab olema kõneldav ja loomulik, samas kunstiliselt korrastatud. Dialoog kahekõne, kahe või enama inimese kõnelus. Aluseks on enamasti
nt: - + kurvemale tseenile järgneb naljakas ja vastupidi - + tegelased käituvad traagilises olukorras koomiliselt - see žanr arenes välja alles 18.sajandi keskel - esimesed suured draamakirjanikud: Hendrik Ibsen, Anton Tšehhov - eesti autoreid: August Kitzberg, Madis Kõiv, Jaan Tätte Alaliigid käsitluslaadist lähtuvalt - Karakterdraama – keskmeks tegelas(te) kujutamine - Psühholoogiline draama – tegelaste hingeelu kujutamine - Olmedraama – igapäevaelu kujutamine - Ideedraama – mingite ideede kujutamine, propageerimine, kritiseerimine - Ajalooline draama – keskmeks ajaloolised sündmused Henrik Ibsen (20.märts 1828 – 23.mai 1906) Loomingu algusaeg - sündis Lõuna-Norras kaupmehe perekonnas - 15aastasena alustas iseseisvat elu apteekriõpilasena - esiknäidend „Catilina“ (1849) – sündmustik roomas I sajadil e.m.a ; nimitegelane on vabaduse eest võitlev kangelane
komme aga on pärit hilisemast ajast. Terentiuse komöödiad: Sarnaselt platusega toetus ka tema oma loomingus kreeka komöödiatele. Töötles kreeka komöödiaid, aga rinevalt plautuselt üritas ta säilitada originaalide süzeed. Mitmeid näidendeid kokku ei seganud. Ta orienteerus arenenumale maitsele, rooma eliidi maitsele, sellest tulenes ka see, et ta ei olnud nii populaarne kui plautus. Tema elu lõpetas reis Kreekasse, 1. kultuurireis kreekasse. Jämekoomika puudus, humoorikas olmedraama. Loobus sisu refereerimisest. Prolooge kasutas esteetiliste vaadete tutvustamiseks. Taandus muusika osatähtsus, laule peaaegu ei ole. Heli ja lavaefektid, emotsionaalne pateetilisus taandub. Rõhub näidendi sisule. Fantastilisust on välditud. Peategelane ei ole kaval ori, orjad esinevadm aga nad ei olek õige tähtsamad. Ta toetud mendandrosele. Terentiuse komöödia ,,Andria" (,,Androslanna") oli Eesti esimene dateeritud teatrietendus (1529). 34
kuid nad erinevad üksteisest väljendusvahendite, teemade ja väljendusviiside poolest. DRAAMA on tõsise konfliktiga näidend, kus traagiline ja koomiline element vahelduvad. Tuntud autorid H.Ibsen, A.Tsehhov, A.Kitzberg, J.Tätte jt. Käsitlusalusest lähtuvalt võib nimetada järgmisi alaliike: · karakterdraama keskmes tegelate kujutamine · psühholoogiline draama tegelaste hingeelu kujutamine · olmedraama igapäevaelu kujutamine · ideedraama mingite ideede kujutamine, propageerimine või kritiseerimine · ajalooline draama keskmes ajaloolised sündmused TUNNUSED: tegevuslikkus ja dialoogilisus. Draama on orienteeritud teatrile. Kirjanik peab näidendit kirjutades kas otseselt või kaudselt silmas teatrit ning selle tehnilisi võimalusi. Erandi moodustavad lugemisdraamad, millel on enemasti suur maht, keeruline probleemistik või mille lavastamist takistab lavatehnika
seisusi. Tragikomöödias pole õudusi ega vapustusi, puhastab vaataja hinge melanhooliast. Tragikoomika ühed ja samad sündmused, tegelased kutsuvad vaatajas esile vastandlikke emotsioone, mis väljenduvad samaaegselt. Draama dramaatika põhizanr. Hakkas välja kujunema 18.saj valgustusajal, kui teater muutus elulähedasemaks. Teatrisse tuli uus publikukiht kodanlus, keskklass. 19.saj naturalistlik ja realistlik teater kujutasid tavainimese elu. · Olmedraama argised tegevused, lahendatakse igapäevaprobleeme, kus vaatajas tekib äratundmine. · Psühholoogiline draama inimese siseelu konfliktide lahendamine. Karakterikeskne. Tähtsala kohal peategelase psüühika avamine. Süzeearendus sõltub tegelase mõtte- ja tundedünaamikast. · Ideedraama eesmärk on üldise tähendusega ideid esitada või põhjendada. Tegelased ja süzee alluvad eesmärgile. Konflikt põhineb vastandlike vaadete kokkupõrkel
Draama ja dramaatika mõisted on kokku sulanud. Esimesed suured draamakirjanikud: Ibsen, Strindberg ja Tsehhov, Eestis Kitzberg, Vilde. Draama on muutunud valitsevaks. Seda on püütud liigitada. Võib lähtuda kirjanduslikest vooludest (sümbolistlik, eksistentsialistlik, romantiline); käsitlusalusest: · karakterdraama keskendub paarile tegelasele; · psühholoogiline draama. Tsehhovi Kolm õde, füüsiline tegevus minimaalne; · olmedraama, kaasajal ebapopulaarne. A. Kivirähk Eesti matus; · ajaloodraama. Tragikomöödias on tegelane nii koomiline kui ka traagiline. Kujunes 19. sajandi lõpus. Tänapäevases tähenduses ambivalentne elutunnetus, naer läbi pisarate. Tekitab vastakaid tundeid. Kõige tragikoomilisem tegelane on Cyranode Bergerac: pika ninaga mees, kes kirjutas ilusaid armastusluuletusi. Don Quijote. Ka Tsehhovi ja Ibseni näidendid. S. Becketi Godot'd oodates. Grotesk on üks tragikomöödia vahend.
annaabi.ee 
