On kaks konkureerivat fimat. Tooted on sarnased. Näiteks ,,Tere’’ ja ,,Alma’’ Mis on oligopol? Ettevõtjaid on vähe. 3-5 suurfirmat. Võimalus hinda mõjutada. Uutele tulijatele tehakse takistusi, esinevad piirangud. Kaasnevad kartell kokkulepped ehk grupp ettevõtjaid lepivad kokku tootmismahus ja hinnas, kuid kartell kokkulepped on seadusega keelatud. Kõige tüüpilisemad oligopolid on lennikufimad ja autotööstused. Täname kuulamast
on mitmeid täieliku konkurentsi tunnuseid(nisu, rukis, loomaliha, aktsiad, väärtpaberid) 9. monopolistlik konkurents: ¤ palju müüjaid ¤ mõningane kontroll hinna üle ¤ tooted on väikeste erinevustega ¤ turule on kerge pääseda (illustreerijateks, õmblustööstus, toitlustus) 10. Oligopol: ¤ üksikud suurfirmad ¤ kontroll hinna üle on suur kuna müüjaid on vähe, siis on võimalik kokkumäng e. Kartellikokkulepe (oligopolid lepivad kokku hindades ja tootmismahtudes) ¤ toodete eristamine on oluline näiteks autotööstuses, väheoluline standartsete toodete puhul (bensiin). ¤ turule on raske pääseda tänu turu tõketele: a) kõrged tootmiskeelud (autotööstuses); b) infotõkked (arvutitööstus) 11. monopol: ¤ üks müüja ¤ tüielik kontroll hinna üle ¤ sarnased asenduskaubad puuduvad ¤ teised müüjad turule ei pääse (Eest Energia) 12. seaduslikud monopolid:
Hinna mõjutamine käib tavaliselt kauba erilisuse reklaamimisega. Monopolistlik konkurents on turumajanduse kõige tavalisem konkurentsivorm. 4. Oligopol: a) ettevõtjaid vähe, b) kaup on väheste eristustega, c) uutele tulijatele tehakse takistusi, d) võimalus hinda mõjutada. Tüüpilised oligopolid on kujunenud lennuki- ja autotööstuses. Oligoopsel turul paistab kohe silma kui mõni ettevõte oma tootmismahte suurendab. Oligoopolitega käivad kaasas ka Kartelli kokkulepped, kus grupp ettevõtjaid lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades. Kartelli kokkulepped on seadustega keelatud. Maailma tuntuim kartell on OPEC. 2 Kõlvatu konkurents Kõlvatu konkurents on ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod. Kõlvatud teod on järgmised:
kuidas konkurendid reageerivad tema tegevusele. Oligopol on kolmas mittetäieliku konkurentsi struktuur ja ühtlasi üks enamlevinud struktuurenamikus arenenud turumajandustes. See on turg, kus on väike arv firmasid, mis vastastikku üksteisest sõltuvad. Kuna oligopol hõlmab väikest arvu firmasid, siis mõjutab iga muutus firma tootmismahus või hinnas nii tema konkurentide kui ka tema enda läbimüüki ja kasumit. Vastastikuse sõltuvuse tõttu on oligopolid situatsioonis, kus ühe firma optimaalne otsus sõltub teiste firmade vastavatest otsustest. Oligopoli tekkepõhjused on: 1. Mastaabiefekt. Mõnes tootmisharus jõutakse kõige madalamate kuludeni ainult siis, kui kogu müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt. 2. Sisenemisbarjäärid. Oluliseks sisenemisbarjääriks võib uute firmade jaoks olla ka mastaabiefekt. Mõnikord on uutel firmadel raske konkureerida olemasolevatega, mille toodangut tarbijad on seni aktsepteerinud
vähendavad oma tootmismahtu, tõstavad hinda ja takistavad uute firmade juurdepääsu. Kartellid maksimeerivad oma kasumi ikka ja jälle tingimusega: MC = MR Kulupõhine hinna kalkuleerimise strateegia tähendab seda, et hinna kehtestamisel kalkuleeritakse keskmine muutuvkulu, millele lisatakse teatav protsent, mida hinnakõrgendiks nimetatakse. Murtud nõudluskõver selgitab, miks mõne oligopoli hinnad ei muutu isegi siis, kui firma kulud muutuvad. Kartelli mudel põhjendab, miks oligopolid võivad soovida koopereeruda turuhinna ja -koguse kindlaksmääramiseks. Hinnaliidri mudel näitab, kuidas ja miks firmad hinna kehtestamisel kooskõlas tegutsevad, ilma et nad tegelikult kartelli moodustaksid. Mänguteooria mudelid tõestavad seda, et tulenevalt firmade vastastikusest sõltuvusest võib turul esineda nii kooperatsioon kui hinnasõda. Kulupõhise hinnakalkulatsiooni mudel toob esile põhjused, miks võib firma olla huvitatud hinnakujunduse lihtsustamisest.
Edasi selguvad trajektoorid ja standardid. Järgmises faasis kasvab konkurents, sest nagu näha, ei kukkunud toode turul läbi, ja teisedki ettevõtted on tulnud turule, seega kasvab inkrementaalsete tooteinnovatsioonide arv. Esineb kiire tootlikkuse kasv, ja imiteerimine, sest toode on edukas. Positiivne mastaabisääst. On ka trajektoori ja standardite uuenemise võimalus. Ning viimases faasis on siis toote aegumine, tekivad oligopolid. Esineb vähene innovatsioon, ning sedagi peamiselt ainult protsessides. Mastaabisäästu vähenemine. 7.Mis on patent ning millises tehnoloogia elutsükli faasis enam patenteerimist aset leiab? Patendiks nimetatakse kaitsedokumenti, mis antakse välja Patendiameti poolt peale leiutise kandmist riiklikusse patendiregistrisse. Leiutis kantakse registrisse aga peale ekspertiisi läbimist Patendiametis. Patendiameti eksperdid
hinda maksavad. Hinnadiskriminatsiooni tagajärjed: monopol suudab oma kasumit suurendada, toodab suurema koguse kui monopol, kes ei kasuta hinnadiskriminatsiooni. 11.OLIGOPOL Oligopoolsele turule on iseloomulik firmade väike arv ning mõnel juhul toodetakse homogeenset ehk ühesugust kaupa (näiteks nafta), kuid teisel juhul võivad ühe turu firmad toota ka diferentseeritud kaupasid (näiteks autod). Oligopoolsel turul sõltuvad oligopolid üksteisest. Sõltuvus on suurem homogeense kauba tootmisel. Iga muutus firma toodangu kvaliteedis, hinnas, tootmismahus või reklaamipoliitikas kutsub esile konkurentide reaktsiooni. Oligopolil on turukaitsetõkked, milles kõige peamiseks on mastaabisääst. Mastaabisääst tähendab, et firma keskmine kogukulu pikal perioodil väheneb, kui tootmismaht kasvab. Oligopol ei koonerda reklaamikuludega, sest tarbijad saavad informatsiooni pakutava kauba kohta. Uute firmade juurdetulek on
· Palju müüjaid. · Mõningane kontroll hinna üle. · Tooted on väikeste erinevustega. · Turule on kerge pääseda. Monopolistliku konkurentsi head näited on õmblustööstus ja toitlustus. OLIGOPOL · Üksikud suurfirmad. · Kontroll hinna üle on suur. Kuna müüjaid on vähe, siis on võimalik kokkumäng ehk kartelli kokkulepe (oligopolid lepivad kokku hindades ja tootmismahtudes). · Toodete eristamine on oluline näiteks autotööstuses, väheoluline standartsete toodete puhul (näiteks bensiin). · Turule on raske pääseda tänu turutõketele: · kõrged tootmiskulud (näiteks autotööstus); · infotõkked (näiteks arvutitööstus). MONOPOL · Üks müüja. · Täielik kontroll hinna üle. · Sarnased asenduskaubad puuduvad
toodang samasugune), mida on vaja toodangu iseärasuste väljatoomiseks. Kaks erinevat lähenemist: *Joan Robinson liiga palju pakkujaid ning liiga suur diferentseeritus (erinevus). *Edward Chamberlin see kasulik tarbijatele, et nii palju erinevusi toodetes, kuna see annab tarbijale infot parema otsuse tegemiseks. 3. Oligopol Väike arv firmasid, suur vastastikune sõltuvus. Hästi suured ja võimsad firmad on oligopolid, reaalses elus tihtipeale rahvusvahelised otsitakse võimalikult odavat toorainet, teisest kohast jälle näiteks odavat tööjõudu, kolmandast kohast häid kauplemistingimusi. Firmad sõltuvad teineteisest tootmisotsuste (kui palju toodab ja mis hinnaga tahab müüa) poolest. Toodang, mida firmad pakuvad, võib olla nii diferentseeritud kui ka homogeenne. On ka turukaisetõkete (barjääride) olemasolu: *oluline on mastaabisääst (madal LRAC madal keskmine pika perioodi kulu)
eristada, mis tihti seisneb vaid välistes erinevustes. Sellegipoolest teeme me otsuse ühe konkreetse raadio kasuks, sest kõigil meil on olemas eelistused kas mingisuguse konkreetse tootja või toote omaduste osas. Monopolistlikult konkureerival turul maksame kõrgemat hinda kui täieliku konkurentsiga turul. Samas on meil võimalus valida endale meelepärane toode. Autot ostes maksame oma raha oligopolistile, sest autode tootmisega tegeleb maailmas väike arv suuri ettevõtteid. Oligopolid võivad toota nii sarnast kaupa kui ka eristatud tooteid. Sarnast kaupa tootvateks oligopolideks on kütusetootjad. Autotootjad aga püüavad oma toodet konkurendi tootest eristada. Sellisel turul maksame me veelgi kõrgemat hinda. Kui meil tekkib tahtmine osta teemantteid puutume kokku monopoliga. Teemantitööstuses valitseb peaagu kogu maailma turgu Lõuna-Aafrika Vabariigi korporatsioon "DeBeers". Sellisel turul peame maksma väga
32 1)Sisemised- asuvad majandussüsteemi enda sees, seega a)Esikohal on investeeringud, neid loetakse majanduse kuluelementidest kõige ebastabiilsemateks, nendest veel investeeringud kaubavarudesse ja elamuehitusse. Investeeringud suurendavad hõivet ja tulu. b)Oluline on rahapakkumine, suurem rahapakkumine toob kaasa rahvatulu suurenemise. c)Konkurentsi puudumine – liiga võimsad monopolid, monopsonid ja oligopolid takistavad palkade ja hindade reguleerimist vastavalt nõudlusele ja pakkumisele. 2)Välised- a)sõjad, b)rahvusvahelised tegurid, (riikide lagunemised ja ühinemised, toimub turgude ümberkorraldamine, tuleb juurde täiendavaid kulutusi), c)massiline migratsioon, d)massilise maade avastused 16. ja 17. saj., e)tähtsamad tehnoloogilised leiutused ja uute energiakandjate avastamine ja kasutuselevõtt, g)poliitiline majandustsükkel
Sellegipoolest teeme me otsuse ühe konkreetse raadio kasuks, sest kõigil meil on olemas eelistused kas mingisuguse konkreetse tootja või toote omaduste osas. Monopolistlikult konkureerival turul maksame kõrgemat hinda kui täieliku konkurentsiga turul. Samas on meil võimalus valida endale meelepärane toode. Autot ostes maksame oma raha oligopolistile, sest autode tootmisega tegeleb maailmas väike arv suuri ettevõtteid. Oligopolid võivad toota nii sarnast kaupa kui ka eristatud tooteid. Sarnast kaupa tootvateks oligopolideks on kütusetootjad. Autotootjad aga püüavad oma toodet konkurendi tootest eristada. Sellisel turul maksame me veelgi kõrgemat hinda. Kui meil tekkib tahtmine osta teemantteid puutume kokku monopoliga. Teemantitööstuses valitseb peaagu kogu maailma turgu Lõuna-Aafrika Vabariigi korporatsioon "DeBeers". Sellisel turul peame
annaabi.ee 
