kõikehõlmavat, üldtunnustatud õiguse definitsiooni õigusteadus ei tunne. See on ka arusaadav, sest mingil kirjeldusel on pea võimatu asendada niivõrd keerulist nähtust, mida loovad suured inimhulgad ja millest iga inimene on ehk suuteline hoomama vaid mingeid fragmente. Õigust on püütud kirjeldada erinevate meetoditega. Näiteks substantsiaalse reduktsiooni teel, mis seisneb uuritava nähtuse taandamises mingitele olemuslikele, relevantsetele ja selgelt eristatavatele alustele; ning kontseptuaalse reduktsiooni teel, mille “olemuseks on üksikmõistete klassifitseerimine ja kategoriseerimine, eesmärgiga suurendada kirjeldatavate mõistete mahtu ja seeläbi neid lihtsustada, vähendamaks kirjelduse üldist (füüsilist) mahtu”. Viimatinimetatud kontseptuaalse “reduktsiooni eesmärk on sisuliselt episteemiline suurendada kirjelduse seletusjõudu ja lihtsustada arusaamist.” (Rosentau 2004, lk 14)
kohati udused. Fotod jutustavad loo, kuidas spordiäss istub oma kaaskonnaga laua taga ning vastab küsimustele ja selgitab olukorda ning kuidas ta pressikonverentsi lõpus pisarates lahkub. "Eesti portreed taldrikutel" Olemusloo kategooria võitis Äripäeva fotoreporter Erik Prozes oma fotolooga "Eest portreed taldrikutel". Fotolugu jutustab loo Eesti inimestest jõuluajal. Väga osavalt on piltidega viidatud inimeste nii materiaalsetele kui ka olemuslikele erinevustele. Fotolugu mõjub emotsionaalselt mõtlemapanevalt ning isegi natukene kurvalt. Fotolugu koosneb värvifotodest, mis on pildistatud siseruumides ning mille tervussügavus on üsna suur. Fotod on väga kvaliteetsed. See on tingitud heast valgustusest. Kompositsiooniliselt on tegemist horisontaalse kompositsiooniga. Pildi allkirjad on väga informatiivsed, andes aimu mis toiduained taldrikul täpsemalt on ning milline isik fotol kujutavat toitu sööb
Wieni ringi põhiliseks teemaks. Hiljem areneb välja normaalse keele filosoofia ("ordinary language philosophy"): selle objektiks kujuneb keel, selle tegelikult kasutatavas vormis. Mõlema keele filosoofia suuna jaoks on kõige tähtsamaks filosoofiks WITTGENSTEIN. 13. Postpositivism K. Popper ja Th. Kuhn Postpositivism on positivismi eitav teadusfilosoofia. Postpositivistid jagunevad internalistideks ja eksternalistideks. Internalistid toetuvad teadmiste immanentsetele e. olemuslikele seadustele. Eksternalistid uurivad, kuidas teadmiste kasvu mjutavad sotsiaalsed ja psüühhilised tegurid. Th.Kuhn ongi selle suuna tuntuim esindaja. Ta sai ülemaailmse kuulsuse teosega "Teadusrevolutsioonide struktuur", milles ta tuginedes laialdastele teadmistele teaduse ajaloost, pakkus välja oma teaduste arengu kontseptsiooni. Ajal mil ilmus Kuhni raamat "Teadusrevolutsioonide struktuur" oldi üldiselt arvamusel, et teadus areneb kumulatiivselt (ld. cumulatio - kujunemine):
toime nähtuste kujunemisel ja arengul). Tunnetuse aluseks peab Herakleitos meelelisi haistinguid. Looduse tunnetamiseks on vaja arvamustelt jõuda tõeni, mis on kõigile ühene ja rajaneb mõistusel. Hiljem kasutab õpetust vastuolude ühtsusest ehk dialektikat paljude teiste seas ka Hegel. NB! TAMMO VÕIB KÜSIDA: Mis siis ei liigu? Vastus: Liikumise enda printsiip ei muutu (logos). Postpositivism e positivismi eitamine. Jagunevad kaheks: internalistid, kes toetuvad teadmiste olemuslikele seadustele, uurivad teaduse arengu sisemisi seadusi; eksternalistid, kes uurivad seda, kuidas teadmiste kasvu on mõjutanud välised tegurid, nagu psühholoogia. Kuhn kuulus eksternalistide alla. Tugines teaduse ajaloole ning pakkus välja oma mudeli, kuidas teaduste areng toimub. Proovib leida vastust, miks uued teooriad tulevad. Esialgu arvati pigem, et teaduse areng on kumulatiivne (on teadmiste kogum, mille peale aja jooksul kuhjuvad uued). Kuhn
loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus (AutÕS § 4 lg 2). Kasulik mudel on leiutis, mis on uudne, millel on leiutustase ja mis on tööstuslikult kasutatav (KMudS § 5 lg 1). Lisaks nendele olemuslikele tingimustele näeb seadus ette veel teisi, millega määratletakse intellektuaalse omandi kaitstavus. Nii piiratakse intellektuaalse omandi õiguste kaitsetähtaega, seatakse see sõltuvusse formaalsuste täitmisest, sh tasude maksmisest, samuti piiratakse teatud juhtudel intellektuaalomandi õiguse omaja monopoolst seisundit avalikes huvides (kaubamärgi kasutamiskohustus, sundlitsents, sundkasutus avalikes huvides).
oferendi tahet olla ettepaneku aktseptimise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud ning on reeglina suunatud kindlale isikule. Vastuvõtmist vajav tahteavaldus ning hakkab kehtima alates kättesaamisest adressaadi poolt. Ofert peab sisaldama piisavas mahus pakutava lepingu tingimusi, et lepingu sõlmimiseks piisaks vaid sõnast „jah”. Nii on oferdi oluline tunnus sisu piisav määratletus. Lisaks olemuslikele tingimustel koosneb leping ka veel tavapärastest ja vastava lepingu liigile omastest kohustusi või tagajärgi reguleerivatest tingimustest, mis on üljuhul sätestatud seaduses ning pole seeda oferdi kohustuslik osa. Tunnuseks on veel ka suunatus kindla isiku poolt reeglina kindlale isikule, st tegija ja adressaat peavad olema teada hiljemalt lepingu sõlmituks lugemise ajaks. Siduvus: Õiguslik seotus ettepanekuga sõlmida leping, mis väljendub ettepaneku sisus ning ajalises
lühiajaliste kasude ja pikemas perspektiivis loodetavate riskantsete kasude võrdlevhindamise tulemus. Ehk tegelikkuses on otsustajal alati mingid subjektiivsed kriteeriumid kasulikkuse hindamisel (oma kasulikkuse seisukohalt), mis ei ühti objektiivsete kriteeriumidega. Selline subjektiivsus võib mõjutada otsustusprotsessi hoopis teises suunas kui objektiivsete kriteeriumide alusel. LK 86 1.Millised probleemid takistavad otsustajal oma põhilistele olemuslikele huvidele vastava eesmärksusteemi formuleerimist? · Otsustaja ei ole enamasti oma strateegilisi pikaajalisi puudlusi piisava selgusega enda jaoks määratlenud ja seega puudub uldine kriteerium, mille alusel konkreetsetes luhiajalistes otsustusulesannetes sihti seada.
piirangud ja täiendavad nõuded järgmised: 1) lepingu võib sõlmida vaid seaduses sisalduva volitusnormi alusel (HMS § 97 lg 1); 2) leping sõlmitakse kirjalikult tsiviilõiguslike lepingute sõlmimiseks ettenähtud korras ( HMS § 99 lg 2); 3) leping jõustub määruse jõustumiseks ettenähtud korras (HMS § 101 lg 4). Osundatud nõuded punktides 1 ja 3 viitavad olemuslikele seosele määrustega. Halduslepingud on võimalikud nii üksik- kui ka üldaktidena. Halduslepingud üldaktidena tekitavad õigusi ja kohustusi impersonaalselt kolmandatele isikutele. Tulenevalt põhiseadusest on see võimalik üksnes siis, kui üks või teine seadus seda lubab. Haldusleping üksikaktina tekitab, muudab või lõpetab õigussuhteid. 42
väljendusi. Postpositivism * Kui võidurelvastamine tõi inimkonnale ABC relvad (Atom-, bio- ja keemia relvad), siis inimesed, eriti teadlased hakkasid kahtlema, kas siiski teadus on nii hea, kui enne seda arvati olevat. * Postpositivism on positivismi eitav teadusfilosoofia ning postpositivistid jagunesid internalistideks ja eksternalistideks. -) Internalistid toetusid teadmiste immanentsetele ehk olemuslikele seadustele. -) Eksternalistid uurisid, kuidas teadmiste kasvu mjutavad sotsiaalsed ja psüühhilised tegurid. Thomas Kuhn * Thomas Kuhn (1922-1996) ta oli postpositivistidest eksternalistide peamine esindaja. -) Kuhn sai ülemaailmse kuulsuse teosega "Teadusrevolutsioonide struktuur", milles ta tuginedes laialdastele teadmistele teaduse ajaloost, pakkus välja oma teaduste arengu kontseptsiooni. *) Teda hakkas huvitama küsimus, miks ühed teooriad asenduvad teistega.
- Tähelepanu kontsentreeritakse vaatlusaluste kategooriate objektiivsele sisule eeldusel, et juht samastab end juhitava protsessiga – see tähendab sisuliselt, et kasulikkuse hindamise objektiivsed ja subjektiivsed kriteeriumid on sarnased ja annavad alternatiivide sama kasulikkuse järjestuse. 9. peatükk 107. Millised probleemid takistavad otsustajal oma põhilistele olemuslikele huvidele vastava eesmärksüsteemi formuleerimist? - Olemuselt peab iga otsustusülesande eesmärk vastama otsustaja huvidele ja püüdlustele. Seejuures tuleb aga lahendada rida probleeme: Otsustaja ei ole enamasti oma strateegilisi pikaajalisi püüdlusi piisava selgusega enda jaoks määratlenud ja seega puudub üldine kriteerium, mille alusel konkreetsetes
kõikehõlmavat, üldtunnustatud õiguse definitsiooni õigusteadus ei tunne. See on ka arusaadav, sest mingil kirjeldusel on pea võimatu asendada niivõrd keerulist nähtust, mida loovad suured inimhulgad ja millest iga inimene on ehk suuteline hoomama vaid mingeid fragmente. Õigust on püütud kirjeldada erinevate meetoditega. Näiteks substantsiaalse reduktsiooni teel, mis seisneb uuritava nähtuse taandamises mingitele olemuslikele, relevantsetele ja selgelt eristatavatele alustele; ning kontseptuaalse reduktsiooni teel, mille "olemuseks on üksikmõistete klassifitseerimine ja kategoriseerimine, eesmärgiga suurendada kirjeldatavate mõistete mahtu ja seeläbi neid lihtsustada, vähendamaks kirjelduse üldist (füüsilist) mahtu". Viimatinimetatud kontseptuaalse "reduktsiooni eesmärk on sisuliselt episteemiline suurendada kirjelduse seletusjõudu ja lihtsustada arusaamist." (Rosentau 2004, lk 14)
annaabi.ee 
