“Lühhike õppetus” Ajakirja kirjutas Peter Ernst Wilde ning andis selle välja oma eratrükikojas Kuningamäel Lühhike õppetus oli originaalselt saksa keeles, eesti keelde tõlkis selle August Wilhelm Hupel Ajakiri sisaldas eelkõige arstilikke nõuandeid ja näpunäiteid Esimene eestikeelne ajaleht 1806 märtsis anti välja “Tarto maa rahwa Näddali leht” See ilmus igal kolmapäeval, teadaolevalt kokku 39 numbrit Autoriteks olid pastorid Gustav Adolf Oldekop, Johann Philipp von Roth ja Carl August von Roth Lehte trükiti Tartu Ülikooli trükikojas Kolmandik avaldatud kirjutistest vahendas välismaal toimunut Perno Postimees ehk Näddalileht 1850-60. aastatel sai kirjaoskus Eestis üldiseks ja toimus emakeelse kirjavara tormiline kasv Esimene Perno Postimehe number ilmus 5. juunil aastal 1857 Ajalehe autoriks oli J.V. Jannsen 1862 aastasks oli ajaleht saavutanud ülemaalise populaarsuse- tellijate arv oli 2262
Kolme Katku vahel Jaan Kross Tegelased: Balthasar Russow, Härra Frolink, Annika, Härra Tegelmeister, Matthias Friesner, Antoniuse-Härra, Märten, Johann Topoff, koadjuutor, Pürjemeister Packebusch, Monnikhusen, Siimon, Katharina, Härra Horn, onu Jakob, Epp, Paavel, Hasse, Kati-tädi, Jürgen, Kaspar Buschmann, härra Sum, Härra Geldern, doktor Luthberg, Peep, Truuta, Kimmelpenning, Mündrik Mats, Oldekop, Härra Balder., Härra Beeholt jne. 1.Ülesanded. Millest võiks raamat rääkida? Millest tegelikult rääkis? Rääkis Balthasar Russowi ehk Pallu elust. Mingisugustest kolmest katkuepideemiatest, Balthasar oli voorimehe poeg ja õppis kohalikus koolis, kus Härra Frolink , kes Pallu õe Annikaga abiellus teda õpetas. Pallu
1708.a. esimene eestlase poolt loodud laul, Käsu Hansu kaebelaul ,,Oh! Ma vaene Tardo Liin" 1739.a. Täieliku eesti keelse Piibli ,,Piibli Ramat/ se on kekse Jumala Sanna" ilmumine. ANTON THOR HELLE. Põhjaeestikeeles. 19.saj.- üleminek kirikukirjanduse keelelt rahvapärasemale keelele. 1806.a.- ilmus esimene eesti keelne ajaleht, ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". Ilmus lühikest aega, lõunaeestikeelne. Roth & Oldekop. 1821-23, 1825.a. Otto Wilhelm Masing andis välja esimese järjepidavama eesti ajalehe ,,Marahwa Näddala-Leht". Otto Wilhelm Masing eesti keele uuendaja, tõi eesti keelde ,,õ"-tähe. Tema tähtsaim teos on ,,Pühha päwa Wahhe-luggemissed". 1813-1832.a. avaldas Johann Heinrich Rosenplänter oma kulul saksa keelset ajakirja ,,Beiträge..". Esimest eesti keelele ja kirjasõnale pühendatud teaduslikku väljaannet (20vih). Selles avaldas oma tekste ka Kr. J
vaba aega . Ajakirjandus Eestis Eesti ajakirjanduse algust loetakse aastast 1766, mil Põltsamaal hakkas Peter Ernst Wilde väljaandel ilmuma arstiteadusliku sisuga lehekene "Lühhike öppetus, mis sees monned head rohhud teäda antakse...". Et Wilde ise ei vallanud eesti keelt küllaldasel määral, hoolitses eestikeelse väljande sisu eest Põltsamaa kirikuõpetaja August Wilhelm Hupel.1806. aastal hakkasid Johann Philip von Roth ja Gustav Adolph Oldekop Tartus välja andma tartukeelset ajalehte "Tartoma Rahva Näddali-Leht".Järjepideva ajakirjanduse ja lehelugemisharjumuse lõi Johann Voldemar Jannseni 1857 asutatud "Perno Postimees". Suur tähtsus oli Carl Robert Jakobsoni "Sakalal". 19. sajandi lõpus ilmus eesti keeles juba paarkümmend ajalehte. POSTIMEES "Postimees" oli algselt Tartu ajaleht, mis asutati 1886. aastal ja mida toimetas 1896. aastani Karl August Hermann. "Postimees" on "Perno Postimehe" järglane (1905-1930
Selles leidus ka majanduslikke nõuandeid ja soovitusi, näiteks viljapuuaedade asutamiseks, kartulikasvatamiseks ja suitsuvabade elamute ehitamiseks. Valgustusfilosoofia vaimus pidas see väljaanne eestlast teistega võrdseks, arenemisvõimeliseks inimeseks. Teine eestikeelne väljaanne, ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht", jõudis ilmuda 1806. aasta märtsikuust kuni aasta lõpuni, ning ainult 39 numbrit. Selle asutajateks ja väljaandjateks olid rahvasõbralikud vaimulikud Gustav Adolph oldekop Põlvas ja Johann Philipp v. Roth Kanepis. Lehte trükiti Tartu ülikooli (Grenziuse) trükikojas, ja see allus ülikooli tsensuurikomitee järelevalvele. Tsensoriks oli kohaliku saksakeelse ajalehe väljaandmises osalenud lektor Friedrich David Lenz. Eestikeelse nädalalehe materjal oli võetud kohalikust, Grenziuse väljaantavast ,,Dörptsche Zeitungist". Üle kahe kolmandiku lehe sisust käsitles aga välismaa sündmusi, eriti muidugi sõda Napoleoniga
õpilasest, kes räägib kodus seda, mida õpetaja oli öelnud; omakorda räägitakse seda naabrile ja nii levib teave inimeselt inimesele ja külast külla, sisendades eestlust, võitlusvaimu ja lootust muutustele. Olulisteks sündmusteks saab veel pidada Tartu Ülikooli taasavamist 1802 ning pärisorjuse kaotamist 1816 Eestimaa kubermangust ja 1819 Liivimaa kubermangust. Esimene eestikeelne ajaleht ilmus Tartus 1806. Selleks oli "Tarto maa rahwa Näddali- leht" ning toimetajateks G. A. Oldekop, J. P. ja C. A. von Roth. Kajastati uudiseid nii kodu- kui välismaalt, kuid juba sama aasta lõpus leht keelustati (Laar 2005). 1821 nägi ilmavalgust uus eestikeelne ajaleht - "Marahwa Näddala-Leht" Otto Wilhelm Masingu juhtimisel. Väljaande nelja tegutsemisaasta jooksul pöörati suurt tähelepanu valgustamisele, ebausuga võitlemisele ja ümberrahvastumisele. Leht suleti lugejate vähesesuse tõttu, kuid ometi võib väita, et oli pandud alus eestikeelse
vaene Tarto liin". 7. Valgustusaja alguses 18. s Tartu ülikool ei töötanud ning õpetlasedki olid Eestist lahkunud. Alles 1802. a kutsutakse uued õppejõud (enamasti Euroopast) ning eesrindlikud ideed jõuavad jälle otse siia, ilma saksa emamaa vahenduseta. Seepärast on 18.s üsna kirjandusvaene, kirjutavad endiselt mõisahärrad: Roth, Tiesenhausen, silmapaistvaim luuletajaist on Põlva pastor Oldekop, kelle erinevatel teemadel kirjutatud laulutekstidest osa on ilmalikke. 8. 1766-67 andsid Põltsamaa pastor A. W. Hupel ja arst P. E. Wilde välja 41 vihikut ajakirja ,,Lühhike öppetus...", mis ongi eestikeelse ajakirjanduse algus. 9. Friedrich Gustav Arveliuse ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat" I ja II on lastelugemik, mis sisaldab lookesi moraaliõpetuslike ja tervishoiualaste näpunäidetega. Analoogiline ,,Ramma Josepi Hädda- ja
valgustuslikud ideed, romantiline kirjandusvool, mille kaudu tulid muinasjutt ja fantaasiakirjandus. Ettevalmistav periood, 17.-19. sajandi keskpaik Vaimulik ja õpetuslik kirjandus, nii lastele kui täiskasvanutele mõeldud proosa. 1782 ilmus ''Üks kaunis Jutto-ja õppetusse-Raamat'' mille lugejaskond pidi olema talupojad (õpetused maaharimisest ja karjakasvatusest). Autor Friedrich Gustav Arvelius. Varajane lasteluule J.G. Schwabe ''Lapse uinutamise laul'' – hällilaul G.A. Oldekop avaldas lõunaeestikeelseid lastelaule, nt ''Poisikeste rõõm talve pärast'', ''Varblane'' Eesti lastekirjandus 19.sajandil Kirjutati esimesed spetsiaalselt lastele määratud teosed, esimesed noorsooraamatud, tõlkemugandused. Lastekirjandust ilmus ka kalendritest, 19.sajandil jätkus aabitsate ja lugemike väljaandmine. 1830. – 1840 aastatel ilmusid seiklusjutud ja romantilised lood, huvi rahvaraamatuteni jõudis ka lasteni. Ajaviitekirjandus:
Wochenblatt ohne Titel 1786, A. Kotzebue Beiträge... 1813, Rosenplänter Das Inland 1836, F.G. von Bunge Esimene eestikeelne ajakiri ,,Lühhike öppetus..." (1766-1767, Põltsamaa, toim. arst P.E. Wilde [sakslane], tlk A.W. Hupel). Peamiselt sisaldas nõuandeid haiguste puhul jm. Tahtis parandada talupoja elu ja arendada religioosset ilmavaadet. Valgustuslik. Esimene ajaleht ,,Tartu Maarahva Nädalaleht" (1806, Tartu, toim. kirikutegelane G.A. Oldekop, J.P. & C.A. von Roth). Peamiselt välisuudised, võetud Dörptsche Zeitungist. Ei meeldinud mõisnikele, kuna nüüd oli lihtinimene nendega võrdselt informeeritud. Püüdis ülem- ja alamkihte lepitada, rääkis ,,heast keisrist". Kristlik humanism. 8Mida tõi Snellman uut Soome ajakirjandusse ja millal hakatakse Eestis ajakirjandusvabadusest rääkima? Ühist ja erinevat Jannseni (Perno Postimees, Eesti Postimees) ja Jakobsoni (vt nn suur sulesõda, Sakala) maailmavaadetes. /Ärkamisaeg/
elumajade ehitus. Väljaandja pooldas valgustusliikumise ideid, talupojad olid seega arenemisvõimelised, eestlased Jumala ees võrdsed sakslastega. Eestikeelse perioodika ajaloos oli ,,Lühhike öppetus..." rahvavalgustuslike traditsioonide rajaja. Esimene eestikeelne ajaleht ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht" alustas ilmumist Tartus 1806. aastal, ilmus aastalõpuni, säilinud pole. Toimetasid-avaldasid Põlva pastor Gustav Adolph Oldekop, praost Johann Philipp von Roht Kanepis ja Võru kooliringkonna inspektor Carl August von Roth. 1804. aasta talurahvaseadust arvestanud ajalehetegijad pidasid väljaande puhul määravaks õpetlikke ja harivaid eesmärke, taotledes rahva elujärje parandamist, lastele koolihariduse andmist. Sisaldab põllumajandusalaseid õpetusi, tervishoiualaseid nõuandeid, kaubanduslikke teateid, infot Tartu ja Võru kreisist, välismaalt. Heinrich Johann von Jannau käsitles 1786
märtsiga 1806, mil nägi ilmavalgust esimene eestikeelne ajaleht ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". Ajaleht oli suunatud otseselt maarahvale, mis väljendus ka väljaande päist kaunistaval puulõikepildil (Lisa 9), millel oli kujutatud õlgkatusega korstnata elurehi, õues tare ees jungaga kaev ning harkader, taamal püstkoda, suured õunapuud ning õueaia taga künka otsas päikesetõusu foonil kirik. ,,Tarto maa rahwa Näddali-Lehe" väljaandjateks olid Põlva pastor Gustav Adolph Oldekop ning Kanepi pastor Johann Philipp von Roth, kes on ajalehe väljaandmise kõrval jäädvustanud end meie kultuuriloo teisteski valdkondades. Alajeht ilmus Tartu ülikooli tsensuurikomitee järelvalve all ning eesti ja soome keele lektori Friedrich David Lenzi tsenseerimisel. Tsensor ja ülikool suhtusid väljaandesse heatahtlikult. Lehte trükiti Grenziuse trükikojas (Laur, 2003). Esimene eestikeelne ajaleht kirjutas üllatavalt paljudel teemadel, keskendudes siisi
Eesti oma professionaalsete ajaloolaste kujunemine Tartu Ülikooli baasil ja kulges kümmekond aastat. Võttis aega, et uus põlvkond ajaloolasi professionaalset märku annaks. Ajaloolaste kujunemine Saksa ajalooteaduse mõjuväljas, baltisakslaste poolt tehtud ajaloo uurimise mõjul. Kes alustasid ajaloolase tööd, pidid nende teoseid tundma õppima. Mõjutusi ka Saksamaal tehtavast ajaloo uurimisest otseselt. Nt saksa ajalookirjutust otseselt vahendanud Hans Oldekop, pärit Tallinnast. Sel ajal (1905 paiku) Tartu Ülikool, kui ülikool vene keelne. Siis läks jätkama õpinguid Saksamaal. Keskendus keskajale, nii Viinis kui Saksamaal õppinud. 1909 kaitses doktorit Põhjamaade ristiusustamisest. Vene armeesse I maailmasõja ajal, Vabadussõja algul sõdib terve Vabadussõja soomusrongil dessantväe komandörina. Vabaduse risti sai. 1919 TÜ rahvusülikoolina, siis iga eesti soost teaduse mees kulla hinnaga. 1919-1924 üldajalooprofessor Hans Oldekop
seadustega, mis on inimesele kaasa andnud loomupärase vabadusiha. Vaja on reforme, mis muudaksid õiguslikke suhteid: talupoegadele tuleb garanteerida omandiõigus, kaotada kodukari, määrata kindlaks koormised. Talupojale tuleb anda maad, nii suureneb tema huvitatus tööst. Viinapahes süüdistas W mõisnikke. Arsti- ja ravimiteadusliku ajakirjana oli LÕ muide esimene omataoline tolleaegses Vene impeeriumis. Varasem ajakirjanik Eestis Gustav Adolph Oldekop 1755-1838 Sündis 21. novembril 1755 Haapsalus, õppis Tallinna toomkoolis ja hiljem Halle ülikoolis. 1780 omandas teoloogiakandidaadi kraadi. 1781-1820 oli pastoriks Põlvas, seejärel elas surmani (26. aprill 1838) Tartus. 1805 nimetati ta abipraostiks. Põlvas elas Oldekop 38 aastat. Oldekop sai Põlva rahvaga hästi läbi, ta olnud hea jutlustaja ja maarahva sõber, ka ei olnud ta konfliktne mõisnikega. Suuline pärimus väidab, et
Potentsiaalne aurumine sõltub mullavee sisaldusest, mulla tüübist ja taimkatte vormist. Aurumise mõju äravoolule: Oldekopi teooria: kui sademete hulk suureneb, siis kasvab ka aurumine, kuid see aurumise kasv toimub teatud piirini, mis vastab teatud sademete hulgale. Edasine sademete hulga suurenemine ei kutsu esile enam aurumise suurenemist ja sademed kulutatakse äravoolule ning aurumine jääb praktiliselt konstantseks. Seda aurumise piirväärtust Oldekop nimetas “maksimaalseks võimalikuks aurumiseks” Väikeste sademete hulkade juures sademed praktiliselt täielikutl aurustuvad. Kui sademete hulk suureneb, siis kasvab aurumine, kuid see aurumise kasv toimub teatud piirini, mis vastab teatud sademete hulgale. Edasine sademete hulga suurenemine ei suurenda enam aurumist ja sademed kulutatakse äravoolule ning aurumine jääb praktiliselt konstantseks. Seda aurumise piirväärtust nim maksimaalseks võimalikuks aurumiseks:
annaabi.ee 
