Trumani doktriin USA presidendi Harry Trumani seisukoht, mis toetas vabu rahvaid nii välis- kui ka sisesurve vastu. Marshalli plaan USA välisministri George Marshalli kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ja USA abi sõjas kannatanud riikidele. Berliini blokaad NSVL-i katse sulgeda side lääneliitlaste ja Lääne-Berliini vahel. Saksamaa lõhenemine 1949. a. Kuulutati Lääne-Saksamaal Saksamaa Liitvabariik, NSVL-i okupatsioonis Saksamaa Demokraatlik Vabariik ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, loodi rahu ja julgeoleku säilitamiseks Euroopas. Korea 1950. algus olukord jäi samaks, Põhja-Korea kommunistlikuks, Lõuna-Korea demokraatlikuks Lähis-Ida 1956 Suessi kanal Egiptusele, Lähis-Idas kehtestati NSVL-i ja USA kontroll. Vietnam 1960-1970 USA kaotas, Vietnam jäi kommunistide võimu alla. Kuba 1962 Kuuba raketikriis, ähvardab tuumasõda, lahenes rahumeelselt, Kuubas säilis
raudse eesriidega(eraldus muust maailmast).Kaotajateks osutusid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Võitjate ühisleer lagunes kuna nende omavahelised suhted jahenesid. Suhted halvenesid nii palju, et mõne aja pärast puhkes uus ülemaailmne sõda mis kestis üle neljakümne aasta. Seda on hakatud nimetama külmaks sõjaks, mille põhjustas USA ja NSV Liidu omavaheline rivaalitsemine. 1949. aastal mais Saksamaa lõhenes: LääneSaksa aladel kuulutai välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonis loodi Saksa Demokraatlik Vabariik(Saksa DV). Sellega sai külm sõda hoo sisse. Selleks, et piirata kommunismi levikut hakati looma seisukohti ja kavasi. Üheks tähtsamaks oli Trumani doktriin. See põhines ideel, et peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissurve vastu. Tähtsamaks kavaks oli aga Marshalli plaan. Plaan põhines sellel, et USA peaks toetama, pakkuma ulatuslikku abi ja kaasa aitama Euroopa riike, mis on kannatada saanud Teises maailmasõjas.
välissurve vastu tollaegse USA presidendi Henry Trumani poolt. Samal ajal pakuti välja ka Marshalli plaan (George Marshalli, tollaegse USA riigisekretäri poolt), mille abil transporditi õhuteede kaudu Berliini kõike vajalikku. Sõjalist kokkupuudet üritati iga hinna eest vältida. Berliini blokaad viis aga selleni, et 1949.aastal Saksamaa lõhenes, Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonis loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabariik. 1940.aastate rahvusvahelised suhted olid halvad. Kõike üritati lahendada vaid sõdimisega või teineteise ületrumpamisega nagu oli seda võidurelvastumine. Igal kavalal viisil üritati vastasest parem olla ning endale rohkem liitlasi saada,nii USA kui ka NSV Liit võitlesid nö. kolmanda maailma pärast. NSV Liit seadis esikohale sõjavarustuse ja inimesed jäi kaugele teise järku, mis neile hiljem aga kätte maksis. Arvan 1940
sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist (Berliini blokaad) lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustas linna kütuse ja toiduainetega Berliini blokaad lõpetati, sest see ei andnud Moskvale meelepäraseid tulemusi NSVL ja lääneriikide suhted lõplikult rikutud Saksamaa lõhenemine – läänealadel Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonis Saksa Demokraatlik Vabariik, külm sõda sai hoo sisse VÕIDURELVASTUMINE KÜLMA SÕJA AASTAIL 1950.-1980. peamiseks valuküsimuseks võidurelvastumine, st USA ja NSVL üritasid võidu üha paremaid relvu valmistada; kardeti sõjalist rünnakut kuid taheti vastast hirmu all hoida täiustati võidu massihävitusrelvu 1950. aastail hakati NSV Liidus tootma esimesi kontinentidevahelisi
Ka tornikujude asukoht on palju muutunud. 1950 aasta novembris võttis Kogudus maha torni küljes olevad graniidist talupoja ja sõduri kujud ning mattis need kirikuaeda. 1975 kaevati torni kujud välja ja viidi Haapsalu koduloo muuseumi. 1988 aasta 11. mail torn- monumendi kujud paigutatakse torni külge tagasi, puhastatakse lubjast nimetahvlid , avatakse Vabadussõja rist plekikatte alt. 1990. aastal paigaldati kiriku välisseintele mälestustahvlid II Maailmasõjas ja nõukogude okupatsioonis hukkunuile. Pildid: Vigala Maarja kirik. Vigala Maarja kiriku surnuaed. Kasutatud kirjandus: Raamat ,,Eesti kirikud" kirjastus Tänapäev 2001 http://www.eelk.ee/vigala/ http://www.teelistekirikud.ekn.ee/kirik.php?id=31 http://et.wikipedia.org/wiki/Vigala_Maarja_kirik http://www.eestigiid.ee/?SCat=10&CatID=0&ItemID=348
· Maksude alandamine · Vabaturumajandus · USA üliriigiks Saksamaa lõhenemise põhjused: · Berliini ja Saksamaa territooriumi jagamine okupatsioonideks · NSVL-i poolt kehtestatud Berliini blokaad (1948) · Ida-Saksamaal hakati sotsialismi ehitama, majanduslike sidemete nõrgenemine Saksamaa lõhenemine toimus 1949. aastal, kui kuulutati välja Saksa LV põhiseadus. Esimeseks liidu kantsleriks sai Konrad Adenauer. NSVL-i okupatsioonis kuulutati välja Saksa DV. Sotsiaalse turumajanduse tunnused: · Riik reguleerib majandust · Avatud turg · Erakonnad · Raha stabiilsus · Ettevõtjate vaba konkurents · Elatustaseme tõus Hallsteini doktriin Saksa LV on ainus Saksa riik ja saksa rahva esindaja. Berliini müür 1961 loodud müür Ida- ja Lääne-Saksamaa vahele Uus idapoliitika 1960. lõpul suhete parandamiseks loodud poliitika Tsehhi, NSVL-i, Poola ja Ida-Saksamaa vahel.
peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Seda seisukohta hakati nim Trumani doktriiniks. 1947. aastal pakkus tolleaegne USA riigisekretär e välisminister George Marshall välja kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Seda kava hakati nimetama Marshalli plaaniks. 1949. aasta mais Saksamaa lõhenes: Lääne Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonis loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabariik (Saksa DV). 1949. aastal katestati esimest Nõukogude tuumapommi. Mõni aasta hiljem loodi nii USA-s kui ka NSV Liidus veelgi võimsam vesiniku- ehk termotuumapomm. Massihävitusrelvadeks nim suure hävitusvõimega relvi, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid. Sellised relvad on tuumarelvade kõrval ka keemia- ja bioloogilised relvad.
Berliini kriisid Grete Põdra Kerdu-Katty Pärss Siim Sarapik 12.c Berliini blokaad (24. juuni 1948-12. mai 1949) ● Külm sõda algas Berliini blokaadiga 1948. aastal ja see kestis kuni Berliini müüri langemiseni ● Lääneliitlaste kontrolli all oleval Saksamaal olid tegevust alustanud demokraatlikud parteid ning valmistati ette reforme ● Nõukogude tsoonis kehtestati kommunistlik diktatuur ● Kui läänetsoonides alustati majandusreforme, astuti Nõukogude okupatsioonis sellele vastu ● 1948. aasta juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini välismaailmast ära ● Nii lootis Nõukogude Liit linna põlvili suruda ja endaga liita, kuid Lääne-Berliin ei alistunud ● Vastupidi, linnale osutatud abi tegi lääneliitlased Saksamaal populaarseks ning muutis Lääne ühtlasemaks ● 324 päeva pärast oli NSV Liit sunnitud blokaadi lõpetama ● Berliini blokaadi võib pidada külma sõja alguseks
Kuulutati küll, et eesti kirjandus on üks, aga samas eraldati väliseesti kirjandusega, s.t eesti kirjanduse sisemise Teisega ning ühtlasi millegi muu kui lihtsalt ühe ja jagamatu eesti kirjandusega. Eesti keel on väike keel ja seetõttu pole raske käsitada eestikeelset toodangut kogu maakera ulatuses eesti kirjandusena. Kui me kunagi sadade aastate pärast vaatame oma 20.sajandi kultuurilugu eemalt, siis pole enam tõepoolest tähtis, mis toimub eksiilis ja mis okupatsioonis. Siis kaotavad mõisted „pagulaseesti” ja „väliseesti” lõplikult oma mõtte. Kasutatud kirjandus: Undusk, Jaan 2008. Eesti, eksiil ja Välis-Eesti: Väike mentaliteedilugu. Moodle.ut.ee , I. Lembinen, 2014, Kultuuriajalugu, „Pagulus” http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_pagulaskirjandus (05.05.2014) 2
lääneosas korraldati rahareform, mis puudutas ka Berliini. Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist, kuid see õnnestus Lääneriikidel siiski õhusilla korraldamise tõttu. Seda loetakse lääneriikides ka külma sõja alguseks. Saksamaa lõhenemine peale Berliini blokaadi Saksamaa lõhenes 1949. aasta mais, Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabaariik, Nõukogude okupatsioonis loodi samal aastal Saksa Demokraatilik Vabariik. Võidurelvastumine nii nsv liidus kui ka usas kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut, samas üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus, nii käis pidev `võidurelvastumine' kus üritati ehitada ja välja töötada vastasest võimsamaid ja rohkem kahju tekitavamaid relvi. Massihävitusrelvad- suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid,
aastal iseseisvuse? 24. veebruaril 1918. aastal loodi iseseisev Eesti Vabariik. Iseseisvusaeg jäi Eesti jaoks lühikeseks, kestes vaid paarkümmend aastat, kuid möödunud aeg oli eestlaste jaoks pigem edukas. 1940. aastal tulid 80 000 Punaarmeelast üle piiri ning Eesti ala okupeeriti. Sellega oli alanud Nõukogude okupatsiooniperiood, mis kestis enam kui pool sajandit. Mis tegurid mängisid rolli iseseisvuse kaotamisel ning miks kaotas Eesti iseseisvuse? Otsustavat osa okupatsioonis mängis Eesti asend maailmakaardil. Eesti on oma majanduslikult ja kaubanduslikul soodsa asendi tõttu läbi ajaloo palju võitlema pidanud. NSVL nägi Eestis suurepärast pääsu Läänemerele ning võimalust võtta enda kontrolli alla ka kogu Soome laht. Eesti oli Vene impeeriumiga sajandeid seotud olnud. Stalini eesmärk oli tegelikult taastada Vene impeeriumi piirid. NSV Liidu okupatsiooni tegi võimalikuks ka fakt, et Eesti suhted naabritega polnud tol ajal head
Kuulutati küll, et eesti kirjandus on üks, aga samas eraldati väliseesti kirjandusega, s.t eesti kirjanduse sisemise Teisega ning ühtlasi millegi muu kui lihtsalt ühe ja jagamatu eesti kirjandusega (Akadeemia 2008 : 2274) Eesti keel on väike keel ja seetõttu pole raske käsitada eestikeelset toodangut kogu maakera ulatuses eesti kirjandusena. Kui me kunagi sadade aastate pärast vaatame oma 20. sajandi kultuurilugu eemalt, siis pole enam tõepoolest tähtis, mis toimub eksiilis ja mis okupatsioonis. Siis kaotavad mõisted "pagulaseesti" ja "väliseesti" lõplikult oma mõtte. (Akadeemia 2008 : 2275) KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS Undusk, Jaan 2008. Eesti, eksiil ja Välis-Eesti: Väike mentaliteedilugu. - Akadeemia nr 10, 2257 -2286
vahel okupatsiooni tsoonideks. NSV Liidu tsooni hakkas kehtima totalitaarne kord ja Lääne riikide tsoonis ehitati üles demokraatlik riigikord. Hoolimata vastasseisudest tsoonide vahel hakati ellu viima reforme mille abil tõusis Saksa majandus kiiresti. Miks tekkis Berliini blokaad ja millised olid selle tagajärjed- Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonis läbi viidud rahareformi. Seal kasuttusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliini. See rikkus aga NSVL plaani siduda Lääne - Berliin majanduslikult enda tsooniga. Seepeale sulges NSV Liit kõik teed mis ühendasid Lääne- Berliini ja Saksamaa läänetsoone. Blokaad kestis 1948 juuni - 1949 mai. Ainus mis NSV Liit blokaadiga saavutas oli, et Lääne Berliin ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu. Lääne Berliinil
Nõukogude sõjavägi sulges aga kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad berliiniga, et takstada sinnna vajalikke kaupade toimetamist. Lääneriigid korraldasid aga õhusilla, mis varustassissepiiratud linna ööpäev läbi kütuse ja toiduainetega. Moskvale ei andnud see meelepäraseid tulemusi ning mõne aja pärst see lõpetati. 1949 aastal Saksamaa lõhenes: Lääne- Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonis loodi Saksa Demokraatlik Vabariik. 7. Korea sõda NSV Liit taotleb oma mõjuvõimu laienemist. Hiinas toimus kodusõda, kus tuli võimule Kommunism. Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik(Kim Il Sum), lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale, soovides kogu Koread endale. Algas Korea sõda. Ameerika palus abi ÜRO-lt
Soome ja NSVL vahel, loodi Barbarossa plaan 1940-1941- NSVL I okupatsioon 1941- Itaalia vallutas Kreeka ja Jugoslaavia; algab holokaust, Leningradi blokaad, käivitati Barbarossa plaan 14.juuni 1941- Juuniküüditamine 1941-1944- Saksa okupatsioon 1942- Britid asusid ründama Saksa-Itaalia vägesid Egiptuses, Stalingradi lahing 1943- Kurski lahing, avati „teine rinne“; Sitsiilia alistumine 1943- Teherani konverents (Churchill, Roosevelt, Stalin) 1944- liitlasriigid vallutavad Saksa okupatsioonis olnud riigid 1945- loodi ÜRO; alistus natsi Saksamaa; lõppes II MS 1945- Jalta konverents (Churchill, Roosevelt, Stalin) 12 1945- Potsdami konverents (Stalin, Truman, Chuchill/Attlee) 13
sõitu maksab umbes 6000 ruupiat. Mõnelpool sõidavad veel ka becak'id ehk jalgrattariksad. Indoneesias on ka taksod, kuid nendega peab olema väga ettevaatlik, kuna taksomeetreid pole ja hind võetakse tihti näo järgi või laest. Raudteid on 6548 kilomeetri ulatuses. Rongid sõidavad vaid Jaaval ja neid kasutatakse nii kauba kui inimeste vedamiseks. Käivad ka ehitused Jakartasse ja Palembergi. Esimene raudteeliin avati Indoneesias 1867. Aastal, peale seda hävis see 1950 aastal Jaapani okupatsioonis ja Indoneesia vabadussõjas. Seal nii riiklikud kui ka eraomandis olevad raudteed. Uusi raudteid ehitatakse vähe, kui siis laiendatakse olemas olevaid. Enamik endiseid trammiteid on suletud, vähendades eelnevat kilometraazi 7000 kilomeetrilt 3000 peale. Alates 2010 on Indoneesias olemas ainult naistele mõeldud rongid, sest sealne seksuaalseahistamise prontsent on väga kõrge. Juba aastaid tagasi kasutasid Indoneesias reisimiseks kanaleid ja ja jõgesid. Seda leidub siiani, kuid vähem.
Ometi võib juhtuda,et raha maksevahendina ei aktsepteerida- nimelt siis, kui tema vastu on kadunud usaldus kiire inflatsiooni tõttu või mingil muul põhjusel. Tõisielulise näite võib tuua sõjajärgselt Saksamaalt, kuid leiaks näiteid ka lähemalt. ,,Igaüks teab, et tsemendi ostmiseks on vaja sütt", ütlesid Stuttgardi linnaisad ja ostsid linnalähedases külas tehtud likööri. Liköör vahetati Prantsuse okupatsioonis sigarettide vastu, sigaretid viidi omakorda Ruhri kaevandustesse, et saada sealt sütt. Süsi veeti Württembergi tsemenditehasesse ning tsement taastamistöödeks oligi käes. Bartertehingute kasutamine oli mingi aeg populaarne, kui oli NSVL aeg, kui raha väärtus oli langenud. Enamus tehinguid toimus just Soomega. 3. Raha mõiste Raha on enamiku majanduseesmärkide saavutamise vahend. Töötajad müüvad oma tööjõudu,
Ometi võib juhtuda,et raha maksevahendina ei aktsepteerida- nimelt siis, kui tema vastu on kadunud usaldus kiire inflatsiooni tõttu või mingil muul põhjusel. Tõisielulise näite võib tuua sõjajärgselt Saksamaalt, kuid leiaks näiteid ka lähemalt. ,,Igaüks teab, et tsemendi ostmiseks on vaja sütt", ütlesid Stuttgardi linnaisad ja ostsid linnalähedases külas tehtud likööri. Liköör vahetati Prantsuse okupatsioonis sigarettide vastu, sigaretid viidi omakorda Ruhri kaevandustesse, et saada sealt sütt. Süsi veeti Württembergi tsemenditehasesse ning tsement taastamistöödeks oligi käes. Bartertehingute kasutamine oli mingi aeg populaarne, kui oli NSVL aeg, kui raha väärtus oli langenud. Enamus tehinguid toimus just Soomega. 3. Raha mõiste Raha on enamiku majanduseesmärkide saavutamise vahend. Töötajad müüvad oma
annaabi.ee 
