· alkeenid · väävliühendid BENSIIN- nafta atmosfäärdestillatsioonil saadud mitmesuguse struktuuriga süsivesinike (HC) segu. Bensiin on läbipaistev värvuseta vedelik. Eristatakse mootoribensiini, aviobensiini, lakibensiini jne. Bensiinimootoris surutakse kokku õhu ja kütuse aurude segu nind süüdatakse vajalikulk hetkel sädemega. Kui bensiiniga sõitev auto tangib diiselkütust, siis see võib mootorit kahjustada. Samuti ei tohiks kasutada madalama oktaaniarvuga bensiini, kui on ette nähtud. · alkaanid: normaal- ja isoalkaanid · tsükloalkaanid: 5- ja 6-lülilised · areenid: C6H6 alküülderivaadid · alkeenid ja tsükloalkeenid OKTAANIARV- mootorikütuste (bensiini ja petrooleumi) detonatsionikindlust iseloomustav tingsuurus. Mootorikütust võrreldakse seguga, mis on valmistatud isooktaanist (2,2,4-trimetüülpentaanist), mille oktaaniarv on 100. Kütuse oktaaniarvuks
Paisub rohkem, kui vesi . 3.Rikub värvkatet 4.Lekkimisvõime suurem , kui veel. Kütused : Bensiine määratletakse oktaani arvu järgi . Diisel kütused vastavalt aastaajale. On olemas etüleeritud ja etüleerimata bensiinid . Etüleeritud bensiin on värvitud ja seda ei tohi kasutada katalüsaatoriga autodel. Etüleerimata bensiin on värvimata ja on ette nähtud kasutamiseks katalüsaatoriga autodel. Madalama oktaaniarvuga kütuse kasutamine võib : - kahjustada mootorit - põhjustada detonatsiooni Madalama oktaaniarvuga küt. kas. ei mõju mootori käivitamisele ega mootori töötamisele tühikäigul. NB Autole vajalik varustus : - ohukolrnnurk - pakiruumis - tulekustuti - salongis - apteek - salongis
0612598 2 kg Be := b e ü ( ) 2 km kg B e := 0.0612598 km kg Kasutatud bensiin oktaaniarvuga 95, mille tihedus: := 0.76 l 0.0612598kg V := 100 = 8.0605 L keskmine kütuse erikulu 100 kg km kohta 0.76 L 4. Uurida kuidas mõjutab sõiduki kütuse erikulu jõuülekande kasutegur, kui kasutegur muutub piirides 0.85 kuni 0.95 ü := 0.85 ü.2 := 0.90 ü.3 := 0.95
- Bensiini osakaal suureneb 50-60&%-ni - Termokrakkimine - Katalüütiliseks krakkimiseks. Bensiinid, nõuded : - Bensiinide tähtsaim omadus on detonatsioonikindlus - Küttesegu normaalsel põlemisel levib leek silindris kiirusega 25...35M/s - Teatud tingimustel võib leegi levimiskiirus tõusta 1500-2000 M/s sellist plahvatuslikku põlemist nimetatakse detonatsiooniks. - Bensiini detonatsioonikindlut hinnatakse oktaaniarvuga - Oktaaniarv on kokkuleppelne mõiste ja määratakse bensiini võrdlemisel etalonkütusega - Etalonkütus on kindlas vahekorras võetud isooktaanni ja heptaani segu. - Antidetonaatorina kasutatakse tetraetüülpliid PB (c2h5)4 keelatud - MTBE metüülbutüleeter. Aurustuvus : - Aurustumise algtemperatuur ei tohi suvistel bensiindel olla alla +35 C . See on tähtis aurukorkide vältimiseks toitesüsteemis ja kadude vältimiseks hoiustamisel
• Metalsed katted on : Tsink, Kroom, Tina, vask • Mittemetalsed katted on : Värvid, Plastid, Fosfaadid, Kaitsemäärded KÜTUSED Kütuseid on : • Tahked • Vedelad • Gaasilised Mootoribensiini tihedust mõõdetakse +15C juures. Sama Diisliga Detonatsioonikindlus iseloomustab kütuse omadust põleda kloppimiseta ja temast sõltub mootori kasutegur ning erivõimsus. Euroopa Liidus on standardbensiinid oktaaniarvuga (RON) 91, 95 või 98. Vähesel määral turustatakse ka mootoribensiini oktaanarvuga 102 Väävlivabaks nimetatakse kütust, mille väävlisisaldus ei ületa 10 ppm (part per million). Kaasaegsed mootoribensiinid on praktiliselt pliivabad sisaldades pliid kuni 5,0 mg/l kohta. ÕLID Diiselmootori Kinemaatiline viskoossus Määratakse 40oC juures. Diislikütuse leekpunkt peab ületama 55C. CFPP (cold filter plugging point). Väävlisisaldus sama mis bensiinil. ÕLID
Tänapäeva mootoritest kasutatakse kõrget kompressiooniastet, sest see tõstab mootori võimsust. Mitte kõik bensiinid ei sobi selliste jaoks. Kõrge rõhu juures võib küttesegu hakata liiga kiiresti põlema ja põlemine asendub plahvatusega. Seda nimetatakse detonatsiooniks. Mootorile on see ohtlik: langeb mootori võimsus ja kütuse kulu kasvab ning põhjustab detailide kiiret kulumist. Kütuse detonatsioonikindlust iseloomustab oktaaniarv. Bensiinijaamades näeme bensiini oktaaniarvuga 92, 95 ja 98. Keskonnasõbralikum, kuid kulukam moodus oktaaniarvu tõstmiseks on suurendada bensiini koostises olevate alkaanide hargnevust. Nii segatakse bensiini valmistamisel mitukümmend naftatööstuse toodet ja saadakse segu, milles on üle 150 süsivesiniku ja palju teisi aineid. Diislikütused koosnevad samuti süsivesinikest nagu bensiinidki. Erinevus seisneb selles, et diislikütus peab olema sobivalt isesüttiv ja ühtlaselt põlev. Neid omadusi iseloomustab tsetaaniarv
Kõrge rõhu juures võib küttesegu hakata liiga kiiresti põlema ja põlemine asendub plahvatusega. Seda nim. detonatsiooniks. Mootorile on detonatsioon kahjulik: põhjustab detailide kiiret kulumist või purunemist, langeb mootori võimsus ja kütuse kulu kasvab. Kütuse detonatsioonikindlust iseloomustab oktaaniarv. Heptaan(oktaaniarv 0). Väga detonatsioonikindel on ka 2,2,4-trimetüülpentaan ehk isooktaan(oktaaniarv 100) Sellepärast on bensiinijaamades bensiinid oktaaniarvuga 92, 95 ja 98. Keskkonnasõbralikum, kuid kulukam moodus oktaaniarvu tõstmiseks on suurendada bensiini koostises olevate alkaanide hargnevust. Seda tehakse reformimisprotsessi abil. Oktaaniarvu tõstavad ka hapnikuühendid, nagu eetrit ja nitroühendid. Nii segatakse bensiini valmistamisel mitukümmend naftatööstuse toodet ja saadakse segu, milles on üle 150 süsivesiniku ja palju teisi aineid. Diislikütused koosnevad nagu bensiinidki süsivesinikest
vajalikul hetkel sädemega. Tänapäeva mootorites kasutatakse kõrget kompressiooniastet sest see tõstab mootori võimsust. Mitte kõik bensiinid ei sobi selliste mootorite jaoks. Kõrge rõhu juures võib küttesegu hakata liiga kiirsti põlema ja põlemine asendub plahvatusega. Seda nimetatakse detonatsiooniks. Kütuse detonatsioonikindlust iseloomustab oktaaniarv. Tänapäeval kasutatakse bensiini oktaaniarvuga 92, 95 ja 98. Esimesed autod sõitsid nafta kerge fraktsiooni petrooleetriga, mida kasutati puhastusvahendina.Keskkonnasõbralikum kuid kulukam moodus oktaanarvu tõstmiseks on suurendada bensiini koostises olevate alkaanide hargnevust. Seda tehakse reformimisprotsessi abil. Diislikütused koosnevad samuti süsivesinikest nagu bensiinidki. Erinevus seisneb selles, et diislikütus peab olema sobivalt süttiv ja ühtlaselt põlev. Neid omadusi iseloomustab tsetaaniarv
Nii klaasitud aknad ei vaja kardinaid. Plaatinametallid on efektiivsed katalüsaatorid hapete tootmisel. Viimasel aastakümnendil kulus aga 51% plaatina metallide toodangust autoheitgaasi kahjustustavate katalüsaatorite valmistamiseks. Selles muundatakse kahjulikud ja mürgised heitgaasi komponendid keskkonnale kahjutuks. Naftafraktsioonide töötlemisel plaatina-katalüsaatoriga saadakse kõrge oktaaniarvuga autobensiini. Lennukites kasutatakse plaatina-katalüsaatorit, et sissehingatavas õhus lõhustada mürgist osooni hapnikuks. (Karik 2001:59) Plaatina kuumakindlus ja püsivus sool-, lämmastik-, väävel- ja isegi vesinikfluoriidhappe suhtes teeb ta asendamatuks laboratooriumiseadmete materjaliks. Juba ülemöödunud sajandi algul hakati temast valmistama happeanumaid ja seadmeid keemiatööstusele
Kütteväärtuseks nimetatakse 1 kg kütuse põlemisel eralduvat soojushulka ja seda mõõdetakse kilodžaulides. 1 kg bensiini põlemisel eraldub ligikaudu 44 000 kJ (10 600 kcal) soojust. Aurustuvus on tähtsamaid bensiini kvaliteedi näitajaid. Mida suurem on bensiini aurustuvus (madalam keemistemperatuur), seda kergemini mootor käivitub ja seda ökonoomsemalt ta töötab. Bensiini aurustuvus oleneb fraktsioonkoostisest. Detonatsioonikindlust hinnatakse leppeliselt oktaaniarvuga. Mida suurem on oktaaniarv, seda vähem kaldub töösegu detoneerimisele. Kui kokkusurutud töösegu põleb normaaltingimustes kiirusega 20…25 m/s, siis ebaõige bensiini kasutamisel võib töösegu põlemine toimuda kiirusega kuni 2000 m/s – plahvatuslikult, mida nimetatakse detonatsiooniks. Detonatsiooniline põlemine mõjub väga kahjulikult mootorile ja suurendab mootori kulumist. Detonatsiooni tunnused on löögid mootoris, selle ülekuumenemine ja summutist väljuv must suits
aviobensiin,autobensiin. · Krakkimine pikad süsivesinike ahelad lõhutakse lühemateks · Bensiini osakaal suureneb 50-60%-ni AUTOBENSIINID. NÕUDED. · Bensiinide tähtsaim omadus on detonatsioonikindlus · Küttesegu normaalsel põlemisel levib leek silindrisse kiirusega 25...35m/s · Teatud tingimustel võib leegi levimiskiirus tõusta 1500....2000m/s. Sellist plahvatusliku põlemist nimetatakse detonatsiooniks. · Bensiini detonatsioonikindllust hinnatakse oktaaniarvuga. · Oktaaniarv on kokkuleppeline mõiste ja määratakse bensiini võrdlemisel etalonkütusega. · Etalonkütus on kindlas vahekorras võetud isooktaani ja heptaani segu. · Fikseeritakse aurustamise alg- ja lõpptemperatuur ning 10, 50, ja 90% bensiinikoguse aurustamise temperatuur. · Aurustamise algtemperatuur ei tohi suvistel bensiinidel olla alla +35kraadi. See on tähtis aurukorkide vältimiseks toitesüsteemis ja kadude vältimiseks hoiustamisel.
alusel; ülejäänud 20% võib hankida vabal valikul, eriti hetketurul (spot market). Tribunal de commerce de Toulouse'i president pidas selle vaidluse lahendamiseks vajalikuks esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse: Kas 25. märtsil 1957 sõlmitud EMÜ asutamislepingu artikli 3 punkti f ja artiklit 5 tuleb tõlgendada nii, et need keelavad kehtestada liikmesriikides seaduse või määrusega kütuse (tavalise, kõrge oktaaniarvuga bensiini ja diisliõli) miinimumhinda tarbijalemüügi jaoks tanklates, kuna see süsteem kohustab kõiki suvalisest ühenduse liikmesriigist pärit jaemüüjaid alluma kindlaksmääratud miinimumhinnale? Seega tuleb Tribunal de commerce de Toulouse'i esitatud küsimusele vastata - et siseriiklikkud eeskirjad, milles on ette nähtud kütuste jaemüügi miinimumhinna kindlaksmääramine siseriiklike ametiasutuste poolt, ei ole vastuolus artikli 3 punktiga f ning artiklitega 5, 85 ja 86;
Vanematel, ilma OBDII pordita, on võimalik seadistada aju ümber läbi diagnostika pistiku. Kindlasti ei tohiks aju programmeerida ebapädevad inimesed, kuna kui ei teata, mida tehakse, võib aju kergelt rikki minna ja isegi tuua kaasa mootoririkkeid. Samuti ka ebakõlbulikke juhtarvuteid. Põhiliseim muudatus mida ajus tehakse on süütemomendi ajastuse seadmine varasemaks, kuid siin peab arvesse võtma ka fakti, et varajasem süütemoment nõuab kvaliteetsemat kütust kõrgema oktaaniarvuga, et vältida deronatsiooni, ning viimane on mootorile kõige ohtlikum väärtalitlus üldse. Peale süütemomendi ajastuse muutmist on veel võimalik mängida ka kütusesegu hulgaga. Küttesegu on kõige efektiivsem ,,peale keerata" just turbolaaduriga mootoril, mida olen eelnevalt maininud. 3.2 Tootluse tõstmine riistvara näol Mootori aju jõudlust saab ka tõsta lisaseadmete abil. Selliseid lisaseadmeid kasutatavad enamasti nn
ning plastifikaatorite hulgast. Vormida saab plastmasse, kui kuumutada üle. Plastmasse saab vormida erinevate tehnikatega, näiteks valamine surve all (polüamiidid), vormis polümeriseerimine (PMMA), kuum pressimine koos täiteainetega (resoolvaikud), ekstrusioon, läbi vastava ava pressimine( Lintide ja torude valmistamine) ning suruõhu ja vaakum vormimine. Kui rõhk ja temperatuur silindris on võrdlemisi kõrged ning bensiin madala oktaaniarvuga, võib küttesegu hakata Iiiga kiiresti põlema. Võib juhtuda detonatsioon(plahvatus) aga see lõhub mootorit ning püütakse teha võimalikult detonatsioonikindlaid bensiine. Detonatsioonikindlus ehk oktaaniarv on näiteks 2,2,4- trimetüülpentaanil 100 aga heptaanil 0. Oktaaniarv on seda suurem, mida rohkem hargnenud on süsinikahel. Oktaaniarvu suurendamiseks lisatakse bensiinile antidetonaatoreid, mis hoiavad küttesegu põlemiskiiruse parajates piirides
ühes varasemas artiklis. Tegemist on segu ebaloomulikult kiire põlemisega, mis tekib iseeneslikult silindri küünlast kõige kaugemas osas ning põhjustab pikka aega kestes suurt hävingut. 27 Detonatsioon tekkib ka liiga varajase süüte puhul (täpsemalt veel süttimata segu liiga suure rõhu tõttu, mida tekitavad ühelt poolt üles liikuv kolb ja teiselt poolt juba süüdatud segu paisumine) ning seda soodustab vilets (madala oktaaniarvuga) kütus ning kõrge surveaste (nii staatiline kui dünaamiline, näiteks kompressori kasutamisest tulenev). Seega seatakse kompressori kasutamisel eelsüütenurka väiksemaks, eriti kõrgetel pööretel, kui asi tõsiselt puhuma hakkab. Nurka keeravad automaatselt oluliselt väiksemaks ka moodsate mootorite arvutid, kui midagi detonatsioonisarnast tunnetavad. Paraku teevad nad seda nii innukalt, et võimsus kukub segu liiga hilisest süütamisest tuntavalt. Seega tasub igal juhul detonatsiooni
.. ...2500 m/s (normaalne 20...40 m/s) ja põhjustab väga järsu rõhu tõusu. See suurendab mootori kulumist ja võib esile kutsuda väntmehhanismi detailide purunemise. Detonatsiooni peamiseks põhjuseks on bensiini koostise mittevastavus mootori surveastmele. Bensiin, mis sisaldab suures koguses madala isesüttimistemperatuuriga komponente (peamiselt normaalalkaane), süttib kokkusurumise lõpul iseenesest ning kutsub esile detonatsiooni. Bensiinide detonatsioonikindlust hinnatakse oktaaniarvuga. See määratakse erilises katsemootoris, kus võrreldakse bensiini detonatsioonikindlust etalonvedeliku omaga. Etalonvedelik koosneb kahest komponendist: · normaalheptaan detonatsioonikindlus 0 · isooktaan - detonatsioonikindlus 100. Kui uuritav bensiin detoneerib katsemootoris samadel tingimustel kui etalonvedelik, siis selle bensiini oktaaniarvuks loetakse isooktaani protsent etalonvedelikus. Mida kõrgem oktaaniarv, seda detonatsioonikindlam on bensiin.
.. ...2500 m/s (normaalne 20...40 m/s) ja põhjustab väga järsu rõhu tõusu. See suurendab mootori kulumist ja võib esile kutsuda väntmehhanismi detailide purunemise. Detonatsiooni peamiseks põhjuseks on bensiini koostise mittevastavus mootori surveastmele. Bensiin, mis sisaldab suures koguses madala isesüttimistemperatuuriga komponente (peamiselt normaalalkaane), süttib kokkusurumise lõpul iseenesest ning kutsub esile detonatsiooni. Bensiinide detonatsioonikindlust hinnatakse oktaaniarvuga. See määratakse erilises katsemootoris, kus võrreldakse bensiini detonatsioonikindlust etalonvedeliku omaga. Etalonvedelik koosneb kahest komponendist: · normaalheptaan detonatsioonikindlus 0 · isooktaan - detonatsioonikindlus 100. Kui uuritav bensiin detoneerib katsemootoris samadel tingimustel kui etalonvedelik, siis selle bensiini oktaaniarvuks loetakse isooktaani protsent etalonvedelikus. Mida kõrgem oktaaniarv, seda detonatsioonikindlam on bensiin.
Areenide sisaldus 42%, 35%, benseeni sisaldus alla 1%, S sisaldus alla 30ppm. Antioksüdant(BHT) kuni 0,03%, detergendid 0,01-0,02%.). Peab sisaldama mõningal määral madalalt keevaid süsivesinikke, sest see hõlbustab mootori käivitumist Oktaaniarv on bensiini detonatsioonikindlust (plahvatuskindlust) iseloomustav näitaja. Mida suurem on oktaaniarv, seda detonatsioonikindlam on kütus. Mootoris süüdatakse bensiiniaurude ja õhu segu elektrisädemega. Kui bensiin on madala oktaaniarvuga, võib küttesegu hakata käituma lõhkeainele sarnaselt. Detonatsioonikindluse määramise skaala saadakse kahe aine kaudu : 2,2,3-trimetüülpentaan, mille oktaaniarv on 100 ning heptaan, mille oktaaniarv on 0. Kütustes kasutatakse ka antidetonaatoreid, mis tõstavad oktaaniarvu. Oktaaniarv on seda suurem, mida rohkem hargnenud on süsinikahel. Pilet 18 Metallisulami mõiste. Metallide ja sulamite omaduste uurimine.
Silindris, mille kulum on alla 0,1 mm ja koonilisus ning ovaalsus ei ületa 0,08 mm, võib käsutada nimimõõdus kolbe. Kolvi ja kolvisõrme vahetamine. Normaalselt peavad kolb ja silinder vastu mootori kapitaalremondini. Rikkeid tekib harva ja peamiselt on need tingitud hooletusest. Näi- teks kestev lubatust suurem kurus sissesõidu ajal viib mootori ülekuumenemise ja kolvi kinnikiilumiseni. See rikub kolvi ja sageli ka silindri. Liiga varasest süütest või madala oktaaniarvuga bensiinist tingitud detonatsioon aga põletab läbi kolvi põhja. Kolb tuleb vahetada, kui ta juhtpinna ja silindriseina vaheline pilu (mõõdetuna kepsu võnketasapinnas) on 0,25 . . . 0,4 mm. olema sama värvi kolvisilmal oleva märgiga. Kepsupeasse Varukolbe toodetakse harilikult peale nimisuuruse peab õlitatud sõrm minema pöidla survel, kolvisilmadesse
annaabi.ee 
