keemia konspekt (0)

1. Mis on oksiidid? (millest oksiidid koosnevad?) Definitsioon peab täpne olema. OKSIID(vali ise meelepärane definitsioon)- 1) hapniku ühend mingi teise keemilise elemendiga 2) aine, mis koosneb hapnikust ja ühest ainsast teisest keemilisest elemendist 2. Oa määramine. TV ül 16.3.-16.6./lk 50 ja ül 6/lk 62. ● o.a   märgitakse   rooma   numbriga   elemendi   kohale   (ära   unusta   panna   negatiivsele laengule miinusmärki) ● aines sisalduvate elementide o.a peab kokku olema 0 ● PEAD TEADMA! - ○ hapniku o.a= -2  ○ vesiniku o.a(enamasti)= 1  ○ lihtaine o.a= 0 3. Oksiidide valemid ja nimetused TV lk 51-53 ja ül 7/lk 62 METALLIOKSIIDID MITTEMETALLIOKSIIDID -hapniku aatomiga on seotud metalliline element -hapniku aatomiga on seotud mittemetalliline element NIMETUS: METALL+(o.a)+OKSIID PS: o.a-d ei panda kui metallil on püsiv o.a ehk kui ta asub 1, 2 või 3. A-rühmas NIMETUS: EESLIITED!  eesliiteid kasutatakse, et väljendada elemendi kogust aines näited: ● CaO- kaltsiumoksiid
● CuO- vask(II)oksiid
● Fe O - raud(III)oksiid ₂O₃- raud(III)oksiid ₃- raud(III)oksiid näited: ● CO - süsinik ₂O₃- raud(III)oksiid dioksiid ● N O - dilämmastikpentaoksiid ₂O₃- raud(III)oksiid ₅- dilämmastikpentaoksiid ● CO- süsinikoksiid eesliited:  1) (mono) 2) di 3) tri 4) tetra 5) penta 6) heksa  7) hepta 8) okta 9) nona 10) deka PS:  1. mittemetalliliste   elementide  puhul   võib  nimetusi  moodustada  ka  o.a-ga,  aga  mitte vastupidi 2. indeksid tuleb taandada metalliliste oksiididel, aga ei tohi taandada mittemetallilistel 4.   Vesiniku   ja   hapniku   omadused   (vees   lahustuvus,   värvus,   tihedus   õhu


suhtes/omaduste võrdlus). Lisaleht ("VESINIK ja HAPNIK") või õpik või TV ül 3/lk 61 HAPNIK: ● kindlakstegemine: puhtas hapnikus süttib hõõgub pird põlema ● õhust raskem ● värvusetu, lõhnatu ● ei lahustu vees ● vajalik hingamisel, põlemisel VESINIK: ● kindlakstegemine: kui paned põleva tiku puhtasse vesinikku, siis see kustub ja teeb väikse paugu ● õhust kergem ● värvusetu, lõhnatu ● ei lahustu vees ● plahvatusohtlik! 5. Kuidas tehakse kindlaks 1) hapnikku; 2) vesinikku? Lisaleht ja TV lk 59, 61 (ül 4) 1) Hapnikku tehakse kindlaks hõõguva pirru abil- puhtas hapnikus süttib pird põlema 2) Vesinikku  tehakse kindlaks  põleva tiku  abil- puhtas vesinikus kustub tikk väikese paugukesega 6. Kuidas kontrollida vesiniku puhtust? Miks on vaja kontrollida vesiniku puhtust enne katseid vesinikuga? Mis on paukgaas? TV lk 59, ül 4/ lk 61. Kui põlev tikk kustub vesinikus väikese paugukesega, siis on see puhas. Seda kontrollitakse sellepärast, et mittepuhas? vesinik võib olla plahvatusohtlik. Paukgaas on hapniku ja vesiniku segu- H O, mis leegiga kokku puutudes plahvatab. ₂O₃- raud(III)oksiid 7. Kuidas laboris kogutakse hapnikku, kuidas vesinikku? (Joonised koos selgitustega) Lisaleht või TV ül 4/ lk 61, ül 15.5./lk 48 HAPNIK VESINIK saab koguda läbi vee, kuna see ei lahustu vees ja avaga ülespoole asetatud katseklaasi, sest hapnik on õhust raskem. saab koguda samuti läbi vee, kuna see ka ei lahustu vees ja avaga allapoole asetatud katseklaasi, sest vesinik on õhust kergem PS: jooniseid peate ise oskama ma teile siia küll ette ei viitsi joonistada! 8. Reaktsioonivõrrandite (oksiidide tekke kohta) koostamine ja  TASAKAALUSTAMINE. TV 18.6.-18.8., 19.4., ül 8, 9/lk 62


LIHTAINETE TÄHISTAMINE: ● elemendi sümbol tähistab aatomit (Cl) ● kui sümboli järel on indeks, siis on tegemist molekuliga (Cl ) ₂O₃- raud(III)oksiid ● valemi ees olev kordaja näitab aatomite või molekulide arvu (5Cl, 3Cl ) ₂O₃- raud(III)oksiid LIITAINETE TÄHISTAMINE: ● valem tähistab molekuli (H O) ₂O₃- raud(III)oksiid ● valemi ees olev kordaja näitab molekulide arvu (4H O) ₂O₃- raud(III)oksiid TASAKAALUSTAMINE: Mõlemal   võrrandi   poolel   (nii   lähteainetes   kui   saadustes)   peab   olema   iga   aine   aatomeid võrdselt. INDEKS kirjutatakse väikselt aineosakese taha alla KORDAJA kirjutatakse suurelt aine ette näited: ● magneesium+hapnik: 2Mg + O  -> 2MgO ₂O₃- raud(III)oksiid ● raud+hapnik->raud(II)oksiid: 2Fe + O  -> 2FeO ₂O₃- raud(III)oksiid 9. Aatomite/molekulide tähistamine. TV lk 55 ÜLEVAL EELMISES ÜLESANDES KIRJAS! 10. Tähtsamad oksiidid (lisaleht või õpik lk 71-72). Peab teadma iga oksiidi kohta  midagi iseloomulikku (üks kasutusala või tähtsus või mõni iseloomulik omadus). TV ül  57lk 61. CO ₂-   süsinikdioksiid   ehk   süsihappegaas.   Vajalik   fotosünteesis.   Kasutatakse karastusjookides, tulekustutis, "kuiva jääna" toiduainete külmutamiseks/jahutamiseks. CaO- kaltsiumoksiid ehk kustutamata lubi. Kasutatakse ehituses. Fe O - ₂ ₃-   raud(III)oksiid.   pruunika   värvusega;   tahke.   rauarooste   ja   rauamaakide   põhiline koostisosa. rauamaagist toodetakse rauda SO - ₂   vääveldioksiid.  terava lõhnaga; mürgine. esineb kütuste põlemisel,  tiku süütamisel, vulkaanipursetel. põhjustab happevihmasid SiO ₂- ränidioksiid. tahke aine, mida kohatakse tihti liivana, liivakivina või mineraalina(nt kvarts).   tähtis   ehitusel,   teede   rajamisel,   klaasi   valmistamisel.   moodustab   suure   osa maakoorest H O- ₂   divesinikoksiid   e   vesi.   vajalik   elutegevuseks.   katab   u   70%   Maa   pinnast.   leidub atmosfääris ja pinnases. esineb maal kõigis kolmes olekus. üks parimaid lahusteid 11. Millised on õhu neli peamist koostisosa/ainet? (Õ lk 59) Mis tähtsus on osoonil ja


milline on osooni valem? O -   osoon.   neelab   päikeselt   tulevat   ultraviolettkiirgust   (UV-kiirgus),   mis   on   kõigele ₃- Maal elavale surmav