– tüvesse ja juurestikku. Vedelike transport • Vegetatsiooniperioodi alguses on vedelike transport juurestikust võrasse väga intensiivne. • Okaspuudes toimub see aasta-rõngaste heledamas osas, kevadpuidu osas. • Lehtpuude aastarõngastes täidavad sama ülesannet erilised torukujulised sooned. • Vedelike voolu piki tüve nimetatakse transpiratsiooniks. • Osa vett on vaja fotosünteesiks, kuid suurem osa sellest veest aurustub lehtede ja okaste kaudu transpiratsiooni teel. Võra on tüve ladvaosast, jäme- ja peenokstest ning lehtedest või okastest koosnev puu osa.
..15 % puidu mahust, okaspuudel 1%. Koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, millede seintes on lihtsad ümmargused poorid. 13. Sooned tüüpilised anatoomilised elemendid lehtpuude puidus. Moodustuvad pikkade vertikaalsete õhukeseseinaliste suure siseruumiga rakkude seast, mis on oma rõhtvaheseinad ka osaliselt või täielikult kaotanud. Puidu keemiline koostis 14. Tselluloos on üheks põhiühendiks, millest koosnevad puidu rakuseinad. Okaspuudes 53...55 % ja lehtpuudes 43...45 %. Kiudja ehitusega, värvitu, lõhnatu, vastupidav, ei muutu õhus, ei lahustus vees ega teistes orgaanilistes ainetes. Tselluloosi suurim sisaldus on tüve keskosas. Okstes on rohkem ligniini, kuid vähem tselluloosi. 15. Hemitselluloos okaspuud sisaldavad 25...30 % ja lehtpuud 30...35 %. Keemiliselt koostiselt lähedane tselluloosile. Hapete toimel hüdrolüüsub kergelt ja muutub lahustiks. 16
õhulõhede kaudu fotosünteesiks vajalik CO2 kogus. Transpiratsioon on vee ja mineraalainete (tõusva) voolu liikumapanevaks jõuks juhtkimpude puiduosas e ksüleemis ning aitab ühtlasi vältida lehtede ülekuumenemist. Liigse päikesekiirguse ja ülekuumenemise vältimiseks on taimedel ja teisi mehhanisme. Näiteks eukalüptiliikide lehed asetuvad langevate päikesekiirte suhtes serviti. Vesi imendub juurestikku peamiselt osmoosi teel, ksüleemis aga liigub kohesioonijõu toimel. Okaspuudes liigub vesi maltspuiud aastarõngaste kevadosas paiknevates suuremõõtmelistes trahheiidides, lehtpuudes aga totukujulistes soontes. Üks puu võib soojal suvisel ajal ööpäevas transpireerida sadu liitreid vett. Varakevadel, kui taimelehed (assimilatsiooniaparaat) ei ole veel jõudnud välja areneda, kuid taim saab sulanud maapinnast juba vett kätte, kujuneb juurtes vee imamise tõttu positiivne rõhk, mille mõjul tüve- ja võrsevigastustest väljub ksüleemimahl
Lehisel, männil, seedril ja kuusel on säsikiired mittehomogeensed - nende üla ja alaservades on horistontaalsed trahheiidid väikeste koobaspooridega ja säsikiirte keskosa koosneb parenhüümrakkudest. Nende liikide säsikiirte hulgas on ka mitmerealisi sellsites säsikiirtes paiknevad horisontaalsed vaigukäigus. Nulul, kadakal ja jugaüpuul on säsikiired homgeensed ja koosnevad ainult parenhüümrakkudest. Vaigukäigud leiduvad osades okaspuudes. Tegemist on vertikaalsete ja horisontaalsete kanalite süsteemiga, mille sisesein koosneb mitmest parenhüümrakkude kihist. Vertikaalsete vaigukäikude seintel on õhukeseseinalised epiteelrakud, mis haavareaktsiooni kaudu biosünteesivad vaiku, mis voolab haavatud puu pinnale (maltspuidu osas) ja moodustub kaitsekihi. Epiteelrakke ümbritsevad surnud rakud ja kaasnev parenhüüm, mille rolliks on säilitada biosünteesi tooret
Hiid-tüvevaablane- see kuival puidul 2 ja 4 vahel, kusjuures pikikiudu on see 1,5 korda suurem muneb oma munad värskesse puitu. Tiivad läbipaitvad. Emasputukas 45mm ja kui ristikiudu. Puidu suhteline dielektriline läbitavus vaheldvvoolu korral on isasputukast suurem. Tõugukäigud Ümmargused ja täidetud näripuiduga. väheneb voolu sageduse suurenemisel.Vahelduvvoolu kondensaatoris tekkivad Sinisiku Elavad niine ja maltspuidu välimise osa vahel. Okaspuudes. võimsuse kaod muut soojuseks.Akustilised omadused-puit parimaid helisid Lennuavad 5..10 mm. Sinisisiku kahjustusi saab vältida koore eemaldamisega. absorbeeriv materjal.Heli absorbatsioon-ruumi akustika oleneb heli Hääletu toonesepp Puukoores elab. Lennuavad ümmargused ca 2mm. reflektsioonist.Heli levimist ruumis saab takistada heli neelavate materjalide Näripuit. Kahjustab ka värsket puitu. Majasikk Hoonetes elutseb. Suur. Pinda abil
ammutavad N mullast. Külmaseene hüüfid suudavad läbida pikki vahemaid ja transportida N. Mõned seened saavad N bakteritelt, kellega elavad sümbioosis. Puit koosneb: ligniin, vaigud,vahad, rasvad, värvained, proteiinid. Rakuseina põhikomponendid: 1)ligniin, 2) polüsahhariidid. Puidu keemiline koostis: C- 50%, O-43%, H-6% ja N-0.2%. Puidu koostisosad: tselluloos 46-87%, ligniin 18- 41%, vaigud, rasvad, vahad- 0.3-10%. Tselluloosi on okaspuudes rohkem kui lehtpuudes. Tõrje seene kasvuks on vaja 1)kättesaadavat toitu, 2)vett, 3)hapnikku, 4)sobivat temp, 5)sobivat happesust PH 3-6, 6) vähesel määral metalle või vitamiine, 7)looduslikke doksiliste ainete puudumist subtraadis. Tõrje1)immutamine mürgiste ühenditega või puidu keemiline modifitseerimine, 2)hoida puit kuivana, 3)säilita puu vee all, 4)ladusta ümarpuit üksnes külmal ajal, 5)steriliseerimiseks kuumuta puitu, 6)töötlemine- leeliselisse
Okaspuudel asuvad radiaalsuunalistel säsikiirtel üla- ja alaosas neile tugevust andvad mitmerealised trahheiidid, mis omavad meile ka tehnilist tähendust, sest puidu immutamisel tungib immutusvedelik nende kaudu puidukoesse. Säsikiirtes olevaid prenhüümrakke (pehme elus kude mis sisaldab ja salvestab toitaineid) on okaspuude puidus vähem, kui lehtpuudel. Peale säsikiirte esinevad parenhüüm rakud ka vaigukäikude seintes. Okaspuudes esineb ühe- ja mitmerealisi säsikiiri, kusjuures viimastes asuvad ka horisontaalsed vaigukäigud. Okaspuude puhul võib kokku puutuda nt karriga e puude vaigutamiseks on lõikeinstrumendiga tüvi vigastatud. Karri piirkonnas puit tugevasti vaigustub. Tõrvaslaik tugevasti vaiguga läbi imbunud tüve osa. Saematerjalides, spoonis nähtav suure tumeda laiguna, õhuke materjal selles kohas vastu valgust läbi kumav.
Täiuslikuim trahhee tüüp on poortrahhee, mille külgmistes rakukestades on koobaspoorid, otsmised kestad on alati hävinud. Poortrahhee läbimõõt võib ulatuda millimeetrini. Puidu põhikude koosneb nõrgalt puitunud kestadega elusatest põhikoerakkudest, mis paiknevad kitsaste radiaalsete ribadena -- säsikiirtena. Need rakud on varuainete säilituskohaks ja samal ajal kindlustavad ainete liikumise radiaalsuunas. Puidukiud esinevad vaid katteseemnetaimede puidus, okaspuudes neid pole. Trahheiide ja trahheesid koos puidu põhikoega nimetatakse hadroomiks. Primaarne ksüleem ja primaarne floeem diferentseeruvad prokambiumist juba varakult. Primaarse ksüleemi kõige väiksema valendikuga ja algelisematest rõngas- ja spiraaltrahheiididest koosnevat osa nimetatakse protoksüleemiks. Hiljem tekib metaksüleem, mis koosneb suurematest spiraal-, astrik- ja poortrahheiididest. Meta- ja protoksüleemi
ärritada . Lõhnafiksaatorid (palsamid ja vaigud, nagu peruu palsam ja stooraks, mida saadakse troopikataimedest) tugevdavad lõhnaainete lõhna ja aeglustavad nende lendumist. Samalaadse toimega on loomsed saadused ambra, spermatseet ja muskused. Kuna paljud looduslikud lõhnaained on kallid, kosmeetika vajab neid aga väga suurtes kogustes, sünteesitakse suur hulk lõhnaaineid odavatest looduslikest lähtainetest. Nii sünteesitakse okaspuudes leiduvatest terpeenidest mentooli, kamprit jt defitsiitseid lõhnaineid. Looduslike terpeenalkoholide, näiteks garaniooli ja linalooli esterdamisel madalamete karboksüülhapetega on saadud väga huvitava lõhnaga saadusi, mida looduses ei leidu. Muskused ja bensaldehüüdi derivaadid, mida tänapäeval kosmeetika laialdaselt kasutab, on enamasti sünteetilised. 4.7. Lahustid Lahustitest kasutatakse kosmeetikas laialdaselt vett, sageli segus etanooli või glütserooliga
Ligikaudu poole puidu kuivainest moodustab tselluloos. See annab puidule sitkuse ja elastsuse. Ligniin on kõva materjal, millel ei ole kiudjat struktuuri. Ligniin toimib kui kitt tselluloosikiudude vahel ja liidab need tihedasti üksteise külge. Kõva massina lisab see puidule survetugevuse ja jäikust. Ligniin on pruuni värvi. Ligniini ehitus on erinevatel puuperekondadel erinev, mis mõjutab seente võimet seda lagundada; tegu ongi ühe raskemini laguneva loodusliku ühendiga. Okaspuudes on rohkem ligniini ~ 25-35%, lehtpuudes ~18- 25%. Hemitselluloos sarnaneb tselluloosiga, kuid hemitselluloosi molekulid ei moodusta kiudusid. Hemitselluloos toimib rakuseintes ligniini ja tselluloosi ühendava ainena, muutes noori rakuseinu jäigemaks. Vananedes sünteesivad puu rakud seentele mürgiseid ühendeid, mis kogunevad südamikupuidu rakuseintesse ja raku-.vahemembraanidesse. Suurem osa okaspuude kaitseühenditest on fenoolid (vaigud), lehtpuudel tanniinid (parkaineid).
täiskasvanult surnud ja puitunud, nende rakukestad võivad seestpoolt olla spiraalsete (spiraaltrahhee), rõngasjate (rõngastrahhee) või võrkjate (võrktrahhee) paksendustega., trahheiidid- esinevad enam-vähem kõikidel soontaimedel. need on prosenhüümsed, tippudest ahenenud, täiskasvanult surnud, puitunud kestadega rakud. Trahheiidide rakukesta siseküljel võib olla mitmesuguseid spiraalseid või rõngasjaid paksendeid., puidukiud- esinevad vaid katteseemnetaimede puidus, okaspuudes neid pole., puidupaerenhüüm- koosneb nõrgalt puitunud kestadega elusatest põhikoerakkudest, mis paiknevad kitsaste radiaalsete ribadena -- säsikiirtena. Need rakud on varuainete säilituskohaks ja samal ajal kindlustavad ainete liikumise radiaalsuunas.. 17. Erituskoed Erituskudede ülesandeks on mitmesuguste ainete eritamine kas vedelal või tahkel kujul. Kui eritatav aine on taime elutegevuseks vajalik, nimetatakse seda sekreediks (nõreks), kui aga
võivad seestpoolt olla spiraalsete (spiraaltrahhee), rõngasjate (rõngastrahhee) või võrkjate (võrktrahhee) paksendustega., trahheiidid- esinevad enam-vähem kõikidel soontaimedel. need on prosenhüümsed, tippudest ahenenud, täiskasvanult surnud, puitunud kestadega rakud. Trahheiidide rakukesta siseküljel võib olla mitmesuguseid spiraalseid või rõngasjaid paksendeid., puidukiud- esinevad vaid katteseemnetaimede puidus, okaspuudes neid pole., puidupaerenhüüm- koosneb nõrgalt puitunud kestadega elusatest põhikoerakkudest, mis paiknevad kitsaste radiaalsete ribadena -- säsikiirtena. Need rakud on varuainete säilituskohaks ja samal ajal kindlustavad ainete liikumise radiaalsuunas.. 17.Erituskoed Erituskudede ülesandeks on mitmesuguste ainete eritamine kas vedelal või tahkel kujul. Kui eritatav aine on taime elutegevuseks vajalik, nimetatakse seda sekreediks (nõreks), kui aga
Tanniinideks nim. Fenoolhappeid ja nende derivaate, mis on head parkained. Tavaliselt on nad karboksüülrühma kaudu seotud mõne sahhariidiga või teise samalaadse tanniidiga, selline esterside hüdrolüüsub kergesti. Mõned tanniidid on värvilised ning neid kasutatakse vesi-või etanoollahuste kujul puidupeitsidena puidu värvimiseks ning on ka antioksüdandid ning bioaktiivsed. Vaikhapped ja terpeenid esinevad enamasti koos vaigus(enamasti okaspuudes) ja kujutab endast paljude vees lahustumatute ühendite poolvedelat segu. Terpeenid ehk eeterlikud õlid on isopropeeni polümeerumise saadused(sellest koosneb nt viiruk). Vaik nt mürr ning draakonipuu vaik. (Magnetmaterjalid on ferromagneetikud, mis säilivad oma magnetvälja välisvälja puudumisel (Fe, Co, Ni). Pehmed magnetmaterjalid on suure magnetilise läbitavusega, kuid nendest ei saa teha püsimagneteid. Head materjalid trafode, mootorite,
______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Fotosünteesi tulemusena lehtedes ja okastes tekkinud toitained (süsivesikud) juhitakse niine kaudu allapoole teistesse puu osadesse. Niin asetseb väliskoore (korba) ja kambiumi vahel. Sealt jaotatakse mahlad edasi risti tüve kulgevate radiaalsete kanalite säsikiirte kaudu. Joonis 2. Vedelike trantsport tüves Vegetatsiooniperioodi alguses on vedelike transport juurestikust võrasse väga intensiivne. Okaspuudes toimub see aastarõngaste heledamas osas, mis koosneb õhukeseseinalistest kevadpuidu rakkudest. Lehtpuude aastarõngastes täidavad sama ülesannet erilised torukujulised sooned. Kui soovitakse lasta puul ära kuivada, siis on vaja eemaldada puutüve alumises osas koorelt ainult korp ja niin. Sellise rõngaskoorimisega lõigatakse ära toitainete juurdepääs juurtele ja puu sureb nälga. Meetodit kasutatakse selliste puuliikide
· Puudub tuum ja tonoplast, Golgi kompeks, ribosoomid, mikrofilamendid , mikrotorukesed · kloroplastid, mitokondrid ning ER on modifitseerunud · Rakuseinad pole puitunud (erinevalt ksüleemist), elusrakud · rakuseintes esinevad sõelpiirkonnas suured poorid -(1-15 µm) · Sõeltoru elementide otstes esinevad sõelplaadid, mille poorid on avatud kanalid · esinevad plasmodesmidega ühendatud, ATP ja metaboliitidega varustavad saaterakud (okaspuudes nn albuminoossed rakud) · Esineb nn P valk (katteseemnetaimedes), mis vigastuse korral sulgeb poorid (MW 14000-158 000, fibrillaarne või amorfne või kristalne, võib koosneda mitmest valgust (PP1 ja PP2), sünteesitakse saaterakus · poore võib sulgeda ka kalloos Ksüleemis on trehheed ja traheiidid.: koobaspoorid, rakuseinad puitunud, surnud paksu seinaga rakud 60
esinevad enam-vähem kõikidel soontaimedel (eristatakse spiraal-, rõngas-, astrik- ja poortrahheiide); Trahheiidid – prosenhüümsed rakud, mille seintes on koobaspoorid; pikkus ca 1 mm Trahheed esinevad enamikul katteseemnetaimedel ning vähestel sõnajalg- ja paljas-seemnetaimedel. Trahheed – torud, mille külgseinad paksenevad, ristseintesse tekivad augud pikkus ca 10 cm Puidukiud esinevad vaid katteseemnetaimede puidus, okaspuudes neid pole. Juhtkimbud Floeem ja ksüleem ühes tugikoe, kambiumi ja põhikoe elementidega moodustavad juhtkimbu Võib jaotada: Kinniseks – juhtkimbus puudub kambium Avatud – floeemi ja ksüleemi vahel on kambium Mittetäielikuks – juhtkimbus kas ainult sõeltorud või ainult trahheed ja trahheiidid Täielikuks – olemas nii trahheed ja trahheiidid kui ka sõeltorud ja saaterakud Erituskoed
annaabi.ee 
