Siniallikas ehk Ohvriallikas Saula siniallikas asub Kolust 3 km Tallinna pool, maanteest kilomeetri jagu ida suunas. Minna tuleb jalgsi möödaa metsateed. Ohvriallikas on kristallselge allikavesi. Ohvriallika läbimõõt on 12-13 m, sügavus 3-4 m Vanasti käisid inimesed kauge maa tagant ohvriallika juurest tervisevett otsimas. Ilma ohvriannita ei tohtinud keegi sealt vett võtta. Ohvreid oli erinevaid, mida allikasse visati. Kõige mõjuvam oli rahaohver, eriti siis kui visati terve hõberubla. Muidugi ohverdati ka viljateri, riideid ja muid asju. Enne ohverdamist pidi hõberahaga kolm korda hõõruma haiget kohta, siis pidi seda kolm korda ümber pea vastu päeva keerutama ja siis viskama selle allikasse. Vesi aitas haiguste vastu ja silmahaiged käisid seal oma silmi pesemas. Mõned inimesed olid olnud tõsistes haigustes, aga allika vesi oli ikka kõik terveks ravinud. Sellepärast see allikas oligi nii püha. ...
Ma nõustun kindlasti väitega, et Teine maailmasõda oli esimese jätk. Sõdadevaheliste jätkuvate konfliktide tõttu oli peaaegu võimatu et üks jääb ilma teiseta. Seetõttu olen ma vendunud, et juhul kui Esimene maailmasõda oleks ära hoitud, poleks ka teist toimunud. Esimese maailmasõja peamiseks põhjuseks peetakse Euroopa suurriikide imperialistlikke soove, mis sooviti saavutada teiste riikide arvelt ning oma rahva ohverduste kaudu. Üks kõige imperialistlikum oli ehk Saksa Keisririik. Bismarcki ajastul oli Saksamaa sõlminud tasakaalukad suhted teiste suurriikidega, mis tagas rahu mitmekümneks aastaks. Vaieldamatult tekib küsimus, miks tekkis selline olukord, mis suunas Euroopa sõja poole. Probleem sai alguse riigi ladvikust- keisrist. Wilhelm II soovis muuta Saksamaa Euroopa võimsamaiks riigiks ning seetõttu hakkas ta Suurbritannia mereväega võistlema. Siinpuhul
Dalai Laama, reisides idamongolite valitseja Altan Tsagani juurde, näitas kõikjal oma nõidusväge, sundis jõgesid ülesmäge voolama, pani kõrbes küllusliku kevade tärkama ja tema hobune tippis kabjajälgedega püha mana ,,Oom mani padme huum". Mongolite uskupööramise tulemusel võtsid vaimulikud üle mitmed varemalt nõidade etendatud kombetalitused. Buddhistlik eluaustus pani end maksma seadusandlusega; loodususkliku, naiste, orjade ja elajate ohverduste keelamisega ning ülemäärase jahinduse piiramisega. Esimese uskmatusest pööramise järel, jagades munkadele suurriigi rikkust, võis rajada laialt eraklaid ja pühamuid Hiinas, eriti Pekingis ning saada võimsaks Jüan kuningasoo (1260- 1368) ajal. Teist usutunnistamist järgiti lõõmava kirega, mis näitab, kuidas võib üks usk rahva meele vallata, ning mongolite vagadusel ei näinud piiri olevat. Pühakirjad tõlgiti kõikidele
kus lahkunu kuulutab süütust mitmetes pattudes (need 38 pattu). Pilt 4. Surnu südame kaalumine Huneferi papüüruselt. 7 ,,The Book of the Dead" London 1960, lk 166 Kokkuvõte Egiptuse usundi põhitõdeteks olid: 1. Usk hinge surematusse ja kadunud sugulaste ja sõprade tunnustamine peale surma. 2. Usk taaskehastumisse, kus hing elab pärast surma. 3. Usk südame-hinge, ka ja varju jätkuvasse eksistentsi. 4. Usk ohverduste muutumisse ja matuseohverduste ja kingituste tõhususse. 5. Usk võimusõnade tõhususse, sh nimide, maagiliste ja religioossete valemite jms. 6. Usk kohtumõistmisesse. Sellesse, et headele tasutakse igikestva elu ja õnnega ning pahatahtlikele annihilatsiooniga. Kasutatud materjal 1. http://en.wikipedia.org/wiki/Book_of_the_Dead 2. http://www.digitalegypt.ucl.ac.uk/literature/religious/bd17.html 3. http://www.egyptsbookofthedead.com/images_or/page2lg.jpg 4
Keisririigi ajal kuulusid kõik inimesed sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusse. 7) Iseloomustage Rooma religiooni: Rooma usund ja Kreekast üle võetud jumalate süsteem, suhtumine jumalatesse ja nende teenimine koos näidetega. Vanarooma usund oli paljujumalate süsteem. Rooma usund kujunes etruskide ja kreeklaste mõjul. Usuti, et igal inimesel ja paigal on isiklik kaitsevaim. Jumalate jaoks ohverduste tegemine oli kohustuslik. Enne ohverdamist püüdsid etruskid ära arvata, mida jumalad tahavad. Zeus - Jupiter Hera - Juno Poseidon - Neptunus Demeter - Ceres Hestia - Vesta) Ares - Mars Athena - Minerva Apollon - Apollo Aphrodite - Venus Hermes - Mercurius Artemis - Diana Hephaistos - Vulcanus 8) Kuidas sündis ja sai Rooma riigiusuks ristiusk? Lõuna-Euroopas levis õpetus Vana-Rooma impeeriumi pealinna Rooma ning sealt edasi impeeriumi aladele
Keisririigi ajal kuulusid kõik inimesed sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusse. 7) Iseloomustage Rooma religiooni: Rooma usund ja Kreekast üle võetud jumalate süsteem, suhtumine jumalatesse ja nende teenimine koos näidetega. Vana-Rooma usund oli paljujumalate süsteem. Rooma usund kujunes etruskide ja kreeklaste mõjul. Usuti, et igal inimesel ja paigal on isiklik kaitsevaim. Jumalate jaoks ohverduste tegemine oli kohustuslik. Enne ohverdamist püüdsid etruskid ära arvata, mida jumalad tahavad. Zeus - Jupiter Hera - Juno Poseidon - Neptunus Demeter - Ceres Hestia - Vesta) Ares - Mars Athena - Minerva Apollon - Apollo Aphrodite - Venus Hermes - Mercurius Artemis - Diana Hephaistos - Vulcanus 8) Kuidas sündis ja sai Rooma riigiusuks ristiusk? Lõuna-Euroopas levis õpetus Vana-Rooma impeeriumi pealinna Rooma ning sealt edasi impeeriumi aladele
Neis kasvavaid puid peetakse pühaks ja nende okstele riputatakse kas omavalmistatud võitempliõuelt ostetud paberiribad, millele on kirjutatud palved. Looduse austamine. Looduse kummardamine on shintos üldine, sest looduses võib kogeda jumalate ligiolekut. Pärast II maailmasõda jäid shinto templid ilma riigi majandusabist ja nendeseisund võrdsustus teiste usundite omaga. Pühamute tegevust finantseeritakse poolehoidjate vabatahtlike annetuste ja ohverduste kaudu. Peale otsese kultuse osaletakse mõningal määral ka sotsiaalhoolduses ja ühiskondlikus tegevuses (nt. peetakse ülal lasteaedu). Preestri amet ei ole enam päritav. Suurem osa preestritest peab oma ametit mingi muu põhitöö kõrvalt. Shinto preestrid võivad olla abielus ning naispreestrite arv on viimastel aastatel kasvanud. Preestrite peaülesaane on tseremooniate toimetamine kodudes ja pühamutes ning sellega jumalate õnnistuse toomine inimeste ellu. Shinto kodus. Koduse
Pilase valitseja , tuntud kui Valitseja 3 – laiendas võimu paljude väiksemate linnade üle ja pani aluse lühiajalisele suurriigile, mis kestis seni, kuni üks mässav linna ta vangi võttis. Maiade vallutusretkede ja sõjapidamise peamiseks sihiks oli vangistada kõrgest seisusest ja tõenäoliselt ka kuninglikust soost sõjamehi ning ideaalis vaenlaste valitsejat ennastki. 2 Vangistatud isikud ohverdati, nende veri anti rituaalsete talituste raames jumalaile ning ohverduste eelduseks oli võitja vaprus ja strateegiline võimekus. Klassikalise perioodi maiade, vähemalt nende alatasa nääklvete ja võistlevate kuninglike dünastiate kujutlusvõimel polnud piire, leiutamaks uusi viise, kuidas oma ohvreid aladanda, piinata ja lõpuks hukata. Kui tegu oli tähtsama isikuga siis ilmselt raiuti keset ekstaatilist tegevust õnnetul vangil pea maha – see oli pallimängu finaaliks, millega tähistati sõjalist võitu ja seati kogu sündmus
Kahe näoga Januse üks nägu vaatas minevikku, teine tulevikku. Janust austati saagikoristuse ja külvi alguses, samuti abiellumise, sünni ja muude alguste puhul. Ta esindas vaheastet barbaarsuse ja tsivilisatsiooni, maa ja linna ning noorukiea ja täiskasvanuea vahel. Janus oli olemas enne Saturnust ja Jupiteri. Teda austati iga ukse või värava kaitsevaimuna. Arvati, et ta avab ja suleb kõiki väravaid, põhiliselt sümboolselt.Palvetes ja ohverduste puhul pöörduti Januse poole enne kõiki teisi jumalusi. Janus oli kõikide põlluharijate ning kõikide avajate ja sulgejate hoidja ja kaitsja. Ta olevat olnud pärit Kreekast Tessaaliast ning olnud koos Camesega Latiumis kuningas. Neil oli palju lapsi, kellest üks oli Tiberinus. Janusel ja tema hilisemal abikaasal Juturnal oli poeg Fontus. Ka Jana oli Januse abikaasa. Latiumi ainuvalitsejana kuulutas Janus kuldaega, võttes tarvitusele raha, seadused ja põlluharimise
tema õde ja abikaasa, kes otsis ta pärast surma üles ja äratas ellu). Seda usku tugevdas mumifitseerimise leiutamine. Esialgu usuti vaid vaaraode ja nende teenrite taassündi. ,,Püramiiditekstid" sisaldavad rituaale, hümne, palveid ja loits, millega tagatakse vaarao heaolu pärast surma. See usk laienes kogu elanikkonnale. Surnutele toodud ohvrid pidid hoidma neid soovimast vanasse kehasse tagasi pöörduda. Hauakambrite ja ohverduste kaitseks röövlite eest kasutati ,,sargatekstides" sisalduvaid needusi. Egiptuse jumalakäsitlus oli zooantropomorfne (pool-loom pool-inimene, tavaliselt inimese keha ja looma keha). Olid olemas ka pühad loomad, kes olid jumalate kehastused, eriliselt pühad olid lehm, koer, paavian, kass, krokodill. Pühad loomad balsameeriti. Levinud oli ka fetisism (kivide ja puude austus). Oluline oli balsameerimine: alguses võeti välja sisikond ning läbi nina aju. Organid säilitati nõudes
ega kuulu korrastatud maailma, surma on põhjendatud mingite lugude või müütidega, surm tuleb mingi vaimse sekkumise tagajärjel, usutakse, et seda põhjustavad kuufaasid, sõnakuulmatus, nõidus, kuri vaim, uksmatus, ebanormaalne on vanadussurm, oluline on kus ja kuidas surrakse, surm ei lõpeta elu, läbi surma minnakse hingena edasi ja jäetakse keha maha, ühinetakse esivanematega, süüakse ohverduste kaudu jne, matmise mõte on see, et surnu ei ärkaks ellu-peidetakse keha ära, esivanemate juurde jõudmiseks tuleb sooritada õoge riitus/matus (laibamatus, palsameerimine, põletusmatus, riputusmatus), surnutesse suhtutakse hirmuga, usutakse, et surnutega on võimalik suhelda ja saada teada mingeid lahendusi, endeid, ennustusi.
o Qi hingus, energia o Qiqong eluenergia/eluhingus · Budism - Ainus usutraditsioon, mis on suutnud hiinastuda HIINA TSIVILISATSIOON: · Kõige pikem ajalugu - Järjepidev hiina kultuur · Palju varajasi kultuure palju ei teata - nt. Yangshao - Longshani Andide toomine Esivanemate austamine Ohverduste toomine Inimohvrid Elemendid, mis on säilinud tänapäevani Rituaalid: o Harmoonia saavutamisel aiatavad kaasa o Nende abil on võimalik inimest kujundada/kasvatada - Xia dünastia - Shang dünastia Kiri (teke) De vägi Ennustamine - Shou dünastia TIAN · Taevatahte järgimine · Keiser taevapoeg viib tahet täidet
Samas võib kodanikel aga puududa usaldus institutsioonide vastu. Kui eelmise sajandi keskpaigas pea kolmveerand ameeriklastest usaldas oma riiki, siis läbi kümnendite on see aina enam vähenenud. Nagu demonstreerib joonis 4, oli viimase 20 aasta jooksul ainuke kord, kui kodanikud on föderaaltasandi võimuorganeid suurema osa ajast usaldanud, 2002. aastal 11. septembri rünnakute tagajärjel. (ibid., pp. 208-209) Tihti ei suuda kodanikud usaldada riiki, kui nad ei saa väljaminekute ja ohverduste eest kohest kasu, kuigi sellega tagatakse tulevikuks paremaid tingimusi. Ka on president Obama välja toonud, et tema juhitud tervishoiureformi puhul ei ole vaja rahvast veenda selle heaolus, vaid pigem selles, et nad usaldaksid riiki piisavalt (ibid., p. 210). Joonis 4. Rahva usaldus valitsuse kui kogu riigi kõrgeima valitsustasandi vastu. Allikas: Gallup, (s.d.) Kui aga analüüsida usaldust kolme võimuharu suhtes eraldi (vt joonis 5), on küsimus veidi kirjum
annaabi.ee 
