Perekonda kuulub ligikaudu 420 liiki, kuid arv pole täpne, kuna esineb sagedast liikidevahelist ristumist ja osad liigid võivad olla veel kirjeldamata. Aaloesid peetakse parafüleetiliseks taksoniks, mida kinnitavad ka uuemad kemotaksonoomilised uuringud. Aaloede ehitus ja kasvuvorm on äärmiselt varieeruvad. Esineb nii puukujulisi, varrega põõsa- kui ka varretuid rosetjaid liike, ning isegi ronitaimi. Lehed enamikul liikidel paksud, lihakad, pealt nõgusad, ogaliste servadega ja sageli heledate vöötide või tähnidega. Õied enamasti erksavärvilised, torujad, piklikus õisikus. Vili on kupar. Suurim on aaloede liigiline mitmekesisus Lõuna-Aafrikas, eriti Kapimaal, kuid perekond on levinud pea kogu Aafrikas kuivema kliimaga aladel. Põhjas ulatub looduslik levik Araabia poolsaarele, ning sisse on aaloesid toodud ka Euroopa Vahemeremaadesse, Indiasse, ja Austraaliasse ning Mehhikosse. 50 liiki kasvab ka Madagaskaril.
Jamss Merlin-Hans Hiiekivi Jamss arvatakse olevat kasvanud juba Juura ajastul. Omadused Dioskoor (Dioscorea), juurmugulaid/jämenenud risoome moodustavate taimede perekond dioskoorealiste sugukonnast; Jamsil on väänduv või roniv 23 m (mõnel liigil 1012 m) pikkune vars, mis ogaliste või pikakarvaliste köitraagudega kinnitub tugedele. Õitseb vähe, emasõiest moodustub 13 cm pikkune kolmeosaline kapslike, mille igas osas on 2 seemet. Lehekaenaldes võivad moodustuda kuni õunasuurused nn. õhumugulad (lühenenud külgvõrsed), õhumugulate moodustumine vähendab saaki. Igal taimel kasvab üks mullasisene silinderjas või vesijamsil kerajas mugul, 450 kg valge, kollane või punakas sisu. Levik
Need lehed on sama tugevad kui puit ning vananedes need luituvad ja muutuvad pahklikuks. Velvitsiad kasvavad äärmiselt aeglaselt ja võivad elada rohkem kui tuhande aasta vanuseks. Taimel ei ole õisi, sest ta paljuneb käbide abil. Ta kasvab vaid ühes paigas Namibi kõrbe südames kruusastel väljadel. (4.) (11.) 6.2.2 Aaloe Namibi kõrbes esineb peamiselt puukujulisi liike. Lehed enamikul liikidel paksud, lihakad, pealt nõgusad, ogaliste servadega ja sageli heledate vöötide või tähnidega. Õied enamasti erksavärvilised, torujad, piklikus õisikus. Vili on kupar. Aaloed on tähtsaks toormaterjaliks farmaatsia tööstusele. Neist saadakse mitmesuguseid glükosiide, millest olulisimad on aloiin ja mitmesugused mannoosi derivaadid. Algne meditsiiniline kasutusala oli lahtistina. Aaloe- ekstrakti kasutatakse tänapäeval ka paljude muude toodete koostises, nagu pesemisvahendid, joogid, parfümeeriatooted jne
suurt lainelist lokki, millel on katkised tühjad otsad. Velvitsia näeb vahel välja nagu hunnik prügi. Taim on kohatunud kuiva kliimaga nii, et on oma juured sügavale maapinda surunud ning lehed on katud spetsiaalse vahaga, et vähendada auramist. Joonis 4. Velvitsia Namibi kõrbes esineb peamiselt aaloe puukujulisi liike. Lehed enamikul liikidel paksud, lihakad, pealt nõgusad, ogaliste servadega ja sageli heledate vöötide või tähnidega. Õied enamasti erksavärvilised, torujad, piklikus õisikus. Vili on kupar. Aaloed on tähtsaks toormaterjaliks farmaatsia tööstusele. Neist saadakse mitmesuguseid glükosiide, millest olulisimad on aloiin ja mitmesugused mannoosi derivaadid. Algne meditsiiniline kasutusala oli lahtistina. Aaloe-ekstrakti kasutatakse tänapäeval ka paljude muude toodete koostises, nagu pesemisvahendid, joogid, parfümeeriatooted jne
haigusseisundite ravimisel. Siiski on vaja arstiga nõu pidada alati, kui tekivad kahtlused diagnoosi suhtes või kui seisund ei parane. Iseseisvalt ravimine võib olla väga ohtlik, kuna väikese probleemi taga võib peituda tõsine haigus. Ehitus ja välimus Aaloede ehitus ja kasvuvorm on äärmiselt varieeruv. Esineb nii puukujulisi, varrega põõsa- kui ka varretuid rosetjaid liike, ning isegi ronitaimi. Lehed enamikul liikidel paksud, lihakad, pealt nõgusad, ogaliste servadega ja sageli heledate vöötide või tähnidega. Õied enamasti erksavärvilised, torujad, piklikus õisikus. Vili on kupar. Levik Suurim on aaloede liigiline mitmekesisus Lõuna- Aafrikas, eriti Kapimaal, kuid perekond on levinud pea kogu Aafrikas kuivema kliimaga aladel. Põhjas ulatub looduslik levik Araabia poolsaarele, ning sisse on aaloesid toodud ka Euroopa Vahemeremaadesse, Indiasse, ja Austraaliasse ning Mehhikosse. 50 liiki kasvab ka Madagaskaril.
Kastmisvett võib igakordelt hapendada sidrunhappega. Paljundamine Kui taim istutada suuremasse potti, kasvavad kiirelt uued võsundid. Kahjurid Ripslased ja lehetäid. Soovitatav on kahjuritega taim visata ära. AALOE Aaloede ehitus ja kasvuvorm varieeruvad liigiti. Esineb nii puukujulisi, varrega põõsa- kui ka varretuid rosetjaid liike, ning isegi ronitaimi. Lehed on paljudel liikidel paksud, lihakad, pealt nõgusad, ogaliste servadega ja sageli heledate vöötide või tähnidega. Aaloed on toataimena lihtne kasvatada. Aaloedele on iseloomulik suur kuivataluvus, kuna nad on levinud poolkõrbe ja kõrbealadel, paljud liigid kasvavad ka mägedes. Vöötaaloe on teistest liikidest sitkem, samas on puisaaloe levinum just toataimena. Perekond koosneb umbes 300-400 liigist. Valgus Kasvatada valges kohas. Ei taha päikesevalgust otsest. Liigse
15 8. PUIS-AALOE 8.1 Üldiseloomustus Aaloe on pärit Aafrika troopiliste ja sukulentsete puude ja põõsaste ja puhmaste perekonnast aaloeliste (Asphodelaceae või Aloaceae) sugukonnast. Varasemalt kuulus liilialiste sugukonda. Aaloede ehitus ja kasvuvorm varieeruvad liigiti. Esineb nii puukujulisi, varrega põõsa- kui ka varretuid rosetjaid liike, ning isegi ronitaimi. Lehed on paljudel liikidel paksud, lihakad, pealt nõgusad, ogaliste servadega ja sageli heledate vöötide või tähnidega. Aaloed on toataimena lihtne kasvatada. Aaloedele on iseloomulik suur kuivataluvus, kuna nad on levinud poolkõrbe ja kõrbealadel, paljud liigid kasvavad ka mägedes. Puisaaloe levinum just toataimena. 8.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes Toatemperatuur sobib hästi, 18-24 kraadi. Talvel võib kasutada lume sulamisvett ja suvel vihmavett. Lehtede õhenemine on märk kuivusest. Sobib liivane muld. 8.3 Valgusnõuded
Väetatakse mõõdukalt ja kastetakse vihmaveega nii , et vett satuks ka leherosetti . Ananassil pole puhkeperioodi , seega vajab ta nii palju otsest päikesevalgust kui võimalik . Sooja temperatuuri , piisava valguse , mõõduka niiskuse ja kergesti vett läbilaskva bromeeliamulla on see hoolsamiseks lihtne taim . Paraku võtab vilja küpsemine aega mitu kuud , samuti ei kasva vili eriti suureks ega ole siseruumides kasvatatuna söödav . Ogaliste servadega lehti tuleb ettevaatlikult käsitleda . [2][3][4] Aphelandra ( Aphelandra ) Aphelandra on kirjuleheline kollaste või oranside õitega taim õitevärv sõltub sordist . Peale õitsemist võib taim kergesti oma lehed kaotada . Ta vajab toaleiget vett , kõrget õhuniiskust ja palju valgust , kuid mitte otsest päikesevalgust . Kastmisvee kvaliteet on sellele õrnale taimele olulise tähtsusega . Nõuab pehmet , seisnud vett . Mullapall ei tohi mitte mingil
Madalad heitlehised põõsad, võrsed peened, Ebaküdoonia Chaenomeles enamasti lühikeste asteldega. Heitlehised, harva igihaljad, püstised või Vaarikas, murakas Rubus roomavad põõsad. Võrsetel sageli väikesed ogad. Suvehaljad, harvem igihaljad ogaliste võrsete ja okstega põõsad, harvem vääntaimed. Kibuvits Rosa Võrsetel sirged või alla poole kõverdunud ogad. Kirsipuud Puud või põõsad. Pika rohtse, poolpuitunud või puitunud
mad paljad, pruunid. Lehed paaritusulgjad 5 lehekesega, hallikasrohelised.Lehekesed süstjad, 1-3 cm pikad, 1 cm laiad, mõlemalt poolt siidkarvased. Õied kuldkollased, üksikult või väheõielistes kännastes. Õitseb pikalt juunist septembrini. Valgusküllast kasvukohta ja lubjarikast mulda armastav liik. Kasutatakse sageli haljastuses pinnakattetaimena ja grupiti. Kurdlehine kibuvits (Rosa rugosa Thunb.) Paari meetri kõrgune püstiste, tugevalt ogaliste ja karvaste võrsetega põõsas pärineb Venemaa Kaug-Idast, Koreast,Hiinast ja Jaapanist.Meil kohati naturaliseerunud. Lehed kuni 20 cm pikad, lehekesi 5 - 9, ,lehekesed elliptilised, pealt paljad,tumerohelised, tugevalt kortsus, alt hallikaskarvased. Õied üksikult või väiksearvuliste õitega õisikutes, väga suured, 5-10 cm läbimõõdus, valkjasroosad kuni tumepunased, lõhnavad, õitseb juunist septembrini. Viljad kuni 4 cm läbimõõdus, lapikkerajad,söödavad, oranzid
..7 lehekesega. Viimased on süstjad, terveservased, alt hallikasrohelised, mõlemalt küljelt siidjate karvadega, 1...2 cm pikad ja kuni 0,5 cm laiad. · Õied on kuld- või valkjaskollased, mis asuvad hõredates õisikutes. Õitseb juunist augusti-septembrini · Valgusküllast kasvukohta ja lubjarikast mulda armastav liik. Kasutatakse sageli haljastuses pinnakattetaimena ja grupiti. Rosa rugosa - Paari meetri kõrgune püstiste, tugevalt ogaliste ja karvaste võrsetega põõsas. Kodumaa: Kaug-Ida, Kirde-Hiina, Põhja-Korea, Põhja-Jaapan. Meil kohati naturaliseerunud. Vähenõudlik, mulla suhtes, kasvab liivastel mererandadel, täispäikeses kuni poolvarjus, talub linnatingi-musi, tallamist, kärpimist. Kasutatakse palju haljastuses. · Paaritusulgjas liitleht on 5...9 lehekesega, mis on ümarad kuni elliptilised, tugevasti kortsus, pealt paljad, alt karvased, kuni 4(6) cm pikad. Leherool on tavaliselt ogad.
Valgusküllast kasvukohta ja lubjarikast mulda armastav liik. Kasutatakse sageli haljastuses pinnakattetaimena ja grupiti. Väga rikkalikult sorte: 'Abbotswood'; 'Beesii'; 'Daydawn'; 'Fridhem'; 'Hachmann's Gigant'; 'Longacre Variety'; ' Pink Queen'; 'Red Ace'; 'Sandved'; 'Sunset'; 'Tangerine'; 'Tilford Cream'; 'Farreri'; 'Goldstar'; 'Goldteppich'; 'Jackman';'Klondike'; 'Kobold'; 'Princess'; 'Red Ace' Kurdlehine kibuvits (Rosa rugosa Thunb.) Paari meetri kõrgune püstiste, tugevalt ogaliste ja karvaste võrsetega põõsas pärineb Venemaa Kaug-Idast, Koreast,Hiinast ja Jaapanist.Meil kohati naturaliseerunud. Lehed kuni 20 cm pikad, lehekesi 5 - 9, ,lehekesed elliptilised, pealt paljad,tumerohelised, tugevalt kortsus, alt hallikaskarvased. Õied üksikult või väiksearvuliste õitega õisikutes, väga suured, 5-10 cm läbimõõdus, valkjasroosad kuni tumepunased, lõhnavad, õitseb juunist septembrini. Viljad kuni 4 cm läbimõõdus, lapikkerajad,söödavad, oranzid
annaabi.ee 
