Just tema vihastas Odysseuse kaaslaste peale, kes said hakkama pühaduseteotusega- solvasid jumalat, kui sõid ära tema pühad lehmad. Ning Helios kaebas Zeusile. Laev purustati, inimesed hukkusid. Odysseus triivis üheksa päeva lainetel, hoides kinni veepinnal ujuvast palgist. Kümnendal päeval heideti ta saarele, kus valitses nümf Kalypso. Nümf hoidis Odysseust mitu aastat enda juures ega lubanud tal edasi purjetada. Selle teatega poeem algabki. Odysseusel on jumalate seas leppimatuid vaenlasi, kuid on ka kaitsja- Athena. Just tema astub välja kangelase kaitseks ja saavutab Zeusilt loa lubada Odysseusel lahkuda Kalypso juurest ning jätkata teekonda kodukohta Ithaka saarele. ,,Iliase" maailm asub võitlevate sangarite maa ja jumalate taeva vahel, ,,Odüsseia" maailm aga paikneb igapäevaelu ja muinasjutu piirimail. Sündmused hakkasid arenema kuningas Adysseuse majas Ithakal, mille valitseja oli juba kakskümmend aastat tagasi maha jätnud
kuid võttis selle asemel Achilleuse hoides kinni veepinnal ujuvast palgist. orjatari Briseisi. Achilleus vihastas ja Kümnendal päeval heideti ta saarele, kus keeldus sõjas osalemast. valitses nümf Kalypso. Nümf hoidis Kättemaksuks solvatud poja eest Odysseust mitu aastat enda juures ega mõjutas Thetis Zeusi, et too pööraks lubanud tal edasi purjetada. Selle teatega lahinguõnne troojalaste kasuks. On poeem algabki. Odysseusel on jumalate iseloomulik, et igal suurel heerosel on seas leppimatuid vaenlasi, kuid on ka oma soosija jumalate seas. kaitsja- Athena. Just tema astub välja Kuna Achilleus võitluses ei osale, langeb kangelase kaitseks ja saavutab Zeusilt suurim au Trooja kuninga Priamose loa lubada Odysseusel lahkuda Kalypso vanemale pojale Hektorile. Troojalased juurest ning jätkata teekonda kodukohta jõuavad kreeklaste laevadeni ja Ithaka saarele.
allilma ennustaja Tereiase juurde, kus Tereias ennustab kangelastele kojujõudmist, hoiatades siiski, et ei puututaks Heliose lehmi. *Odysseousel ja kaaslastel õnnestub veel pääseda sireenide käest, seejärel merekoletiste käest, kuid Heliose lehmi nähes, tunnevad kaaslased kiusatust ja söövad lehmad ära, solvates sellega jumalat. Helios kaebab Zeuzile ja Zeus lööb välguga Odysseuse laeva, mille tagajärjel kõik Odysseuse kaaslased hukkuvad. Odysseusel õnnestub pääseda ja lõpuks satub ta nümf Kalypso juurde mitmeks aastaks saarele vangi. *Samal ajal aga on Ithakas, Odysseuse kodusaarel, kasvanud suureks tema poeg Telemachos, kelle olemasolust ta midagi ei tea. Samuti on kodus naine Penelope, kelle juures on kolm kosilast, kuid mitte kellegagi Penelope abielluda ei taha. Et tülikatest kosilastest vabaneda, pöördub Telemachos abipalvega linnaelanike poole. Sealt abi saamata, otsusatb ta minna isa otsima
ennustuskohast sibüllilt saadud vastus 3) siin: ennustaja, ettekuulutaja; kreeklaste kõige kuulsam oraaklikoht oli Delfi; naisennustaja (nõid), kes oraaklikohas ekstaasi seisundis ennustas oli SIBÜLL; tema segaseid ennustusi seletas lahti vastav tarkade nõukogu 3 Kalypso kreeka mütoloogias nümf, Atlase tütar, kes elas muinasjutulisel Ogygia saarel; ta pidas kinni Odysseust seitse aastat; Zeusi käsul pidi ta koju igatseva Odysseuse vabastama; ta aitas Odysseusel ka parve ehitada MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Achilleuse ema tegi kõik selleks, et tema poega ei saaks haavata. Kuidas kreeklaste võimsaim sangar hukkus? Kes oli tema surmaja? 2. Kuidas hukkus troojalane, kes surmas Achilleuse? 3. Kes oli Laokoon ja mis temaga juhtus? 4. Kuidas karistas Menelaos ilusat Helenat ebatruuduse eest? 5. Miks vihkas Agamemnoni abikaasa Klytaimestra oma meest? 6. Kuidas suri Agamemnon? 7. Mis sai Trooja sangarist Aineiasest? 8
troojalased tagasi.. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroclose, kes langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja. Kreeklaste ühel juhil Odysseusel tuleb mõte ehitada puust hobune ja sellese sõdurid ja laevad ära peita ja teha nagu nad oleks lahkunud ning jätnud hobuse kingiks. Nii tehtigi. Kui hobune troojalaste poolt leiti, tahtis ainult üks preester selle ära põletada, teised aga soovisid sisse tuua. Hobune pandi linna keskele. Öösel tulid selle seest kreeklased välja ja tegid vaikselt teistele värava lahti. Kreeklased tulid sisse ja purustasid nii palju kui suutsid. Trooja oli langenud ja rahvas laiali löödud.
· Kassandra oli Athena templis, ta naaldus(?) Athena kuju külge · julm kreeklane kasutas tema(K.) kallal vägivalda Athena vihastas = kättemaks kreeklastele · Athena sai ka Poseidoni nõusse · kui kreeklased tahtsid laevadega Troojast koju sõita, algas selline torm(Poseidoni tekitatud), et Agamemnon kaotas suure osa oma laevadest; Menelaos sattus Sparta asemel Egiptusesse = kreeklastel läks väga halvasti, laevastik hävis · Odysseusel vedas, sest ta jäi ellu, kuid ka tal läks halvasti; tema kannatused kestsid teistest kreeklastest kõige kauem · kui Ody. kodunt lahkus oli tal väike poeg · möödus veel 10 aastat(koos Trooja sõjaga 20 a) enne kui Ody. koju Ithaka saarele jõudis Eepos · Ody. saatuse pärast oli mures eriti Athena, rääkis jumalatele Ody. kurvast saatusest · Ody. elas nümf Kalypso saarel, nümf armastas Odysseust, ta päästis kunagi Ody. elu
loomulikult ka kõiksugused võluvõimetega olendid. Nende hulgas näiteks kikonid, lootosesööjad, faiaagid, nõid Kirke ja lõputu nimekiri naistest, kes kõik Odysseusse armusid. Kui Odysseus lõpuks kodusaarele jõudis, olid parasjagu tema kallima, Penelope kosilased seal ning ta kallim valmistus pulmadeks, mida ta sugugi pidada ei tahtnud. Ta seadis tingimuse, et abiellub mehega, kes suudab Odysseuse vibu vinna tõmmata. Ka Odysseusel, kes oli kerjuseks maskeeritud, lubati proovida, mille käigus ta surmas ühe labasematest kosilastest. Odysseus ja Penelope tundsid teineteist ära ja olid õnnelikult abielus edasi. Ennustajad ja selgeltnägijad Selgeltnägija Melampus Kreeka kuulsaim selgeltnägija oli arvatavasti Melampus, kes oli pärit Tessaaliast. Ühel ööl pärast seda, kui ta oli päästnud maopojad ja nende eest hoolitsema hakanud, ärkas ta öösel imeliku une peale üles ja avastas siis, et
Odysseust/Leopold Bloomi tutvustatakse alles hiljem; 2.) Nii L. Bloom kui ka Odysseus on rändajad, esimene on rändlev juut, teine meremees, kes otsib koduteed; 3.) Joyce´i Kalypso ja Penelope on samas isikus- Molly Bloom, kuigi abikaasade suhe pole viimased 10 aastat kumbagi osapoolt rahuldanud; Leopold tunneb end armastuse tõttu ühtaegu lõksus (Calypso) kuid teisest küljest on ka kiindunud (Penelope); 4.) Odysseusel puudub plaan („võti“) kuidas koju oma maale ja naise juurde jõuda, ning Leopoldil pole sõna otseses tähenduses koduvõtit; 5.) Jumalad käsevad Kalypsot Odysseus uuesti vabaks lasta, Molly laseb enne oma afääri Boylaniga härra Bloomil minna; 6.) Peatükk, kus härra Bloom kõnnib mööda Dublinit ja näeb erinevaid poode, on justkui viide Odysseuse rännakutele erinevatel saartel ja erinevates tsivilisatsioonides; 7
Möödunud 20 pikka aastat. Athena (tarkusejumalanna) annab Odysseusele vana kerjuse välimuse. Läheb ustava orja juurde ja annab talle teada, kes ta on. Ori toob Odysseusele tema poja, kes oli just naasnud Spartast. Poeg Telemachos rääkis isale kosilastest, kes raiskasid isa raha. Hilisõhtul viiakse Odysseus Penelope (tema naise) juurde. Penelopele räägitakse, et Odysseus on Kreetalt pärit meest. Penelope oli vaevatud kõigest. Penelope palus, et Odysseuse jalad pestaks ära. Odysseusel oli jalal arm, mille järgi Penelope ta ära tundis. Odysseus ei lubanud kellelegi rääkida. Järgmisel päeval raiskasid kosilased jälle Odysseuse raha. Kosilased said ülesande läbi kaheteistkümne kirve silma. Keegi ei suuda Odysseuse vibu isegi vinna tõmmata. Tuuakse kerjus (Odysseus), kes laseb odaga läbi kirve silmade. Kõik ülejäänud kosilased tapeti. Penelope sai aru, et Odysseus on koju tulnud. Appi tuli Telemachos, Athena jt.
23. laul võitlusmängud Patroklose auks 24. laul Priamos lunastab välja Hektori surnukeha, Hektori matused ,,Odüsseia" ,,Odüsseia" ( Ithaka saare valitseja Odysseuse seiklused ) 1. laul Odysseus viibib Ogygia saarel nümf Kalypso juures. Jumalad otsustavad ta koju lubada. Jumalanna Athena soovitab Odysseuse pojal Telemachosel sõita isa kohta teateid nõutama. 2. 2. laul Telemachos külastab Pylost ja Spartat 5. laul Kalypso lubab Odysseusel minna, Odysseus satub merehätta 6. laul Odysseus kohtub Scheria saarel faiaakide kuninga tütre Nausikaaga 7.-8. laul Odysseus faiaakide juures Alkinoose lossis. Demodokos laulab Trooja vallutamisest. 9. laul Odysseus teeb faiaakidele teatavaks oma isiku ja jutustab seiklustest Lootosesööjad, kükloopidesaar. Seiklused kükloop Polyphemose koopas ning sealt põgenemine. Kükloobi needus. 10. laul Odysseus saab tuulte valitsejalt Aioselt pärituule, kuid meeste uudishimu
võimalik vältida, valis Odysseus kahest pahast vähema - Skylla. Kuigi see õgis kuus inimest ta kaaslasteist, pääsesid teised tervelt. Charybdis oleks hukutanud aga kõik. Kuidagi purustas torm Odysseuse laeva ja ta kaaslased läksid kaotsi. Peale pikki seiklusi ehitas Odysseus parve ja asus uuesti merereisile. Kuid Poseidon, kes jälitas teda Polyphemose pimedakspistmise pärast (Polyphemos oli Poseidoni poeg), purustas Odysseuse parve. Ainult ühe merejumalatari tõttu õnnestus Odysseusel jõuda tundmatule saarele ja pääseda. Sel saarel elas muinasjutuline faiaakide rahvas, kes olid osavad meresõitjad. Selle rahva kuningas Alkinoos võttis Odysseuse lahkesti vastu, jagas talle ohtrasti kinke ja varustas tema jaoks laeva kojusõiduks. Sel ajal, kui Odysseus võitles Trooja linna all ja rändas, käis ta naisel Penelopel palju kosilasi. Nad arvasid, et Odysseus ei pöördu enam iial tagasi, Penelope aga uskus oma mehe tagasipöördumist ja lükkas kõik kosilased tagasi.
välejalgne Achilleus, Peleides Achilleus rahvaste juht Agamemnon helkivakiivrine Hektor 13. Milline on eepose ,,Odüsseia" peateema ja kompositsioon? Jutustab imelistest ja muinasjutulistest juhtumistest ning kirjeldab inimeste igapäevast eluolu. Palju on kasutatud muistsetelt meresõitjatelt pärinevat folkloori. Kadunud mehe kojujõudmine oma lesekspeetud naise uuteks pulmadeks on hilisemas maailmakirjanduses laialt levinud motiiv.Kreeklaste vägilasel, nupukal Ithaka kuningal Odysseusel kulub Troojast kojujõudmiseks 10 aastat. Oma eksirännakutel tuleb tal läbi elada mitmesuguseid katsumusi. Ta satub oma kaaslastega kodu poole purjetades kord ühesilmsete kükloopide saarele, kus kükloot Polyphemos mitu meest lihtsalt ära sööb, kord nõid Kirke juurde, kes mehed sigadeks muudab, kord sireenide hukutava laulu mõjuvälja. Ühel saarel tapavad rändurid näljast ajendatult päikesejumal Heliose veiseid ning karistuseks saadab Zeus neile tormi, milles hukkuvad kõik
ning veavad hobuse linnamüüride sisse. Öösel ronivad kreeklased hobusest välja ja lasevad kogu sõjaväe sisse. Nõnda Trooja linn häviski. ,,Odüsseia" Põhiliselt keskendutakse Odysseuse pikaleveninud seiklustele peale Trooja sõja lõppu. Paralleelselt räägitakse sellest, mis toimub tema kodusaarel Ithakal. Teos algab sellega, kuidas jumalad kokku tulevad ning Athena avaldab muret Odysseuse, kes on juba 7 aastat veetnud nümf Kalypso saarel, olukorra üle. Otsustatakse, et Odysseusel tuleb lasta minna. Kalypso juurde saadetakse Hermes, kes teatab talle, et jumalate käsul peab ta Odysseust vabaks laskma. Odysseus ehitab endale parve ja asub teele. Poseidon, kes on oma poja pimestamise pärast Odysseuse peale väga vihane, tekitab tormi ning Odysseus satub faiaakide saarele. Seal võetakse ta lahkelt vastu ning lastakse jutustada oma seiklustest. Alles nüüd räägitakse sellest, mis on Trooja sõja ja antud teose alguse vahel toimunud. Peale lahkumist langenud
Samal ajal läheb Ithaka saarel Telemachos oma isa kohta uurima. I Lotofaagide ehk lootosesööjate maa. Kõik elanikud on lootose tõttu unustusse vajunud. Nutikal kangelasel õnnestub sealt pääseda. II Kükloopide, Poseidoni laste, maa. Nad satuvad ühe lambaid pidava kükloobi Polyphemose koopasse, kes hakkab järjepidevalt mehi sööma. Odysseus tutvustab ennast kui „Mina Ise“ ja pakub koletisele veini ja pärast selle tarvitamist jääb too magama, tänu millele õnnestub Odysseusel oma meeskonnaga ta silma pimedaks torgata. Järgmisel päeval, kui teised kükloobid uurisid, mis Polyphemosega juhtus, ütles ta, et Mina Ise ehk siis tema ise tegi seda. Koopast pääsesid mehed nii, et nad võtsid lammaste kõhu alt kinni ja nii, kui Polyphemos oma lambad koopast välja laseb, saavad nemadki välja. Sellise pääsemisega vihastasidki nad Poseidonit. III Tuulte maa. Tuulte maa kuningas annab Odysseusele kõikide tormide ja tuultega täidetud nahkpauna
annaabi.ee 
