SELJALIHASED Autohtoonsed Mediaalne trakt Musculus interspinales cervicis o ja i: CI – C VII processus spinosused f: sirutab lülisamba kaela- ja lumbaalosa Musculus interspinales thoracis Musculus interspinales lumborum o ja i: L1-L5 processus spinosused f: ühepoolne -> painutab selgroogu samale poole; kahepoolne -> stabiliseerib ja sirutab Musculus rectus capitis posterior minor o: C1 (tuberulum posterius) i: os occipitale linea nuchalis inferior f: ühepoolne -> pöörab pead samale poole; kahepoolne -> sirutab pead Musculus rectus capitis posterior major o: C1 (processus sipinosus) i: os occipitale (linea nuchalis inferior) Musculus obliquus capitis inferior o: C2 (processus spinosus) i: C1 (processus transversus) f: ühepoolne -> pöörab pead samale poole; kahepoolne -> sirutab pead Musculus obliquus capitis superior o: C1 (processus transversus)
KERESKELETT Häbemeluu os pubis lülisammas columna vertebralis Istmikuluu os ischii rinnak sternum Toppemulk foramen obturatum roided costae Puusanapp acetabulum lüli verteba kandelüli atlas Ajukolju luud : cranium cerebrale telglüli axis kuklaluu os occipitale põhiluu e. kiilluu os sphenoidale Lülisammas: oimuluu os temporale paariline 1. kaelaosa parscervicalis otsmikuluu os frontale 2. rinnaosa parsthoracica kiiruluu os parietale paariline 3. nimmeosa parslumbalis sõelluu os ethmoidale 4. ristluuosa parssacralis 5.ristluu os sacrum Näokolju luud: cranium viscerale 5
Niudeluu os ilium KER ES KELETT Häbemeluu os pubis lülisammas columna vertebralis Istmikuluu os ischii rinnak sternum Toppemulk foramen obturatum roided costae Puusanapp acetabulum lüli verteba kandelüli atlas Ajukolju luud : cranium cerebrale telglüli axis kuklaluu os occipitale põhiluu e. kiilluu os sphenoidale Lülisammas: oimuluu os temporale paariline 1. kaelaosa parscervicalis otsmikuluu os frontale 2. rinnaosa parsthoracica kiiruluu os parietale paariline 3. nimmeosa parslumbalis sõelluu os ethmoidale 4. ristluuosa parssacralis 5.ristluu os sacrum Näokolju luud: cranium viscerale 5
Rindkere-thorax Lihased-musculi Ülakõht – epigastrium Närv-nervus Alakõht- hypogastrium Närvid-nervi Sisikond-viscera Veen-vena Nägu- facies Veenid-veni Nina-nasus Sõõre-naris Otsmikuluu- os frontale Silm-oculus Oimuluu- temporale Silmakoobas-orbita Kuklaluu- occipitale Lõug- mentum Ninaluu – os nasale Kurk- fauces Pisarluu – os lacrimale Huul- labium Ülem. lõualuu- maxilla Keel- lingua Suulagi-palatum Suuõõs- cavum oris Reis, reieluu-femur Neel- pharynx Sääremari-sura Söögitoru- oesophagus Jalg, pöis- pes Magu- ventriculus
Basics Thorax Anatomic Directions and Positions Basic Structures of Thorax Basic Skeleton Structures part 1 Clavicula Basic Skeleton Structures part 2 Sternum Bone Histology Basics Scapula Costae Cranium Brain Protection by Skull Pelvis Skull Bones Modules Pelvis Basics Os Frontale Os Coxae Os Parietale Os Sacrum Os Occipitale Os Coccygis Os Temporale Os Sphenoidale Membrum Superius Os Lacrimale Humerus Os Ethmoidale Ulna et Radius Concha Nasalis Inferior Carpalia, Metacarpalia et Phalanges Os Nasale Os Palatinum Membrum Inferius Vomer Femur Os Zygomaticum Patella Maxilla Tibia et Fibula
Kere lihased. 1. Selja lihased. A. Selja autohtoonsed lihased. I. Mediaalne trakt. Mm. interspinales (cervicis, thoracis, lumborum) - naaberlülide ogajätkete vahel Ülemistest interspinaallihastest on arenenud nn. kuklaroseti lihased - m. rectus capitis minor et major ja m. obliquus capitis inferior (+ obliquus capitis superior lateraalsest traktist!), mis paiknevad atlas`e, axis`e ja os occipitale vahel ja mõjuvad kuklaliigestele! M. spinalis (cervicis, thoracis, lumborum) - ogajätkete vahel üle mitme lüli. Mm. rotatores (breves et longi) - ristijätketelt ogajätketele M. multifidus - ristijätketelt ogajätketele üle mitme lüli M. semispinalis (thoracis, cervicis, capitis) - ristijätketelt ogajätketele üle mitme lüli, viimaks kuklaluule II. Lateraalne trakt. M. erector spinae:koosneb kahest suurest osast, millel on omakorda alaosad! a) m
KOLJU (Cranium) Neurocranium- os occipital- KUKLALUU os sphenoidale- KIILLUU os frontale- OTSMIKULUU os parietale (2X)- KIIRULUU os ethmoidale- SÕELLUU os temporale (2X)-OIMULUU os occipitale- KUKLALUU basis- ALUS pars lateralis- KÜLGOSA mõlemal pool squama occipitalis- KUKLALUU SOOMUS clivus- NÕLV üldiselt paikneb selle peal ajusild foramen magnum- KUKLAMULK condylus occipitalis- KUKLALUU PÕNDAD canalis hypoglossi- KEELEALUNE NÄRVIKANAL incisura jugularis- KÄGISÄLK processus jugularis- KÄGIJÄTKED protuberantia occipitalis ext. et int. SUUR MÜGARIK VÄLIMINE JA SISEMINE sulcus sinus sagitali- NOOLULKE VAGU sigmoidei et transversa SIGMAULKE VAGU
peale on kokku 28 tk käeluud OSSA MANUS, need jagunenevad: -randmeluud OSSA CARPI/ CARPALIA, kokku 8 tk -kämblaluud OSSA METACARPALIA, kokku 5 tk sõrmede lülid OSSA/PHALANGES DIGITORUM MANUS, mõlema käe peale peaks olema kokku 28 sõrmelüli peaskelett ehk kolju CRANIUM jaguneb kaheks: ajukolju- CRANIUM CEREBRALE ja näokolju- CRANIUM VISCERALE; mõlema osa peale kokku 23 luud -ajukolju luud: 1. OS OCCIPITALE- kuklaluu 2. OS SPHENOIDALE- põhiluu ehk kiilluu 3. OS TEMPORALE- oimuluu PAARILINE 4. OS FRONTALE- otsmikuluu 5. OS PARIETALE- kiiruluu PAARILINE 6. OS ETHMOIDALE- sõelluu -näokolju luud: 1. MAXILLA- ülalõualuu PAARILINE 2. OS PALATINUM- suulaeluu PAARILINE 3. OS NASALE- ninaluu PAARILINE 4. OS LACRIMALE- pisaraluu PAARILINE 5. VOMER- sahkluu 6. OS ZYGOMATICUM- sarnaluu PAARILINE 7. MANDIBULA- alalõualuu 8
FT20 Koljulae lihased Lihase nimetus Algus- Kinnitus- Funktsioonid Pilt koht koht M. occipito- os occipitale os frontale -kulmude tõstmine (pars frontalis) frontalis -toob peanahka ettepoole (pars occipitalis) M. kõrvaüline galea aponeurotica -tõstab kõrva temporaparietalis fastsia Silmaümbruse lihased Lihase Algus- Kinnitus- Funktsioonid Pilt
claustrum nucleus amygdaloideum MANDELKEHA Valgainest kihnud tuumade vahel: capsula interna, SISEKIHNUD capsula externa, VÄLIKIHNUD capsula extrema Projektsioonikeskused ja assotsiatsioonikeskused a) motoorne d) maitsmiskeskus b) üldtundlikkus e) haistmiskeskus c) kuulmiskeskus f) nägemiskeskus 2. ühendavad erinevaid koorepiirkondi Ventriculi laterales cornu frontale, occipitale et temporale pars centralis Ajukestad dura mater:- KÕVAKEST falx cerebri - SUURAJUSIRP falx cerebelli VÄIKEAJU SIRP tentorium cerebelli - VÄIKEAJUTELK arachnoidea mater - ÄMBLIKVÕRKKEST pia mater PEHMEKEST - veresoonterikas Nervus craniales KRANIAALNÄRVID ehk saavad alguse kolju piirkonnas I nn. olfactorii - HAISTMISNÄRVID bulbus olfactorius HAISTMISSIBUL niidid paiknevad ninakarbikutes tractus olfactorius - HAISTEKULGLA
1. epithalamus 2. thalamus dorsalis 3. thalamus ventralis (motoorne keskus) 4. hypothalamus 2) kus tekib liquor cerebrospinalis, kus ja mille kaudu pääseb ta subarahnoidaalruumi liikvor tekib ajuvatsakestes plexus choroideus’te sekreedina, väljub vatsakestesüsteemist 4. vatsakese apertuuride kaudu 3) millises aju osas asuvad: nucleus caudatus, pyramides nucleus caudatus - suuraju pyramides - piklikaju 4) külgvatsakeste osad (4) 1. cornu frontale 2. pars centralis 3. cornu occipitale 4. cornu temporale 5) keskaju jaotus (2) milliste kraniaalnärvide tuumad seal asuvad 1. tectum mesencephali 2. pedunculus cerebri III ja IV kraniaalnärvide tuumad 6) milliste õõntega, mille kaudu on III vatsake ühenduses I, II vatsakestega - foramen interventriculare kaudu IV vatsakesega - aquaeductus mesencephali 7) millises aju osas asuvad: nucleus ruber, nucleus dentatus nucleus ruber - keskaju, vaheaju nucleus dentatus - tagaaju, väikeaju
Otsmikusoomus (Squama frontalis), Silmakoopaosa Otsmikuluu Os frontale (Pars orbitalis), Ninaosa (Pars nasalis) (Asub õhukese kitsa moodustisena põhikiilluu tiibjätke Tiibluu Os pterygoideum mediaalsel pinnal) Põhimikuosa (Pars basilaris), Külgosa (Pars lateralis), Kuklaluu (Os occipitale) Kuklasoomus (Squama occipitalis) (Ajukolju luudest väikseim. Ebakorrapärase kujuga, Vahekiiruluu Os interparietale asetseb koljulael mediaantasandis kukla- ja kiiruluu vahel) Sõelluulabürint (Labyrinthus ethmoidalis), Sõelleste Sõelluu Os ethmoidale (paariline) (Lamina cribrosa), Silmakoopaleste (Lamina
Articulation genus. Plokk-ratasliiges. Reieluu, sääreluu, põlvekeder (patella). Meniskid (elastsed kõhrelised moodustised, mis amortiseerivad põrutusi) jagavad üleminseks/alumiseks korrusteks. Ülemisel korrusel frontaaltelg - painutumine/sirutamine, alumisel korrusel põlve kõverdamisel vertikaaltelg - sisse ja välja pööramine. 6. Nim ajukolju luud. 1 või 2. Otsmikuluu (1) – os frontale, oimuluu (2) - os temporale, kuklaluu (1) - os occipitale, kiiruluu(2) – os parietale, kiilluu(1) – os sphenoidale, sõelluu (1) – os ethmoidale 7. Seleta paari sõnaga mida tähendab agonist – see liigutus mida uurime, vaatame. Antagonist – vastupidise liigutuse tegija. Sünergist- abistaja fiksaator - fikseerib liigese. 8. Säärekolmpealihas. Ladina keeles. Musculus triceps surae. Sääremarja kaksiklihas algab reieluult. Lestlihas algab sääreluult ja pindluult. Kinnitub kandluule
ninakarbik Alalõualuu liigestub oimuluuga. Nimeta ja selgita märgitud struktuuride ehitus ja ülesanne. Eesmine e. otsmikulõge (1)- ühendab kiiruluud otsmikuga Nibujätkelõge (2) - ühendab kuklaluud, oimuluud ja kiiruluud. Koljuluude vahelised õmblused. Sõrmega palpeeritavad. Nimeta luude osad: 2. Kiilluu 3. Sõelluu 4. Alumine ninakarbik 5. Kiiruluu 6. Otsmikuluu 7. Oimuluu 8. Pisaraluu 9. Ninaluu 10. Sahkluu 11. Ülalõualuu 13. Sarnaluu 14. Alalõualuu Silmakoopaõõs 1 os occipitale - kuklaluu 2. os sphenoidale –kiilluu 3. os ethmoidale- sõelluu 4. Concha nasi inferior – alumine ninakarbik 5. os temporale – oimuluu 6. os frontale - otsmikuluu 7. os parietale - kiiruluu 8. os lacrimale - pisaraluu 9. os nasale - ninaluud 10. vomer - sahkluu 11. maxilla- ülalõualuu 12. os palatinum - suulaeluu 13. os zygomaticum – sarnaluu 14. mandibula - alalõualuu Nimeta noolega näidatud luu osa ja lihas, mis sealt algab ning selle lihase funktsioon. Õlanukk (Rangluu)
ning painutus küljele ja niudeluuharjalt taha. Kahepoolsel – selja sirutus Transversospinaalne a)-3.-6. Rinnalüli a)-2.-3. Kaelalüli trakt b)katab osaliselt b) os. occipitale eelmist -3 ülemise rinnalüli ja 3.-7. Kaelalüli Pea rihmlihas Oimuluu Viimane kaelalüli Pea taha ja küljele nibujätke kallutamine ning pööramine Kaela rihmlihas Esimene kaelalüli Viimane kaelalüli Pea taha ja küljele
5. Põlveliiges: mis luud moodustavad? Mis jagavad põlveliigese kaheks korruseks? Ülemise korruse telg ja liikumised. Alumise korruse telg ja liikumised. Reie (femur)- ja sääreluu (tibia) + põlvekeder (patella) (ainult abistav). Jagavad kaheks kaks võruketast e. meniskit. Ülemise korruse: Frontaaltelg sirutus ja painutus. Alumise korruse: Vertikaaltelg sise- ja välisrotatsioon. 6. Nim. ajukolju luud(6). Märgi igaühe juurde kas seda on 1 või 2. Kuklaluu os occipitale (1) Kiilluu os sphenoidale (1) Oimuluu os temporale (2) Otsmikuluu os frontale (1) Kiiruluu os parietale (2) Sõelluu os ethmoidale (1) 7. Lihaste üldosa: nim. lihaskoe liigid(3). Märgi igaühe juurde kus seda leida võib. Milline lihas on agonist ja milline lihas on antagonist? Silelihaskude veresoonte, hingamisteede, seedekanali, kuseteede ja suguelundites. Südamelihaskude ainult südames.
Munaliiges. Frontaal, sagitaal ja vetikaal. 6. Põlveliiges art genus kinnitub reieluu + sääreluu, I korrus meniskide-reieluu liiges, plokkliiges, frontaaltelg, painutus-sirutus, II alumine korrus meniskide-sääreluu liiges ratasliiges, vertikaaltelg, sisse ja väljapööramine e. rotat-sioon. 2 liigesesisest sidet põlvekedraside, eesmine ristatiside. 7. kolju luud otsimkuluu 1 os frontale, kiiruluud 2 os parietale, oimuluud 2 os temporale, kuklaluu os occipitale, sõelluu 1 os etmoidale, kiilluu 1 os sphenoidale. 8. agonist on lihas mis teeb antud liigutust, antgonist teeb agonistile vastupidist liigu- tust, muudab liikumise sujuvamaks, sünergist on lihas mis aitab agonisti, korrigeerib agonisti mõju vajalikku suunda, fiksaator on lihas, mis loob agonistile tööks kindlad tugipunktid 9. õlavarre kakspealihas m. biceps brachii abaluu / kodarluu, küünarvars ( *painutab küünarvart * supinatsioon), õlavarre kolmpealihas m
Munaliiges. Frontaal, sagitaal ja vetikaal. 6. Põlveliiges art genus kinnitub reieluu + sääreluu, I korrus meniskide-reieluu liiges, plokkliiges, frontaaltelg, painutus-sirutus, II alumine korrus meniskide-sääreluu liiges ratasliiges, vertikaaltelg, sisse ja väljapööramine e. rotat-sioon. 2 liigesesisest sidet põlvekedraside, eesmine ristatiside. 7. kolju luud otsimkuluu 1 os frontale, kiiruluud 2 os parietale, oimuluud 2 os temporale, kuklaluu os occipitale, sõelluu 1 os etmoidale, kiilluu 1 os sphenoidale. 8. agonist on lihas mis teeb antud liigutust, antgonist teeb agonistile vastupidist liigu- tust, muudab liikumise sujuvamaks, sünergist on lihas mis aitab agonisti, korrigeerib agonisti mõju vajalikku suunda, fiksaator on lihas, mis loob agonistile tööks kindlad tugipunktid 9. õlavarre kakspealihas m. biceps brachii abaluu / kodarluu, küünarvars ( *painutab küünarvart * supinatsioon), õlavarre kolmpealihas m
Oimualuse pinna (facies infratemporalis) tagumist väljuvat osa nimetatakse ülalõuaköbruks (tuber maxillae). Silmakoobasmise pinna (facies orbitalis) tagumine osa algab silmakoopaaluse vaoga (sulcus infraorbitalis), mis läheb üle eespoolt silmakoopaaluse kanalina (canalis infraorbitalis). Otsmikuluumine jätke (processus frontalis). Suulagijätke (processus palatinus). Alveolaarkaarel (arcus alveolaris) on hambasombud (alveooli dentales). KUKLALUU (os occipitale) peas Kuklaluud läbib suurmulk (foramen magnum). Põhimik osa (pars basilaris) asub kuklaluu alumises otsas, mille kõrval on külgmised osad (pars lateralis). Nõlv (clivus). Kägijätkest eespool on kägisälk (incisura jugularis). Külgmise osa välispinnal on kuklapõnt (condylus occipitalis), millest tagapool on põntjätkeauk (fossa condylaris). Kuklapõnda kohal kulgeb keelealuse närvi kanal (canalis nervi hypoglossi). Kuklasoomus (squama occipitalis), mille
- mediaalsein: lamina septi pellucidi (B3) - üla-, ees- ja alasein: corpus callosum (B4) PARS CENTRALIS - kiirusagaras - lagi: corpus callosum (radiatio corporis callosi (C6) - põhi (lateraalsemalt mediaalsemale) corpus nuclei caudati (C7) stria terminalis (C8) lamina affixa (C9) – otsaju seina õhuke osa, mis katab talamust plexus choroideus ventricularis lateralis (C10) crus fornicis (C11) CORNU OCCIPITALE (AD12) - kuklasagaras ja kõikjalt ümbritsetud valgeaine poolt - lagi ja külgsein: radiatio corporis callosi (D13) - mediaalsein omab 2 väljet: calcar avis (D15) – eelmisest allpool ja tugevamini väljendunud tingitud sulcus calcarinus’est (D16) - põhi: kolmunrkne – trigonum collaterale (D17) CORNU TEMPORALE (AE18) - lagi: valgeaine, milles on: cauda nuclei caudati (E19) mediaalsemalt stria terminalis (E20)
annaabi.ee 
