Miisu kokkuvõte Preili Miisu on varem olnud kass. Seepärast lööb ta endiselt vahel nurru, küünistab, müksib peaga ja armastab tibatillukesi linde. Vaatamata sellele, et nüüd on ta tavaline tütarlaps, laulab ta siiski aeg-ajalt Miamiau-laulu ja valdab vabalt kasside keelt. Viimasest on tema peremehel Tibbel kõvasti kasu. Tibbe on ajakirjanik ja kasside pressiteenistuse kaudu jõuavad temani paljud salajased ja varjatud uudised. Sellest tekib ka paksu pahandust, kuid tänu Miisule ja tema rohketele kassidest sõpradele lõpeb kõik siiski hästi . Natuke kirjanikust: Annie M
Mu pilk oli suunatud kaugustesse. Võtsin taskust kuldse ankruga kaelaehte, mille sain enda isalt seitsekümmend aastat tagasi. Panin selle kee kaela. Endale ehmatuseks haarasin uskumatu kiirusega alati paadis lebava päevi näinud kirve ning virutasin endale üdini armsaks saanud paadile saatusliku augu. Viskasin pikali. Tundsin, kuidas paat vaikselt täitus. Vesi paitas mu pead, just kui oleks seda teinud minu enda ema, keda nägin viimati kakskümmend aastat tagasi. Süda lõi sees nurru - mind valdas rahu. Olin juba peaaegu üleni vee all. Minu suust kostsid viimased sõnad: ,,Tulin siia, et jääda!"
Eeldusi võiks siiski pisut ka sisuliselt kommenteerida (miks nad on tõesed). Ülesande eest 4,75 p. 2. Too näide modus ponens'ist, modus tollens'ist ja hüpoteetilisest süllogismist. (3 x 2 p.) Modus ponens: E: Kui A, siis B. E2: A J: B. E1: Kui talvel on lumi, siis kõik lapsed suusatavad. E2: Talvel on lumi. J: Kõik lapsed suusatavad. Modus tollens: E: Kui A, siis B. E2: Ei pea paika, et B. J: Ei pea paika, et A. E1: Kui kassil on hea olla, siis ta nurrub. E2: Kass ei nurru. J: Kassil ei ole hea olla. Hüpoteetiline süllogism: E1: Kui A, siis B. E2: Kui B, siis C. J: Kui A, siis C. E1: Kui lund sajab, siis on külm. E2: Kui on külm, siis on talv. J: Kui lund sajab, siis on talv. 6 p. 3. Too näide argumendiahelast, kus esinevad modus tollens ja disjunktiivne süllogism. (Argumendiahelas on ühe argumendi järeldus teise argumendi eeldus.) (4 p.) Modus tollens: E1: Kui A, siis B. E2: Mitte B. J: Mitte A.
Olla nagu kõik või jääda iseendaks Kas on olemas inimesi, kes mäletaksid oma esimesi emotsioone? Karjusid nad koos palatikaaslastega nagu ärritunud kriitikud nõrkushetkel või lõid nagu kassid sohval nurru? Igatahes polnud tähtsust, kas su nimi oli Mats Mülgas või Don Quijote, sest ületundidest väsinud ämmaemanda ja õdede jaoks olid kõik lihtsalt väikesed tited. Paar aastat ilmasööja rolli täitnud, olid meie kõhud suuremad kui naaberrajooni lastel, kuid selle eest rippus meil taga pikem pats kui Rital, Mital või Brigital. Isegi siis tundus , et erineme oma parimatest sõpradest täielikult, sest mõtlesime erinevalt- meile meeldis vahest vaikuses konutada ja
porgandist ei ütle ära. Jänes • Sügisel ta täidab toiduvarusid ning ründab mesitarusid. Kui tõuseb talveunest, siis unistab vaid suvest. Karu • Kappab kiirelt koplis ringi, uhke sadul seljas ongi. Saab ta seljas ratsutada, tema kaela patsutada. Hobune • Veereb nagu kera, aga pole ümmargune. Vahepeal nõnda terav, aga pole nõelakene. Piim tal maitseb, aga pole beebi. Putukaid mugib- asi seegi! Siil • Kui ta kuuleb kassi nurru, ruttu vudib kassi urgu. See ajab kassi kurjaks ning samal ajal ka kurvaks. Hiir • Tal on väga uhke saba, milles peidus tuhat värvi.Tema ilus lauluhääl iga unimütsi äratab.Ta on nii uhke nagu kuningas troonil.Ta on meessoost ja annab kanade hulgas tooni. Kukk • Kevadel ta rohtu mälub, piima annab oma jagu. Piimast mõnus juustu teha. Vahel teeb ta kõva häält nagu pasun hüüab sääl. Lehm •Aitäh teile tähelepanu eest!!!
Kass on kaslane ja kiskja. Kassidele ei meeldi vesi. Neil on hea haistmismeel ja nende kõrvad suudavad tabada ka nõrgimaid helisid. Nad ronivad hästi, püüavad pisinärilisi ja madalal tegutsevaid linde. Jooksuajal isased uluvad, et võita emaste tähelepanu. Kui inimesel on kass, peab ta loomale korralikult süüa andma, sest muidu muutub kodukass metsikuks ja hakkab linde ja jäneseid püüdma Kui kass on nö heas tujus, siis ta lööb nurru ja hõõrub ennast vastu inimese jalasäärt. Kui kass on tige, siis ta teeb väga koledat häält ja ajab ennast turri. Kui kass näeb vaenlast, lähevad tal karvad turri. See on sellepärast, et ta tahab paista suuremana kui muidu. Siis hakkab vaenlane kartma. Siis kui kassil sünnivad pojad, on nad umbes 10 päeva pimedad. Kassimamma imetab neid ja lakub keelega, et nad hästi-hästi puhtad oleksid. Muidu võivad nad haigestuda. Ajal
HALL HALLID RAAMATUD ON RIIULIL. RIIDED ON KAPIS. PILT ON SEINAL. KES ON PILDIL? TÖÖLEHT 19. TOIDUNÕUD Töölehed 45aastastele TASS TASSID TALDRIK TALDRIKUD LUSIKAS LUSIKAD KANN KANNUD PALUN ANNA MULLE LUSIKAS! PALUN VÕTA TALDRIK! ÄRA VÕTA NUGA! NUGA ON TERAV. MUL ON KAPIS TASSIKE. TASSI PEAL ON KASSIKE. TAL ON SILMAD, KÕRVAD, VURRUD. AINULT ET TA EI LÖÖ NURRU. TÖÖLEHT 20. MINU EMA Töölehed 45aastastele LAUD LAUAD ÖÖ ÖÖD LAPS LAPSED KALLIS KALLID EMA TEEB PAI. EMA TEEB SÜÜA. EMA PESEB PESU. EMA KÄIB TÖÖL. EMA MÄNGIB MINUGA. EMA ON KOOS ISAGA. KALLIS EMA, SA OLED KÕIGE ILUSAM. SA OLED KÕIGE PAREM. TÖÖLEHT 21. TÄNAVAL Töölehed 45aastastele
3.Kirjelda mitmesugused automatiseeritud tegevusi? - igahommikused tegevused nagu hammaste pesu, söömine, riidese panek. Ilmselt teeme neid tegevusi alati samas järjekorras e. automaatselt iga päev. Me isegi ei hakka mõtlema selle peale et, miks me seda teeme. 4. Kas loomad mõtlevad? -Jah, nende teadvustatus ei pruugi küll olla nii suur kui inimestel, seega nad teevad igasuguseid keerulisi asju( koovad võrku, löövad nurru, ehitavad pesa jne), järelikult mõttetegevus on olemas. Nad jälgivad ümbeolevat kekskkona ja käituvad, tegutsevad vastavalt sellele. 5.Milles on kultuurilise pärilikkuse peamine erinevus geneetilisest pärilikkusest? -Kultuurilist pärilikkust kantakse edasi läbi keele, geneetilise pärilikkuse edasikandja on aga geenid. 6.Mille poolest erineb teaduslik psühholoogia rahvapsühholoogiast? -Teaduslik psühholoogia põhineb üldistel, igal pool kehtivate seaduspärasuste
punajalg-tilder. Puisrabas võib kohata kägu, metsvinti, punaselgõgijat, öösorri ja teisi liike. “ Kogu Euroopas oli laialt levinud uskumus, et öösorr käib öösiti kitsi lüpsmas ( ladinakeelne nimi caprimulgus tähendabki kitselüpsjat ). Eestis pajatati veel, et kui linnud Vanemuiselt laulu õppisid, jäi laiskkull magama ning jättis hiljem laulu pähe meelde hobuse sorina. Öösorri hääle kohta oli levinud ka arvamus, et rabamännikutes lööb öösiti nurru rästik. ” ( Kuresoo jt, 2001, lk 224 ). Haruldasematest liikidest võib veel mainida must-toonekurge ja männi-käbilindu. Rände ajal peatuvad rabas ka rabahaned ja suur-laukhaned. Kui rabamaastik on muidu vaikne, siis kevaditi toimub siin tõeline linnukontsert. “ Paljuhäälsest esitusest tõusevad omapärasena esile üksikud sooloettekanded: põldrüüdi flöödipalad, suure koovitaja ja mudatildri meloodiline helirida nagu vilepillil ja sookure kaugele kostev trompetihüüd.
kaslastest ei ohusta seda liiki otseselt ei jaht ega elupaikade hävimine, kuid ohustatud on tema saakloomad. Puuma Puuma elab Põhja-Ameerika lääne- ja lõunaosas, Kesk- Ameerikas ja Lõuna- Ameerikas. Suurem osa ta karvkattest on ühtlaselt tuhmkollane. Ta toob kuuldavale paljusid erinevaid häälitsusi. Tema pikkus koos sabaga võib olla kaks meetrit ja kaal ligi 100 kg. Ta suudab ilma hoogu võtmata sooritada 7 m kõrgusi hüppeid. Nii nagu ilves, lööb ka puuma nurru. Puuma jõuab joosta kuni 80 km/h. Ta elutseb troopilistest vihmametsadest, kõrgmäestikest ja okasmetsadest kõrbeteni. Ta sööb peamiselt hiiri, rotte , küülikud ja jäneseid mis moodustavad paljudes piirkondades ta peamise toiduallika. Vahetevahel langeb ta saagiks ka juhuslikke lambaid, mullikaid, põhjapõtru ja muid kariloomi. Poegimishooaeg on veebruarist septembrini. Pärast keskmiselt 92-päevast tiinust sünnib kaljulõhes või põõsastikus paiknevas urus 2-3 tähnilist poega
nüüd imestama pani, oli see, et ma varem toda asja seal peal polnud märganud. Astusin lähemale ja puudutasin seda käega. See oli must kass – väga suur kass – täiesti sama suur kui Plutogi ning igas suhtes täpselt tema moodi, välja arvatud üks asi. Plutol polnud ainsatki valget karva üle terve keha, sel kassil oli aga suur, ebamäärase kujuga valge laik, mis kattis peaaegu kogu rinnaesise. Minu puudutuse peale tõusis ta jalamaid püsti, lõi valjusti nurru, hõõrus end vastu mu kätt ja näis mu tähelepanust rõõmu tundvat. Just teda ma olingi otsinud. Olin kohe valmis teda peremehe käest ära ostma, too aga ei tunnistanud looma omaks – ei teadnudki tast midagi ega olnud teda iial varem näinud. Paitasin kassi edasi ja kui hakkasin koju minema, paistis loom tahtvat kaasa tulla. Olin sellega päri ja edasi minnes kummardusin aeg-ajalt alla ja patsutasin teda. Kui
Ma võin ju kass olla, aga taipamaks, et selles naljakas perekonnas kõikidel mingi viperus küljes on, ei pea just geenius olema. Kõige värskem inimhing meie kodus on Mait. Ta on ainult kaksteist aastat vana poisslaps. Mait on sportlane. Tal on keldris palju puutükke, millega talvel imelikke liigutusi teeb, nii, et pärast lausa juukseotsteni märg on. Nemad kutsuvad seda suusatamiseks, aga minu arvates on see puhas narrus. Sama hästi võiks end voodis mõnusalt kerra tõmmata ja nurru lüüa. Pealegi hakkab tal pikast suusatamisest suunurgast sülge tilkuma. No on räpakas loom, kuigi pean sel kohal häbenedes tõdema, et ka minul vahel tomati lõhna tundes suu märjaks läheb. Loodan, et ma viimase ülestunnistusega kasside puhast mainet ei rikkunud. Muidu on Mait täitsa tore. Silitab alati, kui tema silma alla hända hõõrutama satun. Kati on vanuselt järgmine. See tüdrukutirts on kuusteist aastat noor, aga juba targutab nagu ülikooli professor
Hobuseid kutsutakse tavaliselt karva värvi järgi, nt Hall või Hallu, Kimmel, Raudjas, Võik. Nimed on juhuslikud üldiselt: Kuller, Noole, Lennuk, Aatom. Ka inimese nimesid pannakse hobustele: Aadu, Esku, Tiiu. Koerte nimesid antakse karva järgi: Karu, Krants, Muri, Valdi. Väliste tunnuste järgi Kiki, Mopsi, Murra, Pitsu (špits), Vudi. Kasutatakse ka inimeste nimesid: Tommi, Hannibal, Reks. Harvenimi saab endale nime kass, kes tavaliselt on Kiisu, Muti, Nurru, Ants, Ints, Liisu, Miisu ja Mirri. Kanadele-kukkedele, sigadele nimesid ei panda enamasti. 16. 17. Kirjandusnimed 18. Kirjandusnimed jagatakse kahte rühma: fiktiivsed ja mittefiktiivsed. Fiktiivsed viitavad neile nimedele, mida reaalses maailmas pole, nt kirjaniku või omaniku ettekujutuses esinevad nimed või kohad. Fiktiivsed kohad on ka need, kui kohanimi on tegelikult olemas, ent mõeldakse midagi muud. Mittefiktiivsed nimed on autentsed
viljatud, naiselik kehakuju, arenevad rinnad (rinnavähk!), intellekt on normi alumises piiris. Sagedus 1:1000. 60 Kromosoommutatsioon: kassikisa sündroom (cri du chat)- deletsioon 5-ndas kromosoomis. Tunnused: U nägu, kõõrdsilmsus, silmalaugude vaje, lame nina, juuksed lähevad varajaselt halliks, muutused kõri ja kesknärvisüsteemi ehituses, erutusseisundis tulevad kõrge häälega piuksumine (ei nurru, ei kräunu), mõistuslik alaareng, südamerikked, oht enesevigastuseks. Geenmutatsioonid: autosoomsed ja suguliitelised (hemofiilia, daltonism jms). Autosoomsed jagunevad tinglikult kaheks: a.) sellised, mis põhjutavad morfoloogilisi muutusi (lühisõrmsus; ihtüoosi teatud vormid, raskema vormi esinemissagedus 1: 300K- nahk aseneb soomusjate plaatidega, huuled ja silmalaud on pahupidi, karvutus) ja b.) ainevahetus häired (fenüülketonuuria; I tüüpi diabeet).
säravae tähtedega. 3251. Leia keset oma sünnipäeva lõbu ja kära mõni vaikne hetk, et vaadata tagasi möödunud aastale ja tunda uhkust kõige üle, mida sa tegid. 3252. Sünnipäev on päev kus alati peetakse meeles kõige erilisemat! 3253. Sünnipäev on selleks, et sellel päeval saaks olla sina ainult eriline. 3254. Ma tahtsin sulle sünnipäevaks saata midagi armsat ja ülinunnut, aga postiljon käskis mul postkastist välja ronida. 3255. Olen nagu kass: Õrn ja löön nurru, aga kui vaja siis näitan küüni ja hammustan, nii, et see on tapvalt valus! 3256. Reetmist ei suudeta andestada, see jääb igavesti südamele, kes kord oma sõpra reetis. 3257. Mehed on sead, aga naised armastavad loomi. 3258. Kõige lihtsam on reeta, petta ja valetada. Kõige parem on olla aus ja truu. 3259. Suhtu mehesse nagu koera. Toida teda hästi. Hellita tihti, nunnuta nii palju kui võimalik, ära kunagi riidle
Ta nõudis seda nii sageli, et muutus sellega tüütavaks, ja tädi käskis tal lõpuks seda ise võtta ning teda rahule jätta. Kui tegemist oleks olnud Sidiga, siis poleks mingid kahtlused tädi rõõmu seganud, aga et see oli Tom, siis jälgis ta salaja rohupudelit. Ta leidis, et arstim tõesti vähenes, kuid tal ei tulnud mõttessegi, et poiss ravis sellega pragu elutoa põrandas. Ühel päeval, kui Tom kavatses praole parajasti jälle annuse arstimit anda, tuli tädi kollane kass nurru lüües, silmitses ahnelt teelusikat ja ilmutas soovi sellest maitsta. Tom ütles: «Ära küsi, kui sa seda ei taha, Peeter.» Kuid Peeter andis mõista, et ta tahab. «Parem mõtle järele.» Peeter jäi oma otsuse juurde. «Sa tahtsid seda, ja ma annan sulle, sest mina ei ole kade; aga kui sa leiad; et see sulle ei maitse, siis ära süüdista selles kedagi peale iseenda.» Peeter oli päri, niisiis avas Tom tema suu ja valas sinna valuvaigistajat. Peeter hüppas paari
annaabi.ee 
