Leia lausetest kõik alused, öeldised, sihitised. Öeldis märgi kahekordse allajoonimisega, alus ühekordse allajoonimisega. Sihitis eralda muust tekstist nurksulgudega (kui on sõnast suurem üksus) ja märgi lühend S nurksulu peale. Kui alus on pikk (nt terve osalause), võiks ka selle märkida nurksulgudega ja lühendiga A. 1. Eeskojas tümpsusid sammud ja [köögi uks] lükati lahti. 2. Leena oleks nüüd pidanud minema edasi. 3. Võib juhtuda, [et mõni paneb jala ette või tõukab]. 4. Ta oli tõepoolest lootnud, [et siin ei sega [teda] keegi]. 5. Mehed teadsid [rääkida, [et kõik raielangid pole veel nii vanadki]]. 6. Ja ma mõistsin, [et võin nüüd rääkida nendega, keda enam pole]. 7
Kompleksühend – ühendid, mis koosnevad tsentraalaatomist (kompleksimoodustajast) ja seda ümbritsevatest ligandidest, lisaks võib sisaldada ka muid ioone (nt välissfäär). Sisesfäär koosneb tsentraalaatomist ja ligandist. Valemis eraldatakse nurksulgudega Ligandid – molekulid või ioonid, mis on tuntud ka eraldi seisvatena (H 2O; NH3; Cl-; OH-). Saab jaotada: 1 monodentaatne, ühehambaline (NH3) 2 bidentaalne, kahehambaline (etüleendiamiin) ≥3 polüdentaalne, mitmehambaline [Ag(NH3)2]Cl ühend nimetus Tsentr ligand Koor välissf aal d. äär
Soolad: Kristallveega soolad hüdraat. Vesiniksoolad aat. Kordinatiivühendid e. Kompleksühendid: S2- tio-, sulfido-, CH3COO- atsetato-, O2- okso-, NH2- amido-, (asanido-), H2O akva-, CO karbonüül-, NH3 ammiin-, H2S sulfaan-. Komplekskatiooniga kompleksimoodustaja nimetus eestikeelne. Kompleksaniooniga komleksimoodustaja ladinakeelsele tüvele lisatakse lõpp aat. KOORDINATIIVÜHENDID - Valemites eristatakse koordinatiivne rühm nurksulgudega. Cu+ 2,4; Ag+ 2; Au+ 2,4; Fe2+ 6; Co2+ 4,6; Ni2+ 4,6; Cu2+ 4,6; Zn2+ 4; Pt2+ 4; Al3+ 4,6; Sc3+ 6; Cr3+ 6; Fe3+ 6; Co3+ 6; Au3+ 4; Pt4+ 6. :NH2(CH2)2H2N: ehk (en) etüleendiammiin ehk [Pt(en)2]2+ ; (COO)22- (:OOC-COO:)2- ehk (ox) oksalato- [Cr(ox)2(H2O)2]-. Kompleksühendite püsivus Mida väiksem ebapüsivuskonstant K I-n, sda püsivam kompleks on. Ebapüsivuskonstandi pöördväärtus püsivuskonstant. (pk= -log(K) mida suurem seda püsivam). TASAKAALUD ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSTES
(J u t u p a u n i k , Juhan 2009. Suuliselt autorile (20.11)) Tsiteerimine Tsiteerimine - töös kasutatakse sõna-sõnalt (tsiteeritakse) mõnes teises töös esinevat lauset, lauseosa või väljendit. Tsitaat peab olema muust tekstist selgelt eraldatud koos allika äranäitamisega. Juhul kui originaaltekstis jäetakse vahele mingid sõnad või ebaolulised osad, siis seda märgitakse kolme punktiga (...). Kui tsitaati soovitakse täiendada mingite selgitavate sõnadega, siis seda tehakse nurksulgudega [ ]. Näide: Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduskonna viitamisjuhendis ,,Allikate kasutamine ja nendele viitamine üliõpilastöödes" (Kinnitatud sotsiaalteaduskonna nõukogus 22.03.2004)
Paljud reaktsioonid on aga pöörduvad, nad kulgevad nii ühes kui teises suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus (tasakaalusegus) on nii lähteaineid kui saadusi. Fikseeritud tingimustel saabub olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu. Sellist olukorda nimetatakse keemiliseks tasakaaluks. Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti (Kc), kusjuures molaarseid kontsentratsioone tasakaaluolekus tähistatakse sageli nurksulgudega. [C]C [A]A [B]B [D]D Kc=[C]C * [D]D / [A]A * [B]B [A]...[D] ainete A...D kontsentratsioonid tasakaaluolekus mol/dm3 a, b, c, ja d koefitsiendid reaktsioonivõrrandist Kuna tasakaalusegus võib olla nii lähteaineid kui saadusi, siis kuidas saavutada just saaduste võimalikult kõrge sisaldus ehk kuidas nihutada tasakaalu paremale saaduste tekke suunas. Hinnangut võimaldab anda Le Chatelier' printsiip.
nende vahekord tasakaalusegus varieerub. Pöörduvaid reaktsioone märgistatakse sageli kahe vastassuunalise noolega Fikseeritud tingimustel saabub selliste reaktsioonide puhul mingil hetkel olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu. Sellist olukorda nimetatakse keemiliseks tasakaaluks. . Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti (Kc), kusjuures molaarseid kontsentratsioone tasakaaluolekus tähistatakse sageli nurksulgudega. Saaduste kontsentratsioonid (vastavates astmetes) on murrujoone peal ja lähteained all. Kc = [C ] c [ D] d [ A] a [ B ] b [A]...[D] ainete A...D kontsentratsioonid tasakaaluolekus mol/dm3 a, b, c, ja d koefitsiendid reaktsioonivõrrandist. Le Chatelier' printsiip Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Tingimused, mida saab muuta, on eelkõige:
teises suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus (tasakaalusegus) on nii lähteaineid kui saadusi. Sõltuvalt tingimustest (temperatuur, rõhk) nende vahekord tasakaalusegus varieerub. Pöörduvaid reaktsioone märgistatakse sageli kahe vastassuunalise noolega Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti (Kc), kusjuures molaarseid kontsentratsioone tasakaaluolekus tähistatakse sageli nurksulgudega. Peetagu meeles, et ikka on saaduste kontsentratsioonid (vastavates astmetes) murrujoone peal ja lähteained all. [A]...[D] ainete A...D kontsentratsioonid tasakaaluolekus mol/dm 3 a, b, c, ja d koefitsiendid reaktsioonivõrrandist. Tasakaalukonstant sõltub temperatuurist, kuid ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist. Tasakaalukonstanti (Kc), mis on avaldatud molaarsete kontsentratsioonide kaudu, kasutatakse sageli
KOMPLEKSIMOODUSTAJA ja neid molekule, ioone või aatomeid, mis teatud põhjustel tema ümber kogunevad, nimetatakse LIGANDITEKS. KOMPLEKSIMOODUSTAJAT nimetatakse tihti ka TSENTRAALAATOMIKS, isegi siis, kui ta tegelikult on ioon. Tsentraalaatomi ja ligandide sidemed on üldjuhul küllaltki tugevad ning nende ühiselt moodustunud kompleksil konkreetse geomeetria ning laeng. Tsentraalaatom ja ligandid on nagu üks tervik ja moodustavad kompleksi SISESFÄÄRI. Valemis eraldatakse sisesfäär alati nurksulgudega. See, mitu ligandi ühe või teise tsentraalaatomiga seondub (seonduda saab) määrab ära kompleksi koordinatsiooniarvu. Üks ja sama tsentraalaatom võib enda juurde siduda erinava arvu ligande. See kõik sõltub tingimustest: keskkonna pH, liganide arv, ülekaal lahuseses, temperatuur, ligandide tüüp jne jne. Nt Cu(II) aatom võib seonduda sõltuvalt asjaoludest 2, 3 või 4 ligandiga.
Keemiline tasakaal on nn dünaamiline tasakaal, sest protsessid ei ole lõppenud, vaid nad kulgevad vastassuundades ühesuguse kiirusega. Seega kulgevad pöörduvad reaktsioonid alati mõlemas suunas, tasakaaluolekus saavad vastassuunaliste protsesside kiirused võrdseks. Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti (Kc), kusjuures molaarseid kontsentratsioone tasakaaluolekus tähistatakse sageli nurksulgudega. Peetagu meeles, et ikka on saaduste kontsentratsioonid (vastavates astmetes) murrujoone peal ja lähteained all. [A] .. [D] - ainete A...D kontsentratsioonid tasakaaluolekus mol/dm³ a, b, c, ja d koefitsiendid reaktsioonivõrrandist Tasakaalukonstant sõltub temperatuurist, kuid ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist. Tasakaalukonstanti (Kc), mis on avaldatud molaarsete kontsentratsioonide kaudu, kasutatakse
varieerub. Pöörduvaid reaktsioone märgistatakse sageli kahe vastassuunalise noolega. Näiteks: H2(g) + I2(g) 2HI(g) Fikseeritud tingimustel saabub selliste reaktsioonide puhul mingil hetkel olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu. Sellist olukorda nimetatakse keemiliseks tasakaaluks. Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti (Kc), kusjuures molaarseid kontsentratsioone tasakaaluolekus tähistatakse sageli nurksulgudega. Peetagu meeles, et ikka on saaduste kontsentratsioonid (vastavates astmetes) murrujoone peal ja lähteained all. Tasakaalukonstant sõltub temperatuurist, kuid ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist. Tasakaalukonstanti (Kc), mis on avaldatud molaarsete kontsentratsioonide kaudu, kasutatakse sageli reaktsioonide korral, kus kõik ained on vesilahustes või vedelikud. Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate
erinevad reaktsiooni käigus tekkivad osakesed (molekulid, ioonid, aatomid, radikaalid). Kirjutame ühe pöörduva reaktsiooni võrrandi üldkujul aA+ bB ↔cC +dD ning tähistame pärisuunalise reaktsiooni kiiruse v1 ning vastassuunalise reaktsiooni kiiruse v2. Tasakaaluolekus v1= v2. Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti (Kc), kusjuures molaarseid kontsentratsioone tasakaaluolekus tähistatakse sageli nurksulgudega. Peetagu meeles, et ikka on saaduste kontsentratsioonid vastavates astmetes) murrujoone peal ja lähteained all [C ]c∗[D]d K c= [ A ]a∗[ B]b [A]...[D]– ainete A...D kontsentratsioonid tasakaaluolekus mol/dm3 a, b, c ja d– koefitsiendid reaktsioonivõrrandist. Tasakaalukonstant sõltub temperatuurist, kuid ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist. Tasakaalukonstanti (Kc), mis on avaldatud molaarsete
Teooria kompleksühendid Kompleksühend koosneb tsentraalaatomist kompleksimoodustajast, millel on üks või teine oksüdatsiooniaste ja mille ümber on koordineerunud kas neutraalsed molekulid, aatomid või ioonid, milliseid kõiki nimetatakse ligandideks. Tsentraalaatom koos ligandidega moodustavad kompleksühendi sisesfääri. Valemis eristatakse sisesfäär nurksulgudega. Ligandide arv on määratud kompleksimoodustaja koordinatsiooniarvuga, millised on tavaliselt 2...6. Seejuures ühe ja sama elemendi aatomid võivad omada erinevaid koordinatsiooniarve sõltuvalt oksüdatsiooniastmest. Näiteks Cu(I) 2, Cu(II) 2, 3, 4 ja 6, Al(III) 3, 4 ja 6, Zn(II) 2, 3 ja 4, Fe(III) 2, 3, 4 ja 6. Kompleksühendi välissfääri võivad moodustada positiivse laenguga ioonid juhul, kui
üksiksõnadeks. Lause moodustajad on ühtviisi need vahetervikud kui ka üksikud sõnad. Moodustajate analüüs põhineb näitelausete osadeks jagamisel. Püütakse leida lause osi, mis käituvad lauses iseseisvalt. Vahetute moodustajate analüüs põhineb lausete moodustajate hierarhiliste struktuuri kirjeldamisel. Lausete hierarhilist jagunemist moodustajateks on võimalik esitada kastidega, nurksulgudega, hargmikuna. Kuidas me teame, missugused sõnarühmad on moodustajad ja mis mitte? Tehakse teste. - Substitutsioon (asenda nimisõna asesõnaga) - Permutatsioon ehk siire. Topikaliseerimine kui teatud sõnarühma saab nihutada muule süntaktilisele positsioonile lauses, siis see sõnarühm on moodustaja. Sõnarühmi, mis pole moodustajad, ei saa nihutada nii, et lause jääks grammatiliseks. - Küsimuse esitamine (seotud 2 esimesega)
ning sel juhul on ka muudatuste/täienduste tegemine viidete osas tunduvalt lihtsam. Lihtsaim võimalus on märkida vastava lõigu järel sulgudesse viidatava allika järjekorranumber kasutatud materjalide loetelus ja seejärel lehekülje number, kust andmed pärinevad: n. (11, 34). Teine võimalus on märkida sulgudes autori nimi ja väljaande aasta ning viidatav lehekülg- näit.: (Vahtre 1994, 151). Samasugust viitamissüsteemi kasutatakse ka nurksulgudega- allika number ja lk. number: [ 17, lk.7-8] 4 Kirjanduse loetelus esitatakse järgmised andmed: 1. Autor (v. koostaja)- perekonnanimi, initsiaal. 2. Pealkiri (vastavalt tiitellehele) 3. Köide, osa, number. 4. Ilmumiskoht, kirjastus. 5. Ilmumisaasta 6. Lehekülgede arv. Näited: raamat: Vahtre, L. Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1994. 230 lk. artikkel ajakirjast: Laar, M
võivad olla lihtsalt mainitud või võib neist teha lühikokkuvõtte. Tsiteerimisel esitatakse sõnasõnaline väljavõte teise autori tekstist. Tsitaat peab täielikult vastama originaalile nii sõnastuse kui kirjavahemärkide poolest. See peab olema tekstist eraldatud kas kaldkirja või jutumärkidega. Kui jäetakse sõnu välja, märgitakse (...). Kui lisatakse omalt poolt midagi, siis märgitakse tekst nurksulgudega. Tsitaati kasutatakse siis, kui tahetakse edasi anda eriti ilmekas või huvitav näide/mõte. Viide esitatakse kohe pärast tsitaadi lõppu, sõltumata sellest, kas tsitaat asub lause lõpus või keskel. Refereering on kasutatud lause, lõigu, mõtte või idee edasiandmine oma sõnadega. Refereeringu eesmärgiks on integreerida kasutatud idee autori mõttearendusse. Koostaja võib esitust kommenteerida või lisada omapoolseid seisukohti. Kui autor teeb kasutatud lauses,
sel juhul on ka muudatuste/täienduste tegemine viidete osas tunduvalt lihtsam. Lihtsaim võimalus on märkida vastava lõigu järel sulgudesse viidatava allika järjekorranumber kasutatud materjalide loetelus ja seejärel lehekülje number, kust andmed pärinevad: n. (11, 34). Teine võimalus on märkida sulgudes autori nimi ja väljaande aasta ning viidatav lehekülg- näit.: (Vahtre 1994, 151). Samasugust viitamissüsteemi kasutatakse ka nurksulgudega- allika number ja lk. number: [ 17, lk.7-8] Kirjanduse loetelus esitatakse järgmised andmed: Autor (v. koostaja)- perekonnanimi, initsiaal. Pealkiri (vastavalt tiitellehele) Köide, osa, number. Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest Ilmumiskoht, kirjastus. Ilmumisaasta Lehekülgede arv. Näited: a) raamat: Vahtre, L. Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1994. 230 lk.
asendada. String String objekt võimaldab manipuleerida teatud teksti osadega. Array kasutamisel JavaScriptis peab meeles pidama järgmisi olulisi punkte: · Array on eri tüüpi muutuja · Väärtus Array sees peab olema määratud Array nimega ning Array väärtus ümbritsetud nurksulgudega. Näiteks: minuArray[2] = "Tere jälle"; · Sõna "new" peab kirjutama väikeste tähtedega ja "Array" algama suure algustähega. 6 Steve Mägi A-08 13.03.2014 Allpool olev kood loob Array objekti, mille nimeks on minuJoogid: var minuJoogid=new Array()
sel juhul on ka muudatuste/täienduste tegemine viidete osas tunduvalt lihtsam. Lihtsaim võimalus on märkida vastava lõigu järel sulgudesse viidatava allika järjekorranumber kasutatud materjalide loetelus ja seejärel lehekülje number, kust andmed pärinevad: n. (11, 34). Teine võimalus on märkida sulgudes autori nimi ja väljaande aasta ning viidatav lehekülg- näit.: (Vahtre 1994, 151). Samasugust viitamissüsteemi kasutatakse ka nurksulgudega- allika number ja lk. number: [ 17, lk.7-8] SISUJUHT SISUJUHT Kuressaare Gümnaasium Uurimistöö koostamisest Kirjanduse loetelus esitatakse järgmised andmed: Autor (v. koostaja)- perekonnanimi, initsiaal. Pealkiri (vastavalt tiitellehele)
ümber positiivsed ioonid ja kui sisesfäär on positiivse laenguga, kogunevad tema ümber anioonid. Tsentraalaatomi ja ligandide sidemed on üldjuhul küllaltki tugevad ning nende ühiselt moodustunud kompleksil konkreetse geomeetria ning laeng. Tsentraalaatom ja ligandid on üks tervik ja moodustavad kompleksi sisesfääri. Valemis eraldatakse sisesfäär alati nurksulgudega. Mõned ligandid annavad metalliga rohkem kui ühe sideme. Vastavalt antavale sidemete arvule nimetatakse neid bi-, tri- jne dentaatseteks (hambulisteks) ligandideks. Komplekse, kus ligand annab metalliga mitu sidet ja moodustab tsükli, nimetatakse kelaatideks. Miks tekivad? Koordinatiivsete sidemete tekkevõimalus - mõjud ühtede aatomite tühjade elektron-
(kaarjas või sirge) suhtes puutujana. C – sulgeda liitjoon; H – joone pool-laius; L – liitjoone järgmise sirglõigu pikkus; U – kustutada viimasena joonestatud liitjoone osa; W – joone laiuse seadistamine; vaikimisi – sirgjoonelise osa lõpp-punkti asukoht Märkus. Parema loetavuse huvides on toodud materjalides kõikjal nii kaldkriipsu ette kui ka järele paigutatud tühik, mida kuvarile ei tooda. Sama on tehtud ka nurksulgudega. Selleks, et valida valikureast antud käsu poolt võimaldatav tegevus, tuleb sõrmiselt sisestada võtmesõnana see täht (või tähed), mis on suurtähena sinised antud tegevusele viitavas nimetuses, olenemata selle tähe asukohast vali kus toodud sõnas (sõnades). Tavaliselt on selleks täheks sõna algustäht või sõna alguses olevad tähed, kuid on ka
annaabi.ee 
